Sõnale kuntst leiti 7 luuletust
Sügis looduses
Kaskede vahel sügissilm piilub
ei ole siin olnud asjata
Rõõmu ta toonud ja ilu loonud
kurb tal minna- lahkuda
Iga kord,kui sügis läheb,
viskab uduloori ült',
siis ma tõttan loodusesse,
süles pintslid, värvipott
Sügis oma lõuendile,
mis otsatu ja mõõtmatu,
jätnud oma kuntstijälje,
naudin kuntsti jäägitult
Iga puu ja lehekene,
annab mulle elujõu
Oksal siutsub linnukene
Üksi ta ei ole ju
- - - - -st
Ei ole see mingi nimi
ega ka kood arvutist
sean jutu riimi
avaldan nii artistidele arvamust;
mulle ei meeldi hääl
ja kuidas aktsendiga räppata
pole kuntsti žanris sääl
on vaja kõrvu kräppata?;
maailm sai esmakordselt teada
"ansamblist" 3 a. eest kõigest
mil üks solist 20 aastat saanud "laulda"
ja äsja Pavel saanud kodakonsust;
häbi - häbi, teie tümm on paras viu - viu
nagu vilepillid, robotid ja vinguviiulid
käivad makid katki "piu - piu"
kui - - - - -st krigisevad nagu aulid
Tuhat tänu korraga
Minu emal pilk on range,
aga süda on tal hea,
pilk on sellepärast range,
et ma elust pettuma ei peaks.
Ema suunajaks mul olnud,
kõigil eluradadel,
hoidnud ära pahandused,
teismeeas, kui olin veel
ja veri soontes aina kees.
Ema targad õpetused,
meeles mul on ikka veel,
kannatlikuks jäämise kuntsti,
tsipa juurde õpiks veel.
Ema, Sa mu õpetaja,
Sa mu elutee rajaja,
Suured õnnitlused Sulle!
Tuhat tänu korraga!
Volbriöö
Ilus oli olla eile,
seda ma nüüd ütlen teile.
Terve öö oli pidurüüs,
karneval käis täies hoos.
Nõialuual sõita sain,
kummitusega kampa lõin.
Lõkkeid süüdatud sai palju,
tehti lõkkest ülehüppamise nalju.
Nõiakuntstist osa saadi,
maagiat oli taevast maani.
Virmalised katsid ilma,
ilu kattis tervet silma.
Nõialuual kiirel lendasin,
unustasin end täiesti...
Olin lummatud ma tõesti,
selles lummuses veel nüüdki!