Sõnale lastele leiti 113 luuletust
Mutionu
Mullas väike mutionu
ehitamas oma kodu,
süüa otsib siit ja sealt,
käike tuulab juurte pealt.
Vahel veidi tahab õhku,
kergitades oma kõhtu,
surub ennast ülespoole,
murul kerkib mullast hoone.
Mullast onnil pole aknaid,
pole seinu nõnda vahvaid,
pole tube, on vaid uks,
mis päiksele jääb suletuks.
Mutionul palju tööd,
töötab päeval, töötab ööl,
temal kodu peidus mullas,
juurte rüpes, elu kullas.
- Tarmo Selter -
2023
Mitu sõpra
Kellaplaadil mitu sõpra
oma aega käivad,
kõige pikem kiirelt tõttab,
sekundeidki näitab.
Keskmisel on veidi aega,
samas on tal kiire,
näeb ta veidi rohkem vaeva,
luues sekundile piire.
Pole kiiret lühemal,
kes vaikselt ringi rändab,
sekund minutiks nii saab,
et tunde kellal anda.
Kahel korral kokku saavad
ülemises otsas,
jutustavad ööl ja päeval
kuni sekund ootab.
Siiski ei saa unustada
inimlikku fakti,
kui saab kella keerutada
ikka suve/ talve kanti.
- Tarmo Selter -
2023
TIBU PÄÄSEMINE
TIBU TIBATILLUKENE
LIIGUTAB END MUNAKESES,
KUI ÜHTÄKKI MÄRKAB TA,
ET KOOR SEE HAKKAB VÄRVUMA.
TA EHMATADES TÕUSEB PÜSTI,
KOOR SEE LÄHEB KATKI PRAKSTI,
PALAVUS KÄIB ÜLE PEA,
EHK TA PÄÄSEB KEEMATA.
VÄRVIJA SEE ÕNNEKS MÄRKAB,
TIBU ÕNNESTUB TAL PÄÄSTA,
HEA, ET MUNA VETTE VEEL
EI OLNUD JÕUDNUD KEEVASSE.
NÜÜD SEE TIBU KASVAB LAUDAS,
KANAEMA TEDA VALVAB,
KUNI KASVAB SUUREKS TA
JA MUNE HAKKAB MUNEMA.
- TARMO SELTER -
2023
Päike ja kuu
Ükskord ammu tasa-tasa
kuu see kukkus taevast maha,
tähed sillutasid teed,
et kuu see tuleks taevasse.
Päike vaatas juba ammu,
kuu see talle jäämas jalgu,
pole kasu pilveparvest,
tuuleiilist märjast, kangest.
Kuu see ühes päikesega,
pilvepiiril äikesega
päeval nautis taevailu,
öösel uinus, kui on vilu.
Aegu möödus, kuu see taas
tahtis paista üle maa,
luua ilu tähtedega,
joonistada varjudega.
Vahel tõesti on ju nii,
et kuu see paistab päevalgi,
elu üllatab ja loob,
loodusilu meile toob.
- Tarmo Selter -
2023
Tae Kwon Jõuluvana
Jõlumees on purjakil munanukust jälle...
mis alati juhtub sel korral aastas
kõik tüütu, väsitav ja nõrk talle
sittapidi tööd üha rohkem eesotsas;
ning nii ta on saani asemel teel
oma lossi poole kaineneda
huuli limpsab ta keel
ja ta naine vajab kepitada;
ei ole ei Jeesus, ega kirik
pühade aja tähtsaim punkt
on vaid jõuluvana, nii ütleb ürik
ja selleks töötabki ta instinkt;
ent mitte on ta minekul tööle
päkapikud, pähklipurejad ja piparkoogid
jõuluvana suhtumine ei meeldi neile
panid seega kokku mõtete ringid;
ja otsustasid jõuluvana peatada
leev .....
Vanapagana hernehirmutis
Mulgimaal mägede vahel
on paganlik küla
isegi tänapäeval peremehel
vaja rahaga heidelda;
seega vanapaganaga diili tegi
et tal saak tuleks ilus
nii viljapõllul ja peenrale isegi
omale hernehirmutise palus;
nii langevate lehtede saatel
läks müüki üüratu saagikoorem
on rikkust palju ta kätel
nagu ei kunagi varem;
aga peale kokkulepet
örkas hernehirmutis
tegi üle kraavi hüpet
ja tare poole sättis;
peremees, purjus, sai kreepsu
kui nägi tonti akna taga seismas
tõmbas hernehirmutis kraapsu
sest nüüd hinge nõudmas;
kui peremees plehku pani
haaras su .....
Ulguv puukuur
Küttehooaeg on alanud
paraku puudega, kui elekter kallis
hookus - pookus, selleks raha kadunud
seega on soojaelu vanas rollis;
olin vanaemaga kuuri ära laonud
lõhkusin puid ja ette tassisin
mind varem ära minna lubanud
siis ma toa poole vantsisin;
hiljem tagasi õue tulin
uks veel lahti, nii vaatasin
ei kostunud vastust, kui hüütsin
ju siis kuuri lukku keerasin;
kui pime taevas ja õues külm
hambaid pesema kõndisin
läheb kortsu mu kulm
kuna õudsaid hääli läbi akna kuulsin;
püha vett kaasa võtta mõtlen
võtan kirve ja tõstan krusifiksi ette
ise kurjuse .....
Tammetõrud
Tammetõrud on nii mõrud,
parem hakkan voolima,
tõrudest loomi vorpima,
muist jätan notsudele ka.
Tikukarbi võtan ette,
väävlitest kõik puhastan,
sest tammetõrudest, kui meisterdama hakkan,
ma tuletikke kasutan.
Tikkudest teen kopliaia laia,
tammetõrudest teen lehmakarja.
Kastanitest puudu tuleb veel,
neid toon juurde kastani alleelt.
Nüüd mul naasklit läheb vaja,
naaskliga hea auke teha,
et augus püsti püsiks tikk,
tikk ei tohi olla liialt pikk.
Kätte on jõudnud videvik,
tõrudest loomade rivi õige pikk.
Sarvedeks ja sabadeks on neil tikk.
Mina ise .....
Jälle jänku Juss
Dektektiivid on juhtumil
mis Moskvas öösel toimus
seosed ei jookse kokku, mil
Jänku Jussil suur elamus;
pikk - kõrv, kel sinine karv
edukas oli ta atendaat
tõuseb taevasse surnute arv
sest lastetegelane on psühhopaat;
lööb mõõgaga munad maha
mis oranž nagu porgand
ja/või torkab pommi ohvri taha
kelle iga ja sugu pole erand;
võtab kätte automaadi
ja kõnnib tänavatel
kaasas pudel limonaadi
ja laseb rääkida kuulidel;
värvib ohvri mune iga aasta
ja siis ära sööb
ei talu Juss teiste saasta
kes ette jääb, selle maha lööb;
lastele kinkis granaa .....
JÄNKUPOISS
JÄNKUPOISS SEE HÜPELDES,
AIAS RINGI KARELDES,
LEIDIS AKNALT MUNAKORVI,
ARVATES, ET MUNAD TOODI
AINULT IKKA TEMALE,
KARVASELE, KENALE,
TUBLIMALE JÄNKULE,
TAGAAIA VÄLGULE...
JÄNKUEMA KURJALT TULI,
OTSIDES, MIS KADUND' OLI,
LEIDES POISI KORVI SEEST,
MILLE SEES NÜÜD ELU KEES,
SEST EI TEADNUD JÄNKUPOISS,
ET KUI JÄÄB TA MAGAMA,
MUNADEST SIIS TIBUD SAAB
SOOJAS VÄLJA HAUDUDA...
JÄNKUPOISIL KURI KARJAS,
NÜÜD EI SAA JU KOKSIDA,
ENAM POLE ÜLDSE NALJA,
EI SAA MUNE OTSIDA,
SIISKI LOHUTAMAS TEDA
PISITIBUD VÄIKESED,
KELLE EEST SAAB HOOLITSEDA
JÄNKUPOISS NII TUBLI .....
Jänku Juss värvib mune
Lastetegelane on pilves
lihavõtted teda koormab
tema mänguasi on kirves
kuurist selle haarab;
vaja mune värvida jälle
karu Oti ähvardusega koju tõi
pistis sõbra munad sahtli vahele
ja need pauguga kinni lõi;
kuis lillad sõbra munad
tuppa tiriti Oti väike vend
temal peksti roheliseks nagu õunad
sõprade elul on väike hind;
ema kaevu uputas
ja tüdruksõber sai kirvega
nende surm Jussi erutas
silmamunad värviti siniseks pintsliga;
ei salli enda väikest venda
ajas tema hakklihamasinasse
pole pereelul mingit hinda
visanud kehaosad kaminasse
Jussi isa .....
Sõbrale
Las müdistab äike, las puhub tuul,
meie sõprust ei takista miski muu,
isegi mitte meie väikesed vead,
vaid hoopis meie noored pead.
Olgu või miinus kakskümmend kraadi õues,
meil ikka ja alati soe süda on põues
ja päris ammu mängisime lumesõda koos,
olime lausa kella viieni hoos!
Oi, aeg on suur ja miski seda peata.
Ega aega siis ajajaamas seata.
Alles eile me lapsed olime ju,
meie sõprus on ikka veel suur!
Mis see siis oli tookord
See tunne kuidas on istuda künkal
tundmata küngast
selle märga heina
oma istmiku all
tajuda kuidas palav päike
ei paista mu peale
kuidas langev vihm
sajab minust mööda
kuidas kontideni pugev külm
ei puutu mind
See polekski nagu mu asi
või pole mina maailma
Millalgi pean seisma sellega vastamisi
endale silma vaatama
ja küsima
mis see siis tookord oli
Mismoodi ma muidu seletaksin
oma lastele
misasi on päike
ja kuidas see meid elus hoiab
misasi on vihm
mis põhjusel see sajab
mis on künka mõte kõige selle keskel
ja et milleks on meile vaja
luuüdini .....
Tädi Sofia vastlad
Eelas kord üks töötu ema
tal 2 poega nii tüütud
ei ole uhke pere üle tema
nagu kuradid on sünnitatud;
peab pojad kooli ja tagasi tooma
vastlapäeval viima ka kelgutama
viina rooli taga peale jooma
sest pole miski muud teda aitama;
tulla toime päriseluga
mille üle ta pole uhke
mees mullas, on põrgu kahe pojaga
iga päev häda tihke;
üks poeg roomab teise peal
ja teine jalaga vastu tooli peksab
paras õnnetus taga seal
ja nüüd Sofiale aitab;
nüüd empaatiat enam pole
kui kisa täidab maasturit
elu sellistega kole
vajutab ema teel pidurit;
metsik drift .....