Sõnale kuum leiti 345 luuletust
Aegluubis
Ööhämaras mütsile langevad piisad
ning mõtteis ikka see tühjusetu hurm, lootusetult paiknev täht.
Jäiselt tunduv post,
mille otsas vilkuv kuum valgus,
miskipärast köidab mind.
Aegluubis olev aeg,
rahulikkus ja vaev
õrnalt mind otsivad.
Näen ümberringi vaid raugust,
sest see on ainus,
mis tundub reaalne,
sümpaatne.
Ja lõpuks ta tuleb-Vihm
Täna suves on pilli palju,
vihmapilved laulavad,
loodus küsib juua palju,
päästa tuleb pisimgi taim.
Vihmast suve nägu ei muutu,
tuju pahuraks ei tee,
looduses nõnda ette nähtud,
valla päästa vihmaveed.
Värsket loodust hea on kaeda,
olla selle keskelgi,
rõõmustada. rõõmu tunda,
et taevas vihma jagub veel.
Küll see päike jälle särab,
kuumalt taevas naeratab,
terve suvi avatud on õnnevärav-
Astu aga sisse ja osa sest saa!
Mul on Sind vaja
Vaikides hoiad mul käest,
selles kuumuses kõnnime koos
mööda randa kui võluväel,
me liigume ühises loos.,
Merelaine on paitamas sääri
sellel vahusel liivasel rajal,
Sind kallistades nüüd saangi
öelda: "Mul on Sind vaja..."
Sa naeratad, vaatad mul silma
ja suudled siis hellalt Sa mind,
ma tunnen Su õõtsuvat rinda
enda vastas, kui kallistad mind.
Me liigume ühisel rajal,
jagades kõike, mis tuleb,
pole rohkem meil midagi vaja,
Sina minuga, mina Sinuga olen.
- Tarmo Selter -
2023
Virumaal põrgu
Ilmataadil püksid kuivad
pole vaja tal pissile minna
päevad väga palavad
ei külasta vihm maad ei linna;
ja nüüd mõlemad Virumaad
virelenud palju kuumuses
kuivanud mets, paras praad
see jätkub leegitsevas hiilguses;
küllap polegi vaja jaanilõket
kui on Kirde - Eestis põrgu
looduse ees peab ilm tõket
kui niipea märga alla ei nõrgu;
nagu oleks Austraalias
isegi rannas vesi keeb
praegu suurim probleem maailmas
mida kunstlik kliimamuutus teeb
Sünnipäev
Kallis sõber!
Soovin Sulle südamesse päikesesära
ja tulikuuma armastust!
Oled minu vastu olnud alati kena,
sõbralik, hoolitsev ja truu.
Täna kõik lilled õitsegu Sulle,
sel kaunil lahkel suvekuul!
Las kurvad pisarad voolaku merre,
et paistaks alati särav naeratus suul!
Sünnipäevaks palju õnne,
soovib Sulle üks sõbrake truu
Taas särab päike taevalael
Taas särab päike taevalael,
taevas sinine kui meri.
Rõõmsalt siutsub linnupaar,
pesas poegi kolm või neli.
Metsa all on maasikmarjad,
magusasti lõhnavad.
Suvi kuum käib kuumalt ringi,
küpsetab ja küpsetab.
Iga päev toob rõõmu juurde,
kui vaid oskad märgata.
Sukelduda ellu suurde,
midagi ilusat ja head sealt endale noppida.
kuhu minna Su sõnade eest
luulega abielus olemine
ei tuleks enamusel
kõne allagi ometi tehakse
seda aastaid ollakse koos
vihmased venivad sügised
hallid pikad talved korraga
päikest pilgeni täis kevaded
ööd kus padi on kuum
tuba kahvatuvalge
kuhu minna Su sõnade eest
mis on liialt puhtad malbed
kui hing arglikult lehtib alles
Armastust täis kevad, suvi
Päike sinitaevas lõõmab,
lilli täis on metsatee,
rohetavad puud ja põõsad,
suveimed poolel teel.
Kevad suvesse jäljed jätnud,
neid jälgipidi suvi käib,
kaunilt puhkevad pungad õide,
mis veel puhkemata jäid.
Armastus kõik puhkend õide
kaunil kevadel,
suvekuumad tunded kaua
püsivad südamel.
Kevad, lehvitan nüüd sulle,
mulle sinagi,
küllap kohtume me jälle,
seniks hüvasti
Valss
Tantsin rannaliival valssi,
kergelt liiv lendleb jalge all.
Päike kuumal pilgul mind jälgib,
lõoke lõõrib sinitaeva all.
Kajakas peab kaladele jahti,
tuules purjed õõtsuvad.
Kergel valsisammul lendan,
liuglen üle lainete.
Ei mind keegi enam peataks
ei jõuakski mul järele.
Hea on olla vahest peata,
valsitaktis keerelda,
lasta mõtetel end juhtida,
lihtsalt suve nautida.
Suvi
Ilus aeg on täna minna
ilusasse kuldsesse liivaranda,
käärida püksisääred ülesse
ja sumbata põlvistsaati merevees.
Visata pilk sinitaevasse,
saata lahke naeratus kajakatele,
kanda südamesoojust üle lainete,
õrnu suudlusi meremeestele.
Kevad kaunike-.
Suvi soojusega täidab südame-.
Suvi kuum meelitab rännule,
nagu rändlinde sügise-.
maiööl
nagu kuristiku serval
seistes vaatasin
õunapuu alla kukkunud
kortsus tulpide õielehti
käsi neid matta tahtis
meel mitte
mitu päeva nii ootasin
kuni õitelumi enda alla
viimaks nad mattis
*
valgus kardinate vahelt
magada ei lase justkui
Linnuteel asuks ase
jaheduse eest peal tekk kare
mida peale ma hakkan
selle kuumava padja
valge juuni õites ilmaruumi
puudel lehtede suureks
saamisega selle otsatu
joobumusega
ei iial sellest loobumisega
Päike
Pilvedesse päike peitnud enda,
tal hea on pilveteki sees.
Ta soojad tuuled saatnud laia ilma,
et temata ei muutuks kurvaks meel.
Mis teeb see päike,
kui ta ei paista silma
ja ei suuda taevas särada?
Vahest pilveteki vahelt piilub ilma-?
Vahest ilmaelu häbeneb-?
Õnneks kuum on päikese süda
ja naeratav ta meel.
Nii laia, sooja naeratust kui kui on päikesel,
ma pole näinud veel.
Päike iialgi ei väsi
käimast oma rada pikka,
ta jõuallikas on suur.
Loodus ja Inimene vajavad teda ikka,
päikeseketas on imeline ja kuum.