Sõnale lendama leiti 46 luuletust
Do not stand at my grave and weep
Do not stand at my grave and weep:
I am not there; I do not sleep.
I am a thousand winds that blow,
I am the diamond glints on snow,
I am the sun on ripened grain,
I am the gentle autumn rain.
When you awaken in the morning’s hush
I am the swift uplifting rush
Of quiet birds in circling flight.
I am the soft starshine at night.
Do not stand at my grave and cry:
I am not there; I did not die.
Mary Elizabeth Frye
eluterve
ma tahan elada,
mulle meeldib vaadata,
kuidas päike tõuseb.
ent ärkan voodist üles saamata.
mulle meeldib ärgata värskes õhus.
naudin päikest oma nahal
tundes liblikaid lendamas kõhus
ning vihma lõhna oma juustel.
tahan olla kuuldud vaikides,
kuna olen kaotanud hääle.
tahan käia tuhandetes paikades,
ja et keegi teeks musi mu käele.
sarnaseid soove on mul palju,
kuid olen enda jaoks välja kannatamatu.
mu suust kuuled vaid rumalaid nalju,
kuid vaata, olen katki.
võiks katta keegi mu mõrad kullaga,
võiks kammida keegi mu juukseid,
ent hüüdnud hädas o .....
Öises tuules
Öises tuules lehti nähti
lendamaski vastu vahti,
mõni oks ka vastu jalga
nõnda, et lõin ära varba...
Tuuleiil lõi hinge kinni,
lihtsalt keerutades ringi,
püsti seisin läbi häda,
enam miskit polnud näha...
Lõpuks auto juurest ma
tuppa jõudsin vaevaga...
- Tarmo Selter -
2023
Sügis tuli
Kas kusagil on vihmapiisku langemas?
Ei tea keegi, kuid sügis tuleb taas!!
Kas kusagil on päike põske paitamas?
Ei tea keegi, kuid sügis tuleb taas!!
Päike, jahedad sügistuuled,
vihmapiiskades läbi saju läen,
öökülmast värvumas lehed puudel,
lõpuks sügises lõpeb minu päev...
Kas kusagil on lehed punetamas taas?
Ei tea keegi, kuid on sügis jälle käes!!!
Kas kusagil on merevahus lained seal?
Ei tea keegi, kuid on sügis jälle käes!!!1
Tuules lehed on langemas puudelt,
värvimängu ma lehesajus näen,
linnuparvi taevas ma lahkumas kuulen,
külmast taa .....
Terekäsi sügisele
Täna ärkan uue tundega,
midagi ilusat peab sündima.
See sünnib ilmas ja südames,
kõikides meeltes ja tunnetes.
Iga kord, kui sügis saabub
ja hinge puudutab,
siis minu süda ühteaegu
rõõmustab ja kurvastab.
Sügis iseenesest on ilus,
kuldset aega näha saab,
aga hingel kuidagi on valus,
kui näed linde ära lendamas.
Siis kure kluuks teeb härdaks meele
ja iga langev puuleheke, hinge poeb minule.
Siiski terekäe ulatan ma sügisele,
sest temast palju rõõmu veel näeb.
Kurbus hinges pärlendamas... aga see ongi elu....
uus algus, mis terendab
kuskil sosinal
ei tunne enam neid sõnu
ta rõõmust koob tuleviku lõnga
ja nukrameelsuse poetab igaviku kangastelgedele
pole vahet enam eludel või reaalsustel
saad alati uuesti alustada
isegi kui restart nupp on su enda keha ja enda mõistus
tühjendamine, vabanemine
vabaks anda
------
looda ja soovi ning armasta palju
mu kallis kindasoe karvaline kampsun
kes sa istusid mu parima sõbra seljas
istusid läbi vatilume pilvede valguses
kui programmid ja vibratsioonid tegid piirdeid
erinevate aegade vahele
-----
olles olemas
pole sa .....
Obesed
keset ööd
jaaniussid reas
lugesin kokku 46
terve rada valgustatud
kõrged ladvad mind ümbritsemas
igatsus südames karjumas
lootuse tuli vaikselt kustumas
käisin korduvalt seal
uuesti ja uuesti
Sinu nägu ei näinud enam
Sinu samme ei kuulnud paadilt
maha astumas
ei näinud taskulampi helendamas
aga nägin tähti
nägin hobuseid
magamas
Dr. Dog - Where’d All The Time Go?
Üle pilvede olid kaljud
Üle pilvede olid kaljud
Armastus liigub läbi minu
Ja sügavikku
Kuhu aeg kadus?
Hakkab lendama
Vaata, kuidas osutid liiguvad
Lehvitades hüvasti
Ja sa tead, et ma muutun väga unustavaks
Kui vaatan sinu silmadesse
Nüüd ta kõnnib tagurpidi (Ta kõnnib tagurpidi)
Läbi paraadi
Ja ma olen kinni varjus (Kinni varjus)
Varjutades varju
Ja pole võimalust
Koristada segadust, mille oleme teinud
Ta riietub nagu padi, niisiis ta on alati voodis
Lilled haigetele ja surnutele
Ta on liikvel, liiga kiiresti ja liiga aeglaselt
Ta muutub kiviks haiglates .....
Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas .....
Sõda
Kusagil lendamas kuulid,
raketid on tabamas maju,
on lapsed, kes emadelt kuulsid,
et isad ei jõuagi koju.
Ses´ sõjas on pisaraist mered,
langenuist ääristud´ rajad,
lagunend´ paljudki pered
sel´ mürskudest põimitud ajal.
Lapsed, kes öösel ei maga,
ei päevalgi uinuda saa,
nad ette ei tea, millal vaja
hüvasti jätta on taas.
Nad lahkuvad perede juurest,
olles kindlad, et kohtuvad taas,
tulles tagasi sõjast nii suurest
selles elus või hingede maal.
- Tarmo Selter -
2022
Kallis isa!
Olen Sinu laululind
mu kallis isake!
Alati Sa kätel kannad mind
ja nii soe, nii soe
on Su südamepesake.
Sinu hool ja armastus
jääb ikka saatma mind
ka siis, kui pesast välja lendama pean
kui lind.
Täna ilm on Sinu päralt,
sinitaevas päike särab,
õhtul kulda kingib kuu
ja isadepäevast laulab iga suu.
Sõnad
sõnades nagu sokkides
on augud
ja ma ei oska neid
parandada lisaks
sellele on ühel kaelast
kadunud lips kuidas ta siis
telekaamerate ees
rääkima hakkab
sobitama üksteise
kõrvale seest tühje
lauseid kui tal
õiget värvi lipsugi pole ees
*
ma ei tea kust
ta äkki võtab sõnad
moodustab nendest laused
kus lill hakkaks õitsema
lind lendama
laine loksuma vast paadi
külge et küsida mis on kell
buss sõidab linna millal
suu hakkaks Sulle ütlema
vaata kuidas veretab
teeäärne vaher
30.09.2022
Tuuleiilis
Tuuleiilis tunnen ära surma,
närbumise puude lehtedes,
heina sisse kudumas on kollast
külma käsi öös kristallides.
Tuuleiilis seismas raagus oksad,
linnuparved lendamas on ära,
kogu maailm justkui juba ootaks,
vaibumas on metsas linnukära.
Tuuleiilis jälle seisan, vaatan,
kuidas sügis tasapisi tuleb,
lehekullas ennast ära kaotan,
kogun mõtteid, varsti ära lähen.
Tuuleiilis veel ei leida suuda
lootust, mis loob ilma ilusa,
eluring see meie elu muudab,
luues hetked need, mis valusad.
- Tarmo Selter -
2022
Esirinde kaevikust välja
Minevik elab veel praegu
mis meid veel eraldab
pole paremaid aegu
kui tinast sülem lendab;
ning ida - euroopas lõhkeb
tünn taaskord
turteltuvi lendamas kõhkleb
kui tõuseb kuradite hord;
kas sa näed teispool maad tara
tähelepanu vaja suunata
ära palju kära
sest on aeg rünnata;
Refr:
ja meie esirinde kaevikust välja
me lähme, me lähme
ja meie esirinde kaevikust välja
me lähme, me lähme, me lähme;
pole vahet, mis su poole lendab
sa sõdid alati
ratsamees kõigiga siin kondab
jälle verd väljakul valati;
iga päev ja ilm
kaks riiki omavahel kakleb
.....
Tahaks rõõmu tunda
Tahaks rõõmu tunda keelest,
eesti keelest- vabal maal,
kuulda rohkem,
näha rohkem,
oma kallist kodumaad!
Sinitaeva pääsukene,
las jääb kõrgel lendama,
musta mulda pandud iva,
las jääb pikalt võrsuma,
sini must valge trikoloor,
me peade kohal lehvima!
Las jääb laulukaar meil alles,
et taevani saaks kõlada,
laulud, mis meil meelel, keelel,
südame sees palaval!
Sügisööde hämarusse,
võõra viha kadugu,
laukamülgastesse, soode sügavusse,
kaelast saati vajugu!
Küllap saab ka rahu maitsta,
aeg, see ükskord tulebki,
hetkel tuleb võõras võita,
va .....