Sõnale lill leiti 954 luuletust
Ses kevades on muinasjuttu
Nii ilus on täna olla,
sest kevadpäike paitab silma
ja laste rõõmukilked on linnulauluga läbisegi,
soe kevadtuul paigi tegi.
Kaunid metsalilled õitega eputavad,
liblikad kui
baleriinid,
tiivad helendavad,
kastetilgad lehispuudelt
tasa langevad.
Õhk on mitmevärviline
vikerkaare all,
kevad on muinasjutuline,
mõtteil ilusail.
las hing läheb hukka
pärast pikka halli
valget talve
puude soontes
iga pungani oksal
voolama hakkab mahl
heleroheliseks värvuks
talv otsa maja taga
raagus olnud kask
meel ära nüüd kaob
Emajõe luhta
sinilille kevadesse
hilja jõuad õhtul tuppa
säärikud viskad
rõõmsalt nurka
las hing kui tahab
läheb sellest nüüd hukka
et on plikaks kevade kaenlas
Kevad südames
Kas oled vaadand sinilillel' silma,
ülast valget tervitand,
kullerkupul' kummardand,
lõosilmal naeratand?
Pääsusilmalt päästet küsind,
karikakart armastand,
nurmenukult aru pärind,
piibelehte hellitand?
Kevadel neid tundeid tunned,
siis kui loodus ärkamas.
Siis, kui päikesekiir poeb põue,
hinges, südames kõrvetab.
Särasilmne kevad
Tõesti kevadel on tegu ja nägu
on võlu ja võim.
Metsaserval kukub kägu,
tuul puudeladvus lulli lööb.
Pajutibud ammulisui haigutavad,
puukoore alt putukad piiluvad,
lepadriinud mustatäpilised,
liblikaid tantsule paluvad.
Lilled aasal, metsasalus,
üles virguvad,
linnupojad oma pesas,
üles sirguvad.
Päike kõrgel taevavõlvil
kuumalt naeratab,
särasilmselt meid ta kõiki,
oma embusesse meelitab.
EMAKE
Emakene minu hinge
jätnud jälje sügava.
Olnud ta kui taevaingel,
eluteel pikal ja ilusal
Mäletan ta särasilmi,
kallistusi õrnemaid.
Kõik mu soovid olid pühad talle,
täitis neid, vahest ohvrikski end tõi.
Kevade kui saabus sala
ja rõkkama lõi linnukoor,
viis kevad kalli ema ära
ja taevasse kerkis must uduloor.
Hetk peatas lillede sirgumise,
norus olid pead.
Soe kevadtuul puhus hellemini,
veelgi hellemini silitasin emakese pead.
Hinge selline kevade,
jääb kauaks ajaks minule.
Kevad
Miks peidad ennast kevade,
kuigi oled siin?!
Pilvekardinate tagant piilub päikene,
mul olla kurb on nii.
Alles sa tulid mu südame,
soe oli päikesekiir,
lilleke õrn ja nii haprake-,
külmetab mu hingepiir.
Tule peidust välja mu kevade,
too tagasi päikesekiir,
loo õrnad tunded taas õitsele,
lihtsalt ole siin!
LUULEKEVAD
Täna tahaksin hõigata õhku,
et kõikide kõrvad kuuleks:
„Trotsides kainuse rõhku,
ma kevade kuulutan luuleks!"
On värssideks kellukad valged
ja stroofideks sinililled
ning mõõtudeks musträsta viled,
lõppriimideks lõokese triller.
Veed voolavad vabavärsid
ja liblikalennud on lüürikaks!
Kes vaadata-kuulata kärsib,
tunneb südames sõnade muusikat...
Eile oli lootust
eile oli lootust
päikese käes lõpuks ennast sirutada
nagu lill valguse poole vaadates
täna aga tundetus ajab tundetust taga
kõik on igav, ma olen kohal
samas ei ole ka
huvi puudus
sest ellu jäämine on tähtsam
kui värvikirevad emotsiooni puhmakud
ma peaksin ju olema rahul
ometi on selles mingi omamoodi lõpetatus
mingi amputeerimine, mis on oskus
mitte kohe tunda oma tundeid
vaid minna automaatpiloodile
tundetusse
robotlikku maailmakäsitlusse
ja siis mõelda, et huvitav miks küll ometi
ma olen nii tundetu
ja siis sa haarad mingi vitamiini järgi
ja loodad, et jus .....
Abielu
oma kindla jäärapäisusega
mis on meile suguvõsast vereliini kaudu kaasa antud
ei saa ma kunagi abielluda valedel alustel
võimalik, et see on liiga seebiooperlik
aga kui mu ema õnnistust ei anna
abielu ei sõlmita
kui sul on tütar
ja mõtled tema õnnele
ei kujuta ette,
et hakkaks peigmehe abistajaks
vaid ikka võrdseks partneriks
abistavaks kooseluks
on olukordi, kus on sõlmitud liidud
valedel alustel
ja kui sisend, taotlus on juba vale
kuidas teed kiirkorras registreemist
lihtsalt seetõttu, et oli vaja
riigilõivu muidugi odav maksta
aga elu on rohkem kui .....
Uni-Magus-Elu
Unes täna ette nägin,
kuis maikuu hakkas tulema,
end sättima ja ettevalmistama,
et luua elu säravam.
Toomingas õide puhkenud oli,
seal õrnalt ööbik laksutas,
lõoke kesal pesa tegi,
liiri- lõõri, lõõritas.
Ilus oli olla unes,
puudel rohetasid lehed,
kasepuu mahla nõristas,
kullerkupp päikest meenutas.
Kaunid liblikad lendlesid kui baleriinid aasal,
mesimummid lilleõitel tantsu lõid.
Elu nii ilusat ja magusat, mida pakkus uni,
pole mul veel olnud seni.