Sõnale kui leiti 6821 luuletust
Ületamatu mulle kui Mt.Everest
Istun ja ootan; vihm ei lakka;
Piilun ehk kohtan;kuid ei..
Nii ta ei arva; kaunilt kallab;
Külma tuule abil värin mu haarab;
Värvin maailma kus ei julge tahta;
Enamat kui su kauguses imetlemist;
Meenutan kuidas su lihtne olemasolu;
Mulle ime tegi; peast vist segi;
Keegi pea mind kasvatama;
Taevas nii mu tegi; anumana;
Julgematta ammutada; rohkemat;
Teades; et ahnuses taat mind võib
Siis kahtlustada; valu tagant siiski;
Pisut sosistan; salamisi ta kosmilise
Pintsliga joonistan; lähedust; mis..
Su häälest tulnd; valetan kui ütlen
Et ma ei karda tuld; ja et ma pole kurb;
.....
vahest kui me
vahest kui me
avaksime oma silmad
ning näeks kui -
kui palju on elul anda.
enamat kui lihtsalt
mure koormad või
võlad mida päevast
päeva vaikides kanda.
siiski viibime rohkem
sellel pool vikerkaart
kus värve ei näe -
kõik nii sünge ja
mustvalge.
süda on jahe
veelgi külmemad
on need üksikud käed
-
abi vajaksid
kuid keegi
sind ei märka
sind siin ei
näe -
jätab ulatamata
käe..
laseb uppuda
laseb ulpida
arktilises vees
külmal jääl.
vahest kui me
avaksime oma silmad
ning näeks -
kuidas lähedasel läeb -
vahest kui ava .....
ütle kui palju kordi
ütle kui palju kordi oled
ületanud purunenud sildu
tundes kandade all tuliseid
põlevaid tükke - valu mille
ohverdand mälestuste heaks
et neid taas elustada
et neid uuesti läbi kogeda.
iga arm su noorel kehal
räägib omapoolsed lood
kuidas neisse vajutanud
inimesed jäljed sügavad
lõiganud sisse nimed
kuigi kõik mis seostub
on hääbumas öö silmadesse.
ütle kui palju kordi oled
valmis veel ületama sildu
mõistmaks et mineviku ilus valu
mõistmaks et mineviku valu ilus
pole homse tuleviku valusalt ilus
ilusalt valus unustusse vajunud
illusioonide tehisliku .....
kui raske
kui raske on probleemide
raskus inimhinge õlgadel
või hoopiski kottidena
kogunenud silmade alla.
mustad silmaalused
sama tumedad kui
närvilised närvid
mis hinge närind.
kõik on korras
hetkeline vale
teiste jaoks -
ometi enesele haiget
see ju tegelt teeb...
kui rasked on probleemid
kui keerulised on mured -
neid me ei mõista sest
tunneme vaid teistes
tühjuse tunde raskust.
siis kui silmis sul pisarad
Siis kui silmis Sul pisarad
ning ma olen kutsutud ära
liialtki ootamatult vara
tuhmub eluküünla sära.
On aastaeg külm või soe
olgu mu voodi pehme
kiri taskus mille loed
kui on Su naeratus mu ehteks
langenud mu külma südame ette.
Kiri millesse jätnud kõik
mida vajad olles kurb
igaks eluetapiks lõik
mõtteline embus enne und.
Siis kui silmis Sul pisarad
ning ma olen läinud ära
läbi hommikuse päiksesara
olen jätnud enese Su päralt.
kui jäänud kirikukellad
Kui jäänud kirikukellad
viimaks siin vaiki
sisemist häält hellalt
kuulen mis igaviku vaikind.
Sõnu kõrvu mulle sosistab
kõneledes tundmatuid keeli
mis meeli ilusaga kostitab
magusaks muutund Su hääletooni heli.
Kui kostuvad kirikukellad
uuesti siin Sinu auks
embad mind korra hellalt
uttu vaikides kaod.
Kui ootad ...
Koju ootame sugulashingi, jõulupüha kaunimal päeval,
kui südamesooja valgus helgib kuusepuust ehitud seal.
Meenuvad ilmast lahkunud, ka noored kes otsingu teel.
rõõmupüha pisar laugel , kes tuleb need kuivatab veel.
Hingerahu ja armastust ....
Hansi!!!
Avastaks sind kui võõrast linna.
Su näos näen ma päikest,
ma pean silmas su naeratust.
Su silmis näha ei soovi ma äikest,
kui siis vaid selle peegeldust.
Kuid su sisemuses näha ma soovin,
seda kõike mis kogunenud sinna.
Ka seda mida peita proovid,
sind soovin avastada kui võõrast linna.
Ma võin anda käe kui soovid!
Kui sa vaataks üles ja kuulaks mu häält,
Sinu poole vaatan üleval mäelt,
Kas hirm on see mida kuuled ja näed.
Sinu poole sirutan oma käed.
Kuid ei kuula sa häält ega käsi võta,
Ei näe sa mind ja siia ei tõtta.
Ei taha sa tõusta üles,
Muga elu nautida ja istuda mu süles.
All orus sa ringe teed,
Need on sinu valitud teed.
Sul pakkuda saan sõprust ja ise end,
Uhkusest sa üle sa väikene vend.
Tule ja jätkame koos,
Näitame ,et rõõmu on me loos.
Ei seisa ma mäel ,et olla sust üle,
Seisan, sirutan käe ja ütlen tule.
Sul käia on oma rajad,
Vahel ka sina a .....
Kui kuu unistab
On kivid, on meres
Vesi, lained on meres
Liiv alati seisab vee ääres
Linnud tavaliselt ka taeva ääres
Seisan siin ja ootan
Kui tuul ma hoogu võtan
Vee lainesse puhun
Vastu kive lained uhun
Seisan siin ja mõtlen
Kui päike ma põletan
Liiva kuumaks soojendan
Lindudele erksalt helendan
Mõtlen ja ootan
Et oleksin kui torm või suvepäike
Et oleksin taevas hoopis maru äike
Mitte kuu mustas pimedas nii väike
Kui Vaid...
kui suudaksin mõelda
kui vaid suudaksin öelda
et loota ja oodata
et vaid igatseda ning unistada
mõelda sinust ja meist
vaid öelda, et oled kallis
loota ja oodata kuis oleme koos
vaid igatseda ning unistada kuidas armastada
kui igavik oleks hetk
kui vaid aega saaks keerata
et tagasi pöörata
et vaid uuesti elada see hetk
hetk kui puutuvad mu huuled su huuli
vaid aega keerata kui õnnelik olid
tagasi sind pöörata mu juurde
vaid elada uuesti see hetk kuis armastasid
kui tuleksid mu juurde
kui vai .....
Kui ma oskaks joonistada tunnet...
Kui ma oskaks joonistada tunnet
Värviks ma ta värvituks
Suure pintsliga annaksin jumet
Kuni sa saad üleni värvitud
Värvitud värvitu värviga tunded
Neid on nii palju sa kindlasti tunned
Värvitul värvil puuduvad piirid
Põrandale laiali visatud kriidid
Su joonistan seinale enda kõrvale
Värvitu kriidiga tõmban jooned
Kriidiga kõdi teen su kõrvale
Põsel sul naerupisar joon need
Võtan teise värvitu värvi
Joonistan su raamile huuled
Võtan seljast sul särgi
Sosistan kõrva kas kuuled
Vean näpuga sulle nüüd silmi
Piidlen nendesse nii läbi sinu
.....
Siis, kui sa läksid...
VIHM VIBUTAB SÕRMI
JA KÜLM KAUNISTAB NEID
MUST HETK MINUS ENDAS
ÜMBER HELEDAID TEID
ÜHEL TEEKÄÄNUL SILMAN SU SELGA
LUMES TAMMUMISJÄLJED ON MAAS
HING AGOONIAS MUL VÄÄNLEB
SÜDAMES KATKINE KLAAS
PALVESSE KÄED OLEN PANNUD
LAPSESILMADE REBESTAV HETK
LUMMETUISANUD TEERAJA ÄÄRES
TAJUN - ALGAB UUS ELURETK
Nendel öödel kui sa ei suuda magama jääda
Nendel öödel kui sa ei suuda magama jääda
Sest valu on liiga suur
Siis vajud telefonisse et iseennast oma möttetest säästa...
Et vahelduseks möelda midagi muud
Mis ma teeks kui see juhtuks uuesti?
Mis saab kui igavesti jääb minevik korduma?
Ei taha ma neid öid unetuid
Kus kui hunt pean kuu poole hulguma
Neil öödel sa minevikule pöörad pilgu
Kas suudad parandada mis tegid valesti?
Su närv su sees on räigelt pilgul...
Kuigi sa ei saa aru et sa isseennast haletsed
Mis tegin ma valesti?
Kas saab miskit päästa?
Kas see ongi ainus viis... Mu ainus kainesti
Ka .....
Mis juhtub kui kontsert on liiga hea
Muusika.. Örnalt kurb, the way im feeling
Deep, the way im seeing
Kuid nüüd pean kaduma pimeduse varjutesse
Et teiste karjumisse
Ma enam ei usuks
Udu
Vihmaeelne seisund maal
Sellesse muusikasse ikka veel usun ma
Sest tean
Sest keelt pean kuulma veel
See kitarr kui vikerkaar mu teel
Mis hävitab köik halva
Ning valvab
Et iial ei läheks enam tuju alla
Talludes üksinduses igavikku
Üritades tappa valu, leida sitkus
Kuid armid jäävad
Need karmid päevad
Tappan hääled oma peas
Lootes tulevikult head
-Anna-Liisale
Iga kord kui astun reaalsusesse
Iga kord kui astun reaalsusesse leian end sonimas sinu nime
Tean et midagi see ei muuda
Sinuga kohtumine oleks ime
Kuid ainus mis talvelt paluda suudan
On kasvöi näha su jälgi lumel
Jah elu on tume
Köik mis tahan tundub vöimatu
Peas ikka veel korrutan su nime
Olen selle pärast isegi kuu poole söimanud
Igatsus tappab
Igatsen sind igavikku
Kuni saatus maha mattab
Sest pöhjuseid miks mitte, on mittu
Ma tahaks sind kallistada
Armastada
Sinu eest hoolitseda
Kuid tundub et iial ei saa seda
Musid on läinud
Armu ei leia ma üles
Igatsus on säilind
Pilved tekkind elu sines .....
Kui homne algab sinuta
Kui homne algab sinuta
ja sa pole nägemas
päikesetõusu, mis leiab
mu täis nutetud silmad
sinu jaoks.
Ma soovin, et ei nutaks nii palju
mõeldes,
kui palju jäi ütlemata.
Sa armastad mind sama palju
nagu mina sind.
Ja iga kord kui mõtlen sulle,
tean et igatsed mind.
Kui homne algab sinuta
Üritan mõista,
et ingel tuli, kutsus ja võttis.
Võttis su käest,
mainides et su aeg on käes.
Üleval taevas ja
et pead maha jätma
kõik kes kallid.
Kui sa keerasid selja minema hakates,
su silmist kukkus pisar.
Elu jooksis silme eest läbi.
Sa ei taha surra.
N .....
Siis kui süda ...
Siis, kui süda armastusest lõhkeb
ja pisar purskub silmapõhja seest.
Ning sisetunne on nii uhkelt uhke:
hing kinni jääb, vaimustus mu sees.
Neid õnnehetki eales pole liiga palju,
neid tahan tunda ikka veel ja veel.
Ei ma vähesega kunagi vist ära harju -
ah, las heliseb see tunne minu sees.
Kui palju ja STOP
Kui palju olen näinud Sinu pisaraid,
kui palju olen uskunud ma neid,
kui palju uppunud neis Sinuga,
teadmata, et need hukutavad mu...
Kui palju vaadanud ma kõigest mööda,
kui palju andestanud kõik,
kui palju joonud ennast magama,
kui vaid aidanud see oleks...
Kuid nüüd on kõik, on saabunud mu jaam,
Mu peatus on siin ja praegu,
Edasi ma sõita saa
Teinekordki trehvame-kõike head, mu sõber ja kaaslane!
Janek.V 11042016