Sõnale lehed leiti 190 luuletust
veel juulist
kardinaidki pole ees
kui suvve avatud on aken
meel üleni ta sees
umbselt raskelt
seesama küpsemine
mis aias põllul
õunte potsatus rohtu
valguse tulva sisse minek
kuis veri sellest vahel kohkub
su võtab endaga
lihtsalt kaasa
nagu puudelt lehed
päikse käest aasa
halladeni saadab
oo suvi helde
ära räägi veel verele
sellest
*
kui palju kordi
suu aega anund
hetk tardu
meel liialt vähe
joonud hardust
kustutada pole saanud
veel ilu janu
siis arutuna pillan
ta äkitselt käest
hing et kiljuks
valu käes
Primitive Radio Gods - Standing Outside A Broken Phone Booth With Money In My Hand
Ma olen olnud masendunud, kallis
Alates päevast, mil me kohtusime
Alates päevast, mil me kohtusime
Jan heidab pikali ja maadleb unes
Kuuvalgus valgub koomiksitele ja superstaaridele ajakirjades
Vana sõber helistab ja ütleb, kus kohtuda
Tema lennuk tõuseb Baltimore'ist õhku ja maandub Bourbon Street'il
Istume väljas ja vaidleme terve öö
Jumalast, keda me pole kunagi näinud,
Kuid kunagi ei jäta mind kõrvale
Tuleb pühapäev ja kõik lehed räägivad:
Ema Teresa liitus jõuguga ja on oma tööga rahul
Tü tüü tü tüt ü tüü (x6)
Ma olen olnud masendunud, kal .....
tsüklist 16.a.
ära vaata mulle silma
kui mu meeltes
alles hägus käärib
õrnroheline kevad
lehed okstel mis
värelevad tuules
veel kasvada
pole jõudnud suureks
avarus taeva all
alles ise mu huuli
suudleb veel endas
helisema panna ma
ei taha armastuse sõnu
nad kiirelt
lihtsalt kaoksid õhus
ära vaata veel
mulle silma palun
ma ei taha Sinust lahku minna
Sa oled kogu aeg minus olnud
isegi siis kui Sind veel polnud
midagi väga habrast puhast
ja õrna sellist mida pelgasin
endale kogu aeg palusin
miks muutusid Sa äkki sõnadeks
ma uskusin meeletult uskusin
sellesse mida pilguga puutusin
kartsin eile trammis pärast
Sinuga kohtumist vagunist
väljumisel inimeste
puudutusi
ma ei tea kus on valu piir
sellistel öödel kui kuu pudeneb
meres kildudeks
jalgade all krudisevad lehed
mille pungi kevadel
Sinu asemel suudlesin
paadi kolksatused
aerude küljes kuu heledad killud
Sa oled mus alati olnud
kuula .....
Koltunud sügislehed lendlevad teel
Koltunud sügislehed lendlevad teel,
aprillikuu ikka veel nalja teeb.
Kõle tuul sügist meenutad,
taevas vihmapilvi kokku keerutab.
Eile veel kevad säras mu sees
ja õrna ööbiku laul tuksus südames,
unelesin Toominga magusa lõhna sees.
Las-siis aprill tembutab täna,
tal viimane aeg on sulgeda värav.
Maikuu tuleb tõsine-
Rahu peale loodab meel...
ikka kevadest
kord Sinu ees ma põlvitasin
ülikool
Su sammastele suudki andsin
see oli ammu
ma olin verinoor
pääs uhkelt teklit kandsin
too aeg veel põleb
koos temaga ka raad
ja poiss kes seisab
Ingli sillal
kel palg on klaar
täis sinitaevast klaas
nii lahti armund silmad
*
mu arm alla tuleb Toomemäelt
ma kinni hoian tema käest
nii rohelised lehed puudel
janused me hõõgvel huuled
kaelakuti hetk ja igavik
et hulluks mine
ei tea me veel
et tundi seda
kaitseb õnneaim ja
elukihk
joobumusest sündid ime
et hirm ja häbi aja pärast
auku põletab
meil varsti meeled .....
Sõja 34. päev
ma ikka veel ei saa aru
mis sunnib meid hakkama
tapma oma vendi
kuidas muutuvad äkki
sellisteks hing ja süda
me terane aru
mitte hullunud peas
oh hoia mind ema
Presidendi käsklus
seersandi sõim
iga ülemuse võim
sõduri elu ja surma üle
ja sellest piisabki pühaks sõjaks
oh hoia mind ema
hoia mind ema
*
nii nagu tubaka suitsetajad
on aetud kohvikutest ja
kontoritest tänavale
olen minagi ajas olemiseks
otsinud endale luule jaoks ruumi
enamasti olen seal üksi
harva eksib sinna ära
mõni parm õlle jaoks
küsima rah .....
Kotid mehed
Eesti mängis küprosega
0:2 oli tulemus
meie peame elama kaotusega
väga sitt on tuju ja olemus;
kuidas nii väikesele riigile
nagu Küprosele kaotasime?!
ei hoidnud tähelepanu pallile
tragöödiat telerist vaatasime;
meil jalkas kotid mehed
kelle pärast on häbi
uudistes pakatavad ajalehed
ja alagrupi lootused on läbi
Sügis tasapisi läheb
Sügis tasapisi läheb
oksal vares kraaksatab
Puudelt ammu langend lehed
orav käbi nagistab
Samblasülle jäänud seeni
jäänud pohli punavaid
Igal pool on sügisjälgi
neis peidus mõtted sügaval
Sügis tasapisi läheb
mulgi tuleb harjuda
Hinges pimedust on vähem
mulle meeldib tali ka,
siis valgust hinges küllaga!
Sügisele meeldib pori
Sügisele meeldib pori
plätserdada porivees
teha porist porikäkke
liugu lasta pori sees
Sügisel ei ole häbi
nalja on tal nabani
püksisääred üles kerib
lennutab vihmakeebi taevani
Pilved taevas ärkavad
sügise tralli märkavad
itsitavad, naeravad
sügisel' vihma kaela kallavad
Sügis muudkui hõiskab,hõiskab
lehed puudelt langevad
sügisele porilompi,
kirjud lehed saadavad
Sügise sõber tuuleke
säru teeb nüüd lombile
lombile,kus sügise,
pillab pori kõikjale
Sügisele meeldib pori
meeldib vihmapilveke
meeldib tuul,mis õige vali
meeldib vahtraleh .....
Sügis puudeladvus kiigub
Sügis puudeladvus kiigub
puudel lehed kollased
Sügis muudkui kiigub,kiigub
hea on olla sügisel
Kuldne päike kiiri pillab
sülest,mis tal viimased
Soe peab olema ase,sügisel
Täna tuulgi õige tasa
omaette mühiseb
Mets on vaikne, vaga,vaga
tuulel vastu kohiseb
Hallid pilved taganevad
neile kerge pole see
Sügis muudkui kiigub,kiigub
puudeladvus lehtedel
Linnud parvedena läinud
üle maa ja üle vee
Linnud,kes on siia jäänud
Anna armu-sügise!
Sügis kohustused täitnud
mis tal pandud õlgadel
Nii ta puudeladvus kiigub
Mida mõtleb tormi eel!
Sügis sammub omas kuues
Sügis hallis udukuues
jalas kummikud on suured
tatsab läbi porist,veest
naudib samme oma teel
Käte otsas kannab korve
kõik need täis on sügisande
juustes kirjud vahtralehed
kaelas küpsed pihlakeed
Järelkäruga veab pilvi
pühib pisaratest silmi
tuult ta sabast keerutab
ülevoolavalt vilistab
Põues kannab kurba nooti
laseb selle välja hooti
pillib tühjaks nukra meele
pühib jalust depressioone
Sügis, sind on nähtud juba!
Sullegi on antud luba!
Sügise mõtted
Sügises on hääled
Kukkuvad lehed puult
Sügises on hääled
Su sõnad surevad suult
Sügises on värvid
Mis mattuvad taeva halli
Sügises on soovi
Kanda kollast jopet ja salli
Sügises on ilu ning
Taeva nutu valu
Sügises on ootust
Kus sind vaikides palun
Palun tee tuli
Ja keeda meega teed
Palun vaata üle
Koos käidud suvised teed!
Sügises on mõtteid
Möödunust, vaikuse sunnil...
Sest sinust ma mõtlen
Oma sügis vaikuse tunnil.
Tige tuul
Tige tuul
Sul tigedusevõru suul
tuuseldad kõik lehed puudelt
ajad mere raevule
puid kisud juurtpidi ülesse
Tige tuul
Sul tigedusevõru suul
rebid pilvi kokku-lahku
sunnid äiksel müristama
päikest pilve- luku taha
Tuul,tuul
tige tuul!
Küll tuleb teine tuul
kel naeruvõru suul!
Kui see sügis kestaks veel
Kui see sügis kestaks veel
ja lehed langeksid mu teel
Rändlinde teele saadaksin
neile järele vaataksin
vihmapilvi pillima sunniksin
Kui see sügis kestaks veel
ja härdaks muutuks minu
meel
Kauaks end sügisrüppe
peidaksin
Kõik muremõtted peast
heidaksin
Kui see sügis kestaks veel...
Sügise pidu
Ma sülle haaran sügise
kirjud lehed ka
Kuldsed õunad panen vaagnale
pihlakate kõrvale
Pidulaual marjakooki
jõhvikatest punast jooki
marinaadis kurki,seeni
rukkikakku,kaerakakku
Koos nüüd kaelakuti sügisega
keerleme ja veerleme
Heldekene!
Kuhu aeg kaob ära!
kallistades mõtleme
Täna sügisel on pidu
jagab lahke meelega
Sügisel on anda palju
Sügisel võtta--nii mõndagi
Tuul
Mu meeltes möllab tõeline sügis
mõtteid tuul vintsutab
Lehed teedel läbisegi
puudelt aina langevad
Vihmavarju tagurpidi
kisub tuul nüüd mõnuga
Suur tahtmine on keelel
kõiki ära sõnuda
Minul võitlus aina kestab-,
vihma ja tuulega
Vihmavarju kotti pistan
las nüüd tuul mind nüpeldab
Rinda pista ju ei saagi
marulise tuulega
Aina selgemaks saab seegi
kustpoolt tuuled puhuvad