Sõnale lapsed leiti 302 luuletust
Kingikott
Tühi kingikott
nurgas haigutas,
terve aasta
magas seal,
aeg ta äratas.
Venides end
sirgu ajas,
paela kohendas
ja siis potsti,
kukkus kokku
jõudu polnud tal,
kiirelt vaja
kotti täita,
küll siis
jalad all.
Kiisupoju paela hiilis,
tahtis mängida
ja siis sipsti,
kotti hüppas
ühes paelaga.
Kingikott samm sammul
tatsas,
leidis Legola
kotisuud nüüd
tasakesi,
hakkas paotama
kotipõhjast kiisupoju,
pani plagama
ühes kotipaelaga.
Kingikotil tore olla
oli võlumaal,
suuril silmil
ammul suil,
aina imestas,
kingikotti legoilma
kiirelt mahutas.
Kingi .....
Eriline päkapikuke
Üks eriline päkapikuke,
tal seljas
kingikotike,
kott on suurem,
kui ta ise
missest,et
jõuluvanast pisem,
aga tahe
on nii suur,
külastada lapsi
jõulukuul.
Otsis lapsi
rõõmutuid,
haiglaid külastas,
iga laps
sai kingipaki,
mis neid rõõmustas,
istus laste õlgadele,
ja neid kallistas,
soe musike
põse peale,
et ei unustaks.
Päkapikuke eriline
ei väsind olnud ta,
tuuritas ja tegi käike,
suure ilma peal,
ükski laps
ei tohtind jääda
ilma kingita.
Kingikotti on
tühjaks saanud,
rõõmud välja
jagatud,
Laste mured,kannatused,
tühja kotti
paki .....
Päikest sinu teele ...
Meie Emal sünnipäev , üks tähistada juubel,
öelda ei tohi milline , välja näeb ju noorem.
Riivanud pole ta jume , ruttava aja koorem,
elurõõmu toonud talle , hooliv emalik meel.
Ema õnn on lastes , tema elugi kingib neile,
kannab te muret, rõõmu mõeldes vaid teile.
Paigal ei tänagi püsi , toimetab , teeb , sätib,
saatku päike sind eluteel , mis tulevikku viib.
Hansi!!!
Suvi
Suvi istub päikse sülle,
lillepärjas pea,
pistab varbad sooja järve -
sulistada hea!
Laseb lapsed jälle lahti
mõnulema randa:
nad ei jaksa terve aasta
koolikotti kanda!
Suvi külib aias, metsas
igat sorti marju,
katab põllul kauni laua,
pakub lehevarju.
Suvi mängib ilmadega
vahvat pilvekeeglit...
Vihm ja tuul ja sinitaevas
tunnevad ta reeglit.
Suvi pakib rännukohvri,
milles kõige algus,
täidab päevad rõõmudega,
naeratuseks valgus!
/Mari*Uri/
Õpetaja meenutus
See kevad on sundinud vaatama
aastatetaguseid tulekuid.
Väiksed käekesed emade pihkudes,
pilgud akna peal saatmas neid minekuid.
Veel väikesed on käed ja te jalaast,
suurde maailma viimas on need.
Ema südamesoojus toeks alati on,
isa näitamas teil õiget teed.
Täna lõppemas ühe raamatu reis,
siin lood olid argipäevaselt soojad.
Oli sõprust ja tarkuse kogumist –
te ise olite päevade loojad.
Neli aastat me veetsime iga päev koos.
Nüüd ootamas kool sõpru häid
Mingu õpinguaastad teil tegusas hoos,
tarkus paitamas olgu te päid.
Pingu Ja Valgeke lumememme meisterdamas
Pingu ärkas täna hommikul vara
mõtteis oli kindel tal soov
täna teha üks vahva lumememm
sest lumi oli mõnusalt sula.
Läks äratama Valgekest tasa
kellel vurrud nina all
võbelesid raskest norskamisest
nagu põrisev automootor.
Pingu sosistas talle kõrva
nii ta oma silmad avas
haigutas suu hästi laiali
uniselt veidi aega maigutas.
Joostes läksid trepist alla
haarasid külmpkapist kala
pugisid kõhu kiiruga täis
panid selga joped ja jalga
pehmed ning soojad saapad.
Kahekesti hakati veeretama
palle lumememme tegemiseks
esimene valmis ilusti ja
südames ol .....
Pingu ja Valgeke
ühes armsas kohakeses
nimega Päntajala küla
keset laiuvat orgu
mäe otsas on maja.
jäisest lumest tellistest
laotud ümmargune pisikene onn
kutsutakse seda tegelikult igluks
kus elavad armsad loomakesed
inimesi siin külas ei ole...
see majake on koduks kahel
vahval semule nimedega
pingiivinipoiss Pingu
hülgetüdruk Valgeke.
Pingul on kollased jalakesed
nendega ta alati vahvalt paterdab
Valgekesel must nöbinina ja silmad
sinised nagu ookean peas säramas.
hommikusöögiks maitsev kala
siis järgneb lõbus mängimine
õhtuti peale tõmmatud lumetekk
kui o .....
Sõbrale
Las müdistab äike, las puhub tuul,
meie sõprust ei takista miski muu,
isegi mitte meie väikesed vead,
vaid hoopis meie noored pead.
Olgu või miinus kakskümmend kraadi õues,
meil ikka ja alati soe süda on põues
ja päris ammu mängisime lumesõda koos,
olime lausa kella viieni hoos!
Oi, aeg on suur ja miski seda peata.
Ega aega siis ajajaamas seata.
Alles eile me lapsed olime ju,
meie sõprus on ikka veel suur!
Õhtulaul
Maa katab öö must riie,
see läheb aeglaselt, kuid katab hiie.
Lapsuke, jää hällis magama,
maga hommikuni sa.
Õrnvalgeid pisaraid nutab kuu,
merineitsidel on öised laulud suul.
Tähed taevas löövad tralli,
hobused hirnuvad ärevalt tallis.
Vahest juhtub nii, et kui öisel ajal,
kõnnid hiirvaikselt metsarajal,
haldjad tantsu löövad seal,
uhked metsakroonid peas.
Sina, oma hällis, jää magama sa,
las õhtulaul suigutab su tukkuma.
Äratavad sind hommikuhääled,
nähtamatud, õhkõrnad tuuled.
Kuuse all
Alles ma seisin siin kuuse all,
kuigi kuusk oli teine.
Istusin siinsamas lauaski,
linal just seesama eine.
Kuulasin neidsamu salme,
mis noorena õpitud pähe:
noid kentsakaid nõuka-valme...
Mõistetav... aega ju vähe.
Vaatasin toodsama kasti,
näitab mis heli ja pilti.
Ootasin, lootsin ja - loobusin.
Kõik suhted ei uuenda silti...
Jah, alles ma seisin siin kuuse all,
ehkki lapsed ei olnud nii pikad.
Aga aeg teebki suurimaid kinke -
armas taevas - me oleme rikkad!
/Mari*Uri/
Emadepäev
Emadepäev,
Lastega isasid näen.
Kes kooli kes lasteaeda,
Pikemalt pole aega kaeda.
Oot ei täna ju pühapäev,
Minevikku näen.
Kuid Emadepäev,
Isasi ja lapsi näen.
Suured ja väiksed,
Koos kõrvuti käikse.
Minnakse üht suunda,
Et Emale lilli tuua.
Austad oma ema,
See sinust kena.
Austa kogu aja,
Mitte ainiti kui teda vaja.
Hoia,hooli, mõtle,
Ära karda, ütle.
Ta tunneb sama,
See pole tava.
See on armastus,
Ema armastus.
NALJAPÄEV
VIHMAPILVEL TULI MÕTE
TÄNA MITTE NUTTA,
MUIDU JÄÄVAD KUMMIKUTES
LAPSED KINNI MUTTA.
MÕTLES - LASEN HOOPIS ALLA
PAKSULT LAIA LUND,
SAAVAD SIIS APRILLI TEHA,
KUI ON KOOLITUND!
ÕPETAJA PALUKS VÕTTA
LASTEL KOTIST KÄÄRID,
SEST ON MEISTERDADA VAJA -
TULEMAS JU NÄÄRID!
LAPSED AGA RAPUTAKSID
PEAD JA JUUKSEID MÄRGI,
SEST ET KATKI KOOLIMAJA -
VIHM EI JÄÄNUD JÄRGI!
/Mari*Uri/
EESTI KEEL
ME EMAKEELE VÕLU
MEID SAADAB IGAL POOL
JA ERINEVAID SÕNU
SUL ÕPETAMAS KOOL.
AVADES HOMMIKUL SILMAD
KÕRVUS ON ÄRATAV HÕIK.
EI LOE KA TUISUSED ILMAD,
SES` KEELES SIIN RÄÄGIVAD KÕIK.
JA KUI SA HÄTTA JÄÄD
ON ABIPALVED HUULTEL.
TEIST RÕÕMUSTAMAS NÄED -
SIIS RÕÕMUHÕISKEID KUULED.
ON SÕNU NII PALJU SES` KEELES,
RASKE MÕISTA NII MÕNDAGI NEIST.
PEAD EESTI KEELT ALATI MEELES,
SEST EMAKEELT POLE MEIL TEIST.
Kohtumine
Otsin ööst mõtet,
rõdu all kiljatamas lapsekari
kes õhtuhämaruses emasi ootavad.
¿Tule, Pekka, hüppame lompi.
Püherdame nagu põrsad,
aeleme nagu alligaatorid,
sipleme nagu sipelgad,
mürame nagu maod,
trambime kui tarakanid.
Viskame teineteist mudaga silma
ja naerame kahekesi.
Tume pilvemassiiv peade kohal äkitselt helendub,
UFO maabub.
Taevast triljon tuld peegeldub.
Uduloorist ilmub hattussilmadega ema,
nuttes taga aegu
mil anaalsondeerimisest miskit teadnud.
JUMAL AUTA !!
Maa-alt kargab mullapilves välja sinine ninasarvik.
Seljas ratsutamas roheline .....
Augustipäev Tartus
Istun, vaatlen möödakäijaid teel. Käib kohvikutes päeva müügimadin.
Suudlemas tudengid on Rae ees ikka veel. Ei sega neid purskkaevu püsiv pladin.
Ma ootan, aga mida, pole selge. Üks Luuletus lä'eb mööda püstipäi.
On peale teda pilk tuntavalt helge. Ta kahjuks teistes linnades ei käi.
Näen järjekordset tarka naljahammast. Eluaegne ülikooli fänniklubi.
Ronib Pirogovis üles piki sammast. Hoiab pöialt talle Püssirohu pubi.
Sild silla kõrval toestab Emajõge. Pajud kallastest ei lase iial lahti.
Vool mere poole kannab lodjanõge. Aeg üle Toomemäe peab visa-vap .....