Sõnale kõrgus leiti 65 luuletust
Me oleme hoopis midagi muud
Me oleme hoopis midagi muud
Kui lihtsalt liha ja luu
Süda ei ole vaid pump
Keha vaid rümp
Soontes ei voola vaid veri
Oleme ookean
Oleme meri
Vikerkaare seitsmel värvil
Pesa meie sees
Igal värvil oma tähtsus
Meie pärlikees
Seitse pärli igaühes
Suunaga alt üles
Punane on alustala
Alguse saab juurest
Mis meid hoiab maas
Pühaduse soojas süles
Kasvavad me soovid
Päiksekullas säravad
Me sisemised hoovid
Roheline on me süda
Roheline aas
Mida külvad
Seda lõikad
Viljakas see laas
Sõnad justkui sinilinnud
Lendavad me suust
Valed sõnad
Nagu pinnud
Lõhestava .....
Sinu nähtavus
Oktoober ei anna rahu
kui kestab endiselt missioon
puhanud päevi ei mahu
seal, kus sõjatsoon;
viinakuu öine taevas
on oranž nagu põrgus
valgus pilvede taga leegitsemas
surm tiibadega kõrgus;
tähelepanek on kõige alguses
kuna vaenlane su tuld näeb
liugleb ta igas suuruses
pommi kukutada ahvatleb;
sinu nähtavus hukku põhjustas
jörgmises asulas lendab tina
president ju peitmist soovitas
ning teda ei kuulanud sina...
Unistus
Tumm vaikusehärm ümber sinise kuma,
taustavärviks mil tardund neoon.
Eleegia sinus ülim tunnetusjumal...
rohmakas võltsillusioon...
Sus haihtuval linnuteel kuukiiri hangub...
pilvisse hääbuv versioon.
Hall maailmatunnetus kriginal vangub,
taas ohvriallikal joon.
Kord välkude sähvides päriselt lähed,
sihtmärgiks kõrguste joom,
kus valguse embuses säravad tähed,
väreleb kummastuv hoom...
Piirid ja Jumalused
Kõik mu elus on piiritletud
Ju ma ise olen liiga piirideta
Tahtsin minna leerikooli teismelisena
Ei lubatud
Ähvardati kodust eemale heitmisega
Ei läinud
Aga mu kõige raskematel hetkedel on kuskilt
tulnud mingi sisemine tung religiossuse järele
Ma olen neid studeerinud ja õppinud
Aga ma mõtlen, et kui ühendad ennast ühe Kõrge Meistriga
oledki Valgusega kooskõlas,
sest ka teised Meistrid on siis Sinuga koos
ja juhatavad teed igaviku päikese alla
Indiaanlased on öelnud, et naine peaks juhatama meest kõrgustesse
ja mees peaks olema valmis selleks, et naine oleks s .....
Naise arhetüübid
Kui ma olin kuuene või noorem
õpetas ema mind kartulit koorima
ja ta toitis teadlikult minus "perenaise" arhetüüpi,
et ma ei jääks hätta peremehe valikul
ometi, on vahel tunne, et ta aastaid ja aastaid pettub
ega ole valmis omaks võtma mingi kandidaatide valikut
Aga ma olen kannatlik
Ma olen kannatlik nagu Penelope, kes ootas Odysseust
Kuigi ma olen pidanud ennast üsna kärsituks
on välja tulnud, et tasane meel ja meelekindlus
on mõned mu trumpidest
Oht on, kui ootad ja ootad, siis ei leiagi
sest su pea on kuskil kõrgustes ja puudub kontakt Maaga
Ideaa .....
oma õele
siis kui valgeid pilvi
läheb taevas
puudelt elu haljust
alla nõrgub
iga hetk on kuldne laegas
olemine saab juurde kõrgust
meel vastu võtma
tõrgub surma
inimese inetust
et ilu habrast hurma
neelab pimedus
*
üks oleks hing
kellega koos olla ajas
kallistaks kes su elu
aastaid see karje
taeva all kajand
ime et hing
üldse on elus
ärkab hommikul üles
tuleb päeva kaasa
hetki hoiab süles
mõnda neist ei haava
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ja hilinenud õitsemine
kuis olin arg
öid valgeid kartsid meeled
justnagu linnud parves .....
veelkord Elisabethi kohvipausile mõeldes
neid päevi palju oli
kus näis su tuppa
ainult tuleb elu
kogu inetus ja kurjus
hing katki
ka ise ilmas ringi käid
kui hull või lurjus
hetki loopisid
laiali kui prahti
vaid valust saaks lahti
siis kevadena mu
päevas äkki olid Sina
verre tagasi tuli õitsmisiha
silma pisar
unund õrnus sinitaeva
lõputu kõrgus
tsüklist „Poisiiga“
heleroheline kevad
see ime kordub
pärast pikka halli talve
tagasi on raagus okstel
lehe heleroheline õrnus
päikse kuldset nestet
päeva õhtuni nõrgub
taas pähe hakkab
valge pilv ja
sinitaeva kõrgus
meel kummutama
hakkab seda
me ette ei tea
sellest ahhetavast ilust
mis siiski ilma võrsub
Talvetaat
Talvetaadil habe härmas
keha katab tuisukott
Ta ei kõnni sammul kergel
tuiskab tuisus tuuselkott
Talvetaadil nüüd on võimu
paugutada siin-ja seal
Tõsta lumehange kõrgust
teeb mis tahab,ise teab
Näpistada meeldib talle
siis kui jäine on ta meel
Linnukest, kes külmast kange
loomakest,kes metsateel
Külm on talvetaadil süda
Mis sa teed!
Vanaema õhupalli sõit
Kuidas vanaemale meeldib taevas
ja kõrgustesse reisida
nüüd lõbust ilma jääda vaevas
kui surivoodil sai vedeleda;
matustel avastati, et kirst on kadunud
peiulaualt haihtunud kange naps
Matilda viimasena vanaema näinud
nii seletab lapselaps:
"olen vanaemale lubanud
kui kedagi teist ei huvita
et ta viimast korda tahtnud
reisiks õhku sõita
see hetk kui palus mindki
võtsin ta soovi südamesse
ja nüüd siis ta seal lendabki"
suunates näpu taevasse;
kirst on kinnitatud õhupallidega
on tee pikk välisilma
kaob laip ära tuulega
on alanud retk ümber .....
Maicel Uibo
Elan kaasa olümpiale
nagu eelmistes spordimängudes
on vale võistleja jäänud Eestile
selleks Maicel Uibo kümnevõistlustes;
ta kaotas pea 300 punkti
eriti seda kõrgushüppes
2.02 ei soosi kohtunike respekti
sinagi vaatad käed rüpes;
vähemalt on Johannes Erm graafikus
ise saanud kevadel vigastuse
14. kohal on tal alles väärikus
peab andma lootuse;
Maichel, su osavõtt ei tee head
sest sa oled nii kott mees
vähe sellest, et meid alt vead
on olnud su munn neegri sees;
ütlesin, et elan kaasa olümpiale
ja mõtlen seda tõsiselt
nüüd vandu alla kriitikale
E .....
Lask võidupäevale
Las ma kuulen sõjakisa
vabariigi loodetud hiilgust
las ma kuulen, mida ütleb riigiisa
enne tuletormi algust;
tahan tunda seda väge
hävitamas enamlast ja sakslast
rünnates üles ja allamäge
maailm õpib tundma eestlast;
võitlus on vaba maa nimel
elus ja surmas me käsitleme
kestab õiguse ja uhkuse toel
sellised me oleme;
kuulen endiselt sõjakisa
seda soomusrongide möiret
tahtejõud on nii visa
tormijooksuga tehakse läbimurret;
see päev kestab igavesti
sügaval rahva hinges
südikus ja võit juurdus Eesti
mäletagem hiilguse kõrguses;
iseseisvus kutsub .....
Öine traktorist
Töö juures loo traktorist pajatas
kuidas tal vahetus möödus
sellise, mis teda väga ehmatas
kõlas see nagu etendus;
mitu tundi kündis maad
taevas kõrgus tähti
öötöö on tema laad
valveaknast teda möödumas nähti;
pärast kohvi joomist
hakkas kõht korisema
lähtus oma keha soovist
jooksis puu alla häda tegema;
pimedas oli end ära pühkinud
aga siis seisis oma haisus
sest oli oma kombekasse sittunud
valve rääkinud tõtt, et keegi karjus
Tuletõrjuja
Toimus klassieksukrsioon
buss viis meid kesklinna
parklas kõrgus konstruktsioon
võtsime oma sammud sinna;
tuletõrjuja silma jäi klassijuhataja
sest ta ongi ilus naine
keegi pole selle fakti eitaja
töölistele on ta atraktiivne;
mil teised olid lahkumas
kuulsin mõminat kamorkas
sealt leidsin õpetaja võõrast katsumas
proua lembevajadus silma torkas;
pilti vaatama kõik tulime
käed on neil üksteise kehal
sest, kui on midagi tuline
on tuletõrjuja kohal
Ühel heal päeval
Mis toimub?
Mis ainetest sa oled toitund?
Kas sellest neuroosist üldse toibud?
Ootan koitu kui hinge puhastust,
vabadust, mida vähesed on tabanud,
armastust, mis poleks kasu ahne alatus,
et paljastuks, mis sügaval sisimas varjatud,
ei vaja uut, kui vanas veel kinni, pea teeb ringi,
virvendavad pildid, keegi siia pea sisse pistis,
miskit, mis määras mu lindpriiks..See lind on prii,
silmis tihti sihtisin avarat avarust, ei mingit kavalust,
kanaldus, teile kes te sügava vastu saamatud,
sörkige järgi- minge närvi, piisavalt meelehärdi,
et märkamatta jääksid enamik värv .....
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....
Kirve Irve [2]
küll ta on kaval, ennast üle kavaldamas, tabab pudel maksa,
tuule iilist ja puu lehtedest jälle leiierdamas,tervikut ei taba
tava draama,originaalsus jäi 30 aastat maha, halba öelda ei taha,
Kuid no kaua ma pean kannatama, kui kanala tagant kostub jälle hala?
Pea maha ja kitkun sulgi, sitkust kasvõi mitukümmend tundi, lasta jutti,
kruttida vanamutti, sikutada seda häbematut feminatsi tutti, kaldud kurvi,
mul autopiloot, isegi ei juhi, mööda piirjooni nuhi, ähi puhi,
närvi tulist, ikka leidub mõni muri, kes arvab, et ta on kõigist suurim,
ei puudu iial ühestki tunnist, .....