Sõnale leheke leiti 40 luuletust
Käes on aeg
Käes on aeg vaadata
sügislehtede mängu,
kuulata, milline imeline kõla neil,
kui oksalt alla nad liuglevad.
Tuules sinna- tänna veerevad,
õhus õrnas keerlevad.
Loodus pakub palju ilu ja võlu,
üht pisikest hetke, mis hinge rõõmustab.
See ilus hetk jääb kauaks kestma,
kauaks püsima südame peal.
Sügis, kallis oled mulle ikka,
kõik minu tunded ja mõtted on sinu peal.
1.SEPTEMBER
1.september,
sügislehtedes kirendav kuu,
rõõmu, kilkeid ja naeru
on kooliaasta uus.
Kõik mõtted uhiuued
ja targad raamatud
on päitsed pähe saanud
ja traav on lõppenud.
1.september,
igatsust toov kuu,
kurbi muremõtteid
sügis kannab ju.
Niikui sügislehekene veereb
nõnda veereb elugi
vahest tuulispask me peades
ilmapidi laiali.
Sünnipäeva luule lastele
Lilleke siit,
leheke sealt,
kõrrepealt kastepiisk,
tükike päiksekiirt,
sülega sõnadesooja ja palju palju õnne!
-----------------------------------------
Tipa-tapa aasta kõnnib,
kõnnib pikaks väiksed põnnid.
Palju õnne, mängulusti,
mingu kõik sul ikka hästi!
-----------------------------------------
Väikestel lastel on väikesed peod,
väikesed südamed, väikesed teod...
Väikestel lastel on veeselged silmad
nende jaoks selged ka vihmased ilmad!
Väikestel lastel on looduse juuksed,
tõeline naer ja tõelised nuuksed...
Jäägu neil silmad vee .....
Kevadekuulutajad
Iga pung ja leheke puul
kuulutavad kevadet,
vilistab kuldnokk kollasel suul,
tervitab kevadet.
Iga lilleke, mis metsa all sirgub,
karuott, kes unest virgub,
rõõmsalt vulisev ojake,
kõik kuulutavad kevadet.
Künnivares mustas kuues,
kraaksub nii, et must on maa,
päike kuldab metsaveerel,
kütab soojaks kogu maa.
Kevadel on ilu palju,
rõõme rohket jagada,
päevad pikenevad kukesammul
tore on koos kevadega elada!
Igatsust täis pilk
Puudel valged lumetutid peas,
luiged lendu tõusevad, kõik ühes reas.
Üksik puulehekene, pikk on tema ränd,
keerleb ühest otsast teise,
igatseb mu hing.
Pilveveerelt vaatab alla kahvatu kuu,
päiksel jaksu pole tõusta kõrgemale kuust.
Vihmasagaratest lumeräitsakad on saanud,
kaua aega pole ma nii kurb olnud.
Tali juba teel
Puud ei ole raagus veel,
aga tali juba teel.
Lehed puudel lumekatte all,
kuskil veereb lumepall.
Kas luiged lähevadki nüüd- lumi taga?!
Ei veel kostu luige hüüd,
lund on juurde vaja,
valget lennurada.
Maa peal kohe ära sulab esimene lumi,
puuoksa-ja lehekese peal
ta sulab tasakesi-,
ta sulab tasakesi,
esimene lumi.
Palavik***
Nad karjuvad abipalveid,
aga ma enam ei kuule nende sõnu,
mis nendel keelel
Deemonid sünnivad mittemõistmisest,
inimaju, ei viitsi eriti mõelda,
ta võtab kogemuse põhiselt,
nii ka laps, tajub seda, mis emas,
mis isas
ning proovib kuidagi jääda nende kogetu vahele
Tormates aitama tormi,
teadmata, kas on üldse ressurssi olla ise läbipõletatav
ja läbipaistev
küsimus esitatakse abipalveks,
aga vastus tuleb minu energias,
minu kogetust,
seega nagu maag, tõstan ma neid mudast ülesse,
teadmata, et ma ise kannatan tagajärgede tõttu
isegi kui mu sõnad toovad v .....
Sügislehed õuel
Tuul keerutab sügislehti õuel,
sügislehed kergelt lendlevad tuules
nagu liblikateks oleksid nad saanud.
Mõni leheke keerleb kui vurr,
mõni tasa liugleb, tal aega küll.
Ühtki lehekest kinni ei saa püüda,
puhudes neil hoogu annad küll.
Ei lehekesed lange täie hooga,
nad õrnad on,
täis neid terve õu.
Terekäsi sügisele
Täna ärkan uue tundega,
midagi ilusat peab sündima.
See sünnib ilmas ja südames,
kõikides meeltes ja tunnetes.
Iga kord, kui sügis saabub
ja hinge puudutab,
siis minu süda ühteaegu
rõõmustab ja kurvastab.
Sügis iseenesest on ilus,
kuldset aega näha saab,
aga hingel kuidagi on valus,
kui näed linde ära lendamas.
Siis kure kluuks teeb härdaks meele
ja iga langev puuleheke, hinge poeb minule.
Siiski terekäe ulatan ma sügisele,
sest temast palju rõõmu veel näeb.
Linnuke
Marjapõõsas linnuke kössitab,
lehekesed sulgede peal.
Kes-teab kaua nõnda kössitand
ja hirmul olnud seal.
Sõstrad kobaras on koos
allpool linnu suud.
Põõsalt marjad raputand
on mahe sügistuul.
Rännuteele hiljaks jäänud
on linnukene vist,
või on haige tiivakene,
mis segand rändamist.
Siutsugi ei tule enam,
värin on ta peal.
Jätan marja-korjamise,
päästan linnu sealt.
Üks ettevaatlik väike siuts
on kuulda noka pealt.
Ma linnukese kaasa viin,
tal leian pesa hea.
Sügislehekesed
Kahju, et sügis
kõik lehekesed puudelt korjab
paljaks jätab ja ilu võtab.
Lehtedeta puud nii
valus silmale on näha...
Tuleks talv vaid lumega
lööksid puude oksad särama.
Mõnel puul on lehti palju-
tugevad on tammepuud.
Sügistuuled oma rammu
katsuvad sihvakal kasepuul.
Mina iga puu alt korjan
sügislehti ilusaid.
Kõik nad suureks vihuks köidan
ja hoian oma südame all.
Rõõm sügislehtedest
Väike Lehti riisub lehti
koerake lehtedes püherdab
vallatu tuul puistab laiali lehti
Lehti käsi plaksutab.
Puudel lehed elavnevad
päiksekiir sillerdab lehtede peal
Lehti muudkui riisub ja riisub
kokku lehti ei saa ta eal.
Las olla need lehekesed tuules vabad
las lendlevad üle maa ja vee
Lehtile meeldib olla vaba
see tema meele rõõmsaks teeb.
Tore sügis
Tore sügis poeb samblasülle tuttu,
ärkab koos karge hommiku hallaga,
pilvepadja peal veel päikene tukub,
lehispuudelt kastetilku kukub.
Sügisele meeldib karge hommik,
meeldib tuulevilinat kuulata,
meeldib väikene vihmakrabin,
pilkases ööpimeduses viibida.
Kirjud lehed meeltmööda on sügisele,
vaade ilus, kui puudelt alla langevad,
mõni lehekene keerutab end õhus....
Sügis, oled tõesti kõige toredam!