Sõnale kukk leiti 255 luuletust
Mu sõbral on OCD
Kutsekoolist alles sõber
sisenedes hais on sant
Lauril maja nagu keemiakaber
sest ta on tõsine pedant;
panen kohe sussid jalga
sest ta kodu puhas olema peab
mina pisikuid ei pelga
aga teda see hirm vaevab;
enne, kui hakkasime sööma
mul pea kippus sügelema
kratsisin laua taga kõõma
ja sõber kukkus nihelema;
tõusis hüpakil püsti
ja käed tal värisesid
ju siis tegin midagi valesti
ta punnis silmad põrnitsesid;
Laurist sai kivikuju
rebis oma näost ja oigas
nüüd väga sitt on ta tuju
minu pesemata juukseid ta põlgas;
ta vajas elustamist
kodu pandi kar .....
Paranuia Mafia
See pea valutab, häälepaelad vallutab,
närviliselt tallumas, kõik enda ümber allutab,
tervist kahjustab, tõrva manustab,
see teda samapalju kui sügav hingetõmme..
rahustand, hakkab jälle pihta, kisma,
kiskja, väärikuse mutta pilland,
saab vastu nina, pigistab päästikut,
kolpa tabab paar grammi tina,
pole näinud ta moodust.. Ilma,
pritsib sappi, keeb viha,
segaduste killas, süüdi jääd alati Sina.
Näri bontšikuid, su gängis kari jorshikuid,
kes oma tervet fookust selgusesse ei roolinud,
poolikud, kolmandajärguline kolhoosi kukk,
viiendalt kolonnilt noomitu .....
Viirastus
Nad kõnnivad seal, salamisi hääled sosistamas peas,
keegi ei tea, mis paberile veab need read, arvavad head,
kuigi juhtideks kasu ahned Orwelli sead, minema peab,
oodates bussi siin peatuses, read ise enesest tulles, sulle,
kes sa ei kuule, ega ära ei tunne, krimpsutamas kulme,
kui heli tungib läbi kuulme, läbi hämaruse, tänavalaterna,
punakas kumas hõõguva tule, lähedale-lähedale su juurde,
rinnus surve, silmuse sulgeb, kirjuks muutes, pihus muster,
mis hirmu tunneb, maast madalast, õudustest magalas,
närvihoogudest end tabamas, kui karjus kui sajatas,
kaela sadamas, .....
Ema
Ema, hoia mind,
kui tunnen end üksi,
ema, aita mind,
kui kukkusin nüüdki,
ema, ära mine,
kui nutma ma jään,
ema, ole ise
minu juures nüüd sa...
Ema, miks läksid,
kui vajasin sind,
ema, miks jõid,
endal uhkust täis rind,
ema, miks võtsid
valguse elust,
ema, kas tundsid
rõõmu laste valust...
Ema, ära tule,
kui vanaks sa jääd,
ema, ole ise
oma mõtete mäel,
ema, ära tunne,
et vajad nüüd mind,
ema, lihtsalt mine,
olgu uhke su rind...
- Tarmo Selter -
Kevad ärkab...
Pilla-palla kõik on valla -
kuivand' lehed kukkund' alla,
lumest peidust varjudena
sulab kuivand' oksadena
välja sügisene elu,
tuhmiks jäänud lehevõlu,
mädanenud õunad sealt
aiast värske muru pealt,
mis annab märku tärkamisest,
roheluse ärkamisest,
uuest elust kevades
ka meie oma hinge sees...
- Tarmo Selter -
Kevadkurbus
Siuts,siuts
linnukene siutsus
siuts,siuts
pesast alla kukkund
Säuts,säuts
räästa all on pesa
säuts, säuts
pääsukene punutud pesal
Silk,solk
räästast vihma tilkus
veevulinal ojakene
nutta tihkus
Leinakask väristades
langetas lehti
oli see vast kevad
millist eales nähti
Silk, silk
Vangistatud süda
Olen südamega kinni su küljes
sinu armastus on vaigistanud mind
Olen kui allikas,kust palju oled joonud
oled lättekeseks ikka olnud mul
Olen kui merevoogudes ulpiv laine
oled kindlaks aeruks peos
Olen kui hunt,kes ulub kuu poole
oled see, kes vaigistanud mind
Olen kui pesast kukkunud linnukene
oled peopesas soojendanud mind
Olen kui sinilillekene
oled noppinud ainult mind
Olen südamega kinni su küljes
sinu armastus jääb vangistama mind
Lunastus
Ükskõik kuhu kaen, sütitab mu tülgastust
ma põlen vaenulikkusest
ükskõik kuhu siin lähen, tunnen ahastust
sest see koht kajab ebapühadusest;
põrgu on tühi
sest kõik meie deemonid on siin
mis tuleb, minevik seda ei pühi
oma lunastuse täide täna viin;
kaasas padrunid, siin pole tagasi minemist
kodus laual enesetapukiri
alustan koolihoones lõpupäeval tulistamist
sütitan nurkade taga tinakiiri;
õpilaste kehad vedelevad elutult hallides
tean, et keegi niikuinii mind ei armasta
verine kättemaks tuleb sallimatuses
püssituli lõpetab selle kooliaasta;
saad .....
Kõhubeebi
Üks silmatera kogub alles jõudu,
veel päikene ja kuu tal korraga on ees.
Kuid juba noore ema silmis õnnetõusu
võib märgata
ja vastse isa armastus neis mõlemis on sees.
See väike silmatera rõõmu laotas õue -
on taevalaotus õnnepärleid täis.
Muist kukkus vanaemadele põue.
Uus staatus sobilik neil näis.
Ma ei kao kuskile
Ma ei kao kuskile -
ütles kord loomaomanik
äsja leitud loomakesele
kellest sai peagi uus üürnik
Päevadest saadud nädalad ja ka kuud möödusid
Pererahvas oli läinud, nad teise kohta elama asusid
Loomake oli jäetud aga üksinda maha
Ta vaid mõtles - ei keegi teda tegelikult taha
Ma ei kao kuskile -
ütles kord mälu oma inimesele
Inimene pimesi ka uskus
kuid aastate pärast koputas uksele Saatus
Inimesele diagnoositi Alzheimer
mäluke oli sunniviisiliselt minema aetud
justnagu tormipoisiga mänginud paber
mitte midagi polnud enam alles, vaid maha maetud
Me ei kao ku .....
Jõulud noh
Mulle väga meeldib just see,
kui näen aknast inimesi kukkumas jäisel teel.
Inimesi ruttamas ja paanitsemas: “Kui jõuaks leida ühe kingi veel!”
Mis siis joosta, ära on ju jäätunud veed.
Koolis kõik koridorides kordavad salme.
Miks siis nii? Niigi peame õppima valme.
Ütle, kui hulluks minema siis pead,
et luuletusse ei tuleks sul vead?
Siis lõpuks tulebki see õhtu,
terve laua kraba, pista kõhtu!
Naerdes ja rääkides pea valutama hakkab.
Lähen kööki, võtan teed, loodan, et see lakkab.
Aitab, vat nüüd tahaksin olla üksi -
võtan telefoni, mille pistan .....
Kummaline käbi
Päkapikud sahistasid,
puude vilus nahistasid,
tirisid üht käbi suurt,
mis otse kukkund
kuusepuult.
Käbi oli eriline,
sees valguskuma
kummaline,
iga seeme,mis käbil
sees,
praksus kui säraküünla
leek.
Orav silkas siia-sinna,
Käbikuningana tundis ennast,
kohev saba tüüris puul,
käbi jahtis kuusepuul.
Päkapikkudel nii häbi,
vedada ei jõudnud käbi,
käbi suurt ja kummalist,
ta metsa alla
mõeldud vist.
Sära,sära
käbike!!
Jõulurõõmuks kõigile.
Oravapoiss ja käbi
Oravapoiss raputas
kuuselt lund,
käbi kätte sai,
käbi veel lõhnas
vaiguselt seal,
pessa ta tirima peab.
Oravapoiss sikutas
ja sakutas mis sai,
käbi ikka
kuuse külge
kinni jäi.
Käbi oli suur
ja vaigune,
oravapoiss ei jätnud
käbi rahule,
kuuseladvust lumi
potsatas,
alla kukkusid
mõlemad.
Kuusekoopast oravalapsuke
itsitas
ja ehmund oli
natuke,
aga käbikuningas hüppas
oksalt oksale,
kuusepuult maha
potsas lumeke.
Kingikott
Tühi kingikott
nurgas haigutas,
terve aasta
magas seal,
aeg ta äratas.
Venides end
sirgu ajas,
paela kohendas
ja siis potsti,
kukkus kokku
jõudu polnud tal,
kiirelt vaja
kotti täita,
küll siis
jalad all.
Kiisupoju paela hiilis,
tahtis mängida
ja siis sipsti,
kotti hüppas
ühes paelaga.
Kingikott samm sammul
tatsas,
leidis Legola
kotisuud nüüd
tasakesi,
hakkas paotama
kotipõhjast kiisupoju,
pani plagama
ühes kotipaelaga.
Kingikotil tore olla
oli võlumaal,
suuril silmil
ammul suil,
aina imestas,
kingikotti legoilma
kiirelt mahutas.
Kingi .....
Päkapikk
Päkapikk sumpas
lume sees,
vaeseke oli
kukkunud reelt,
kadunud oli
ta punane kuub,
tikitud kraega
ja täiesti uus
Päkapikk nuttis,
pisarad jääs,
keegi ei kuule mind,
keegi ei näe,
hanged nii sügavad,
püsti ei saa,
kas öö tuleb veeta
siin üksinda?
Pimedus võimu
hakkas koguma,
päkapikk paljas
ja kuueta,
habe nii valge
ja pehmeke,
tekiks oli päkapikule.
Kuu vaatas
kõrgel üleval,
tähed vilkusid
taeva all,
üksteise järel
nad langesid,
valgustasid lumehangesid.
Ei märganudki päkapikuke,
et ööst saanud päevake,
leitud ka tema kuueke,
.....
Oled veel olemas
Nägin sind varjuna tulemas,
uksel koputust kuulsin,
kui läksid,olid päriselt olemas,
unenägudes vahest hüüdsid.
Kell seinal,kukkumise lõpetand,
see käokell,mille said kingiks,
suur rõõm oleks,
kui ta veel kukuks seal,
ma minuteid juurde veel tingiks.
Nad ei armasta sind
Nad ei armasta sind,
tunded mida ei tagasta hing,
Kuulen kuidas vaid sulgub ring,
Tuul tolmu puhkus siit,
Segadustes valikud lukustusid,
Untsu läinud iga kustunud riim,
Tundmatu nägu lisaks uskumatu piin,
Süda murdus, kildudena maha kukkusid,
Lõpuks iga petisega juhtub nii,
Sõnum on prohvetlik, nähes su olemist,
koorus kaunist viljast vaid koletis,
teid justkui tehasel liinil toodeti,
pole erinevust, hõimulikult kõik tehtud,
eksi suunas, pead murdmas, vanaduses nutmas,
süda iial sees puhka, keegi tegelt ei kuuland,
nooruse olid valesse kohta suunand,
kuigi pere ja l .....
Klaasist süda
Endast andmata teisest nõudmas parimust,
Nina pidi veetud narritud, vassitud,
Kadedalt pealt passitud, käitutud vastikult,
Uskumatta karistust,jäänud puudu taevane haritus,
Suurem segadus saatmas igas valikus,
Tänase päeva valgus igavikku vangistus,
Klaasist seinad, kullast süda,
Maailm seisab, valmivas ema üsas,
Klaasist seinad, kullast süda,
Kartes tõde leida, tuult vaid püüdmas,
Klaasist seinad, kullast süda
Lõikan seda mida külvan,
Klaasist seinad, kullast süda,
Ehk peaksingi hinge kuradile müüma
Klaasist seinad, kullast süda
Üllatunud, pragude vahelt vai .....