Sõnale lava leiti 471 luuletust
Jokker
Käisin Ott Seppa kaemas
ning pidin ainult pettuma
ta laval stand - upi tegemas
ning publik igavusest istuma;
vedelesin toolil, nägu laes
rahvast oli kah vähe
räme kipitus on kraes
ükski "nali" ei jäänud pähe;
oleks pidanud meeles hoidma
kui nõme olnud Tujurikkuja
sellega pidanud teadma
ta show on ka aja nikkuja;
tahaks saada tagasi raha
mu +20 € ei millegi eest!
vastus küsimusele pole paha
kuidas enam austada seda meest?
Ott Sepp on nii alla käinud... tõmba nahhui komöödiast.
Hepatica nobilis
Prožektorite valguses
kui publik on mu valduses
siis kuivavadki pisarad
aurustuvad mälestused
kurvad rõõmsad igavad
selles hetkes soojas helges
ennast avan
ausust tahan
minu silm saab selgem
ja kui astun lavalt maha
ja kõik vana selja taga
olen etem inimene
taassündid kui kevadine
hepatica nobilis
siis on selge
lavale ma kibelen
et olla jälle
olla uus
mu fantaasia sünnitis
Teeme elu värvilisemaks
Meil kõigil on kiire,
meil pole enam piire.
Kuid meil on kohustused,
tähtsamad kui ohutused.
Me teeme iga päev,
ühte ja sama,
see on meie jaoks kui tava,
kuid see on ju puhas jama
terve elu oleks nagu lava,
kõik vaatavad su kava.
Paraku emotsioonides pole ava
kõik on üks ja sama.
Me oleme kõik mõtetega
telefoni sees,
kahjuks meid ei huvita,
mis on otse ees.
Me mõtleme ainult enda peale,
kuid mitte enda tehtud veale.
Nii paljud vajavad ju abi,
kuid me ei saa omavahel läbi.
Me peame parandama ühiskonda,
laiemaks tegema teekonda,
ning rõõmustama oma perekond .....
Teater
Elu
nagu sõnadeta maal
poolkaares amfiteater
milles pole ühtki rida
vaid lava
ümber piirab rõkkav saal
sel ootad
valmistud ja ootad
ei-tea-mida
Leib söödud
vist jäi määrimata või
uni pakub kooke-jooke paremaid
käeulatusse veeretada võib
küll võimeid varemaid
kuid narriks teeb
ja kuningaks
jah paljalt kuningaks
ka see
Naer naljaks
sees keeb katel vihasem
triipkoodidest pead lugema
su saatust
tagasi pugema, kus koib
maitseb lihasem
et jätkuda saaks
tõotatud
kolm vaatust
Jälg jäetud
kera keerand uue pale
valgus haarab fookusesse teised
suur va .....
Aeg mul lendas käest
Klassid on igavad,
aeg nagu peatuks.
Matas on vaikne
kuulda vaid südametuks...
Kuid aeg mul lendas käest
ja järsku seisan laval,
räägin oma lugu
sellest, kuidas aeg kadus,
põles nagu kulu.
Igavestena näinud ajad,
lagunesid kui vanad majad.
Ja need ilusad, rõõmsad ajad
jätsid maha vaid õrna naerukaja...
Onu Väino vampiirvolver
Sa iialgi ei tea
kuis sõda koduõuel
kaua mõtlema ei pea
mis onu Väino põuel;
riigi parim leiutaja
oma lemmikpüstoliga
võttis ette kava paraja
ja maagilise eliksiiriga;
keeb kolbis punane kuul
uus maailmaime laual sündinud
naerul on Väino huul
pole enne saatanat mänginud;
ümbertöötleb musta maagiat
jalaväelase elu kaitseks
iga padrun pakatab energiat
pole vahet, kuidas sa laseks;
kui vaenlast tabab tina
püssiga suhe telepaatiline
saad tema elu sina
vere omastamine telekineetiline;
saage tuttavaks - vampiirvolver
6 lasku nagu kaela hammustust
peak .....
nagu mets mais
nagu mets mais
täiskuu augustis
vaatab ennast järvest
mu värsside kohale
kummardusid Sina
uuesti sõnad said tagasi
oma tähenduse
nende võrad hakkasid
õhetama nagu enne lehtimist
teeäärsed kased nad
julgesid üksteist kallistada
olla kevadvihmas
lahti läks tee ääres võilill
sinetama hakkas rohus
ära unusta lill
silm märkab pea kohale
tulnud on suvetaeva
suur valge pilv
*
kõik on sul juba
olemas
meel vabaneb üha
rohkem talvest
öö asemel päev
läks uuesti valgeks
paisuvad okstel pungad
mäest alla ojadel veed
vulavad j .....
Jeanne d'Arc
veel hall on taevas, õhk nii rõske,
unistad päikesest, mis paitaks su põske.
ka pehmest tuulest, lainetes veest,
ent soojus ise- see tuleb su enese seest.
su raske töö kandnud on vilja,
sest tõusid vara ja voodisse said hilja.
ometi, vahel ajas kaotasid end ära,
kuid silmist see ikka ei võtnud sinult sära.
sest särad sa endiselt, ja paned tähele
neid linnukesi, väikeseid, tasa lähened.
nad kaunimalt laulavad, kui publikuks sina,
sa tood neile rõõmu, vaikib murede kisa.
Lotte sõber kärbes Jaak
Mina olen kärbes Jaak,
muidu täitsa tore,
rahva üles äratan
ka siis, kui väljas kole.
Kui on kätte jõudnud õhtu,
magama kõik ajan,
ise pugedagi põhku
vaikselt juba tahan.
Tegelt' minu aja järgi
külas elu käib,
pole mingit kellavärki
vaja nagu näib,
kodus ootamas mind Ruta,
jah, see Riia neiu,
tema juurde kohe ruttan,
olen tema peiu.
- Tarmo Selter -
2024
Naine kui kevadlill
Naine kui kevadlill õitseb,
kui teda puudutanud on soe päikesekiir,
siis süda järjest avanema hakkab,
särama lööb terve ilm.
Naise huuled magusad kui maasikad,
kui suudled neid,
siis liblikad kõhus lendlevad-,
Naised on nii armsad ja edevad.
Mehed õrnust üles näitavad,
naisi armastavad ja hoiavad,
neil' akna all serenaadi laulavad
ja õhusuudlusi saadavad.
Minu emakeel
Läbi aegade kulgevad keelte rajad.
Linnutiivul on meieni jõudnud nad.
Nii paljule vastu pidanud nad ajas.
Osa hääbunud, teised siiani kõlavad.
Südamest tänulikud me olla saame,
Et siiani kestab me emakeel.
Keel eales ei sea raame,
Vaid innustab meid ikka veel.
ah mis
ah mis päikse kuldne tulv mu
päeva täna sisse voolab
mu kõiki meeli
pillavalt õhtuni joodab
samaoodi lumest vabanenud
kulu mändide all saab soojaks
näib kogu ilm pärast
pikka talve värvub peagi
puude lehtimisest heleroheliseks
õitsemisest heleroosaks
*
nagu lapsel pead
käsi silitada tahab
lumest vabanenud
esimest rohelist rohtu
hing millest oli
talv otsa lahus
saab otsa see
kauane valu
mu õhtutes kui
tagasi kuldnoka
rahutu vile öödes
kiivitaja kaeblemine
kevadtuul penina
limpsib nägu magada ei lase
kodumetsa tulnud kägu
.....
Kevade saabumine
Primadonna Kevad ootab oma etteastet,
daamile kohaselt teeb ta seda väärikalt.
Tunnike iluund ja pits peenemat keelekastet
ja juba astubki ta nõtkel sammul lavale.
Ei taha vaibuda aplaus ja tormilised hüüded
on publik nagu sulavõi ta ees.
Suht lootusetud primadonna püüded
ei alata saa kontsertkava veel.
Kuid lõpuks nagu paisu tagant valla
pääseb kevadiselt värvirikas hääl
laskub valitseja trepiastmeilt alla
taustaks suliliste sulnis ühendkoor.
tri:nu