Sõnale lohn leiti 340 luuletust
Kodutee
Põldude tühjusesse istutatud talu.
Lumi mahlana plärtsatab maakoore kõhtu.
Tuima näoilme varjus vilgatab inimviirastuse tühjus.
Kibedalt teritab ninas suitsu jõhkrus.
Vettinud lõhkised kirstad kilomeetreid on kandu lõhkunud.
Kott raamatutega pressitud räbaldunud palitu varju.
Näljast kurnatud auku vajunud ilme.
Koerte haukumine äratab väravas sügavast unest.
Esikus saapaid kiskudes
Kuulen ema hääli köögis armastuse lihtsusest
Puud pliidil tugevast tuulest praksumas
Trummised kulbi löögid ja kapsasupi lõhnad tungivad meelde
ah, neid
ah neid valgeid öid
kui valgus päevast
öösse mina ei taha
päiksehõõg ei jäta
tunde maha meel
värvidest ja õitest
saada ei taha vabaks
jääb puutumata voodi
kiljub õnnest hetk
kui kasel lõhnab
suvevihmast leht
sealpool seda silmapiiri
me kohtume emmates
veel mu arm
haihtunud me ümber
siis see aeg on karm
Sirelite õitsemise aegu
Ootan sirelite aega,
nende lõhna magusat.
Juba tunnengi end
seitsmendas taevas olevat.
Sirelid kui õitsevad,
siis kaunid ajad meenuvad.
Armsam mulle ikka tõi
valgeid sirelid.
Kevad kingib kauneid hetki,
jäävat ilu südame peal.
Valge sirel kui see õitseb,
siis kaunid mõtted on Sinu peal.
oma kallile vanaemale
selles aprillis on tavapärasest rohkem lund
kadunud aeglaselt kevade algusesse Sinu jäljed
mu maailmaaken väike - ka Tema ihu soojusest külm
südames huikab vastus vaikne - ebaõiglane on Surm...
päikesetiivad saadavad nägema sama armast und
ulatad tähtede tagant teemantsärava pehme käe
igatsus puudutuse ja häälekaja järgi
on enamat kui lihtsalt olukordade sund
vahemaa määramatu teineteist reaalsuses ei näe.
kurbuselilled muutuvad taas verevärvi
neisse punutud alatiseks levima mälestustelõhn
ütle millal tuleb viimaks aeg
kui astun Sulle läbi pilvetreppide S .....
Tädi Sofia sai õndsaks
Perenaine tahab tagasi neitsilikkust
et muuta ära seda tüütust
milleks saanud tema elu
saatus kohtleb teda nagu lelu;
kas tõesti on ta neatud?
hukatusse olemasolu seatud
sellele saaks vastata Taevaisa
soov teda näha on visa;
kirikukellad helisevad pühadel
seal moraalitase kõrge õndsatel
Sofia mõtles, et hakkaks nunnaks
ja oma kohustused põrgu saadaks;
olla ema ja lesk, adjöö
see on kõige nõmedam töö
nüüd pojad omaette jätab
Jumalakotta rahus tõttab;
seal peldikupotil istus
lunastaja Jeesus Kristus
ootas ära junni
mil näppis oma munni;
lõhn .....
Onu Väino vampiirvolver
Sa iialgi ei tea
kuis sõda koduõuel
kaua mõtlema ei pea
mis onu Väino põuel;
riigi parim leiutaja
oma lemmikpüstoliga
võttis ette kava paraja
ja maagilise eliksiiriga;
keeb kolbis punane kuul
uus maailmaime laual sündinud
naerul on Väino huul
pole enne saatanat mänginud;
ümbertöötleb musta maagiat
jalaväelase elu kaitseks
iga padrun pakatab energiat
pole vahet, kuidas sa laseks;
kui vaenlast tabab tina
püssiga suhe telepaatiline
saad tema elu sina
vere omastamine telekineetiline;
saage tuttavaks - vampiirvolver
6 lasku nagu kaela hammustust
peak .....
Kodu kallis
Juba tuttavat linnukaulu kuulen,
terve kodutee ta saadab mind,
oja vulisedes lookleb,
metsaveerel valgete ülaste pilv.
Igal sammul tunda kodu lõhna,
mis hingele nii armas on-,
kodu, sulle vastu tõttan,
sinagi ju ootad mind.
Mul andeks anna,
kui jäin kauaks ära
ja koduvärava kriiks
ei tervitanud sind enam.
Mul mure südamel oli kogu aja
ja hing vaevas, mu kodu,
sinu pärast sest ajast,
kui läksin.
Kuis võiksingi kodu jätta
ja meelest ära minna lasta
oma kodu kallikest,
või unustada ära kriiksuva värava kõla,
mis koju tulles sind lahkelt tervitas.
Täies ilus ja võlus pakatav kevad
Kevadõhk on magusaid lõhnu
ja linnulaulu täis,
kõikja õide puhkemine käib,
nukrust ei ole, see on läind.
Putukatel mutukatel juttu on palju,
kevad puukoore alt vabastab neid.
Vahtrapuu see juba ammu
oma magusat mahla nõristab.
Kevad toob ilma ja ellu ilu,
paneb õitsema kõik südamed,
võlub unustama mure ja valu,
annab endast kõik, mis anda veel saab.
Täiskuu mõjud
Jalutasin eile sõbraga,
vaatasin kaunist täiskuud.
Tulid mulle meelde,
tahtsin kohe anda Sulle suud.
Sa oled ilus naine,
mitte mingi tavaline luud.
Julius kuulas mu juttu pealt ja ütles, et
"No what the fuck dude".
Taevakehad on huvitavad,
neil on huvitavad vormid.
Ma olen mees, mulle meeldivad ka
pallid ja need rinnakorvid.
Teen uinaku vist,
küünal endiselt lõhnab hästi.
Põletan tunnikaupa,
nii mul teha kästi :)
Kevadel
Kevadel on olla ilus
päikesekiir mängleb puude vilus
magusaid lõhnu täis on ilm
terve päeva laulab lind
Kased tilgutavad mahla
pärnapuud on õisi täis
mesimummid kannudega
vilgas elu kõikjal käib.
Kastemärjad kevadhommikud
õhk virvendustest tulvil
pilved kõrged taevalael
midagi uut juurde sünnib
Kevad see on ilus aeg
toob ilu aeda ja õue
salamisi ja varakult poeb
ikka meile põue.
Kevadel on võime suur üles äratada
armastust ja õitsemist
ikka armastuse õitsemist-
mida muud meil vaja.
üle läheb
jah mu meeli täidab
endiselt veel lume
puhtus valgus
justkui aol tema algus
päev päevalt see ent
rohkem läheb üle
lume sulamise ootuseks
tilguks päikses räästas
paisuks oksal pung
rahutuks saab iga tund
kui enne lehti okstel
pesal tagasi on kurg
keskpäeval suvel tulikate
õites lõhnab
rammestavalt nurm
Väikse jõnglase sünna
Ma ärkan vara
Ja hommik käes
Kuid teesklen und
Kōigest väest
Köögist tunda koogi lōhna
Nina kinni kiirelt surun
Vajun kärmelt unepōhna
Ja tunnen, end kui lebaks murul
Nüüd perekond on voodi ees
Ma teesklen und ikka veel
Ma olen täna uhke mees
Ja suust mul ripneb välja keel
Suvi meenus
võta mult ära
see igatsus päikese
järele õhtu
saabumine mägedes
öö eest orgu laskuvate
lammaste määgimine
jalge alt õhku tõusev
paks tolm raske higi lõhn
*
August
rootsiitsitaja
kärarikas ragin nüüd
on kadunud jäänd
vaid pilliroo sahisev
kahin pikk koltumine
*
mis siis et pime
öös alles on ussikeele
õite taevasina
kustunud pole ka
karikakarde õite valgus
eluterve
ma tahan elada,
mulle meeldib vaadata,
kuidas päike tõuseb.
ent ärkan voodist üles saamata.
mulle meeldib ärgata värskes õhus.
naudin päikest oma nahal
tundes liblikaid lendamas kõhus
ning vihma lõhna oma juustel.
tahan olla kuuldud vaikides,
kuna olen kaotanud hääle.
tahan käia tuhandetes paikades,
ja et keegi teeks musi mu käele.
sarnaseid soove on mul palju,
kuid olen enda jaoks välja kannatamatu.
mu suust kuuled vaid rumalaid nalju,
kuid vaata, olen katki.
võiks katta keegi mu mõrad kullaga,
võiks kammida keegi mu juukseid,
ent hüüdnud hädas o .....
Veel sündimata
Käes on õhtu.
Tunnen magusaid lõhnu, mis emotsioonidest pääsenud õhku.
Kogu maailm pugenud kõhtu.
Silitan jalga.
Ei tea ehk tundsin sinu kanda.
Poksid kuid vaata et emme kõhu vastu ei löö varbaid.
Muudad meid hellaks, kui sirutad ennast.
Teen kõike sulle, sulle olen kõige julgem. Kogu maailm kasvõi tulge.
Kaitsen ja söödan sind.
Juhendan ja õpetan mis särab öötaevas kaunilt kui emme naeratus.
Annan kasvatust mis raskes veab sind ja avab igat ust, et oleksid parem elu juht.
Et su mälestustes oleks sambaks ka mina.
Pisikene, see on minu väärtuste rida
september
mulle tundub,
et räägime ühte keelt,
hoides mind
silitab ta igat mu meelt.
laseksin viia end tal kõikjale-
ilusale tänavale keset Itaaliat.
ta minus üles äratab
looduse sünnitatud maagiat.
kui oleks ta lõhn,
siis oleks ta sügis, mu lemmik,
ja nagu kindast võetud käel,
on hingel soe, nii meeldiv.
ta paneb mind tundma värve,
ja muusikast saavad pildid,
näen taevast langevat tähte,
mille soovi talle kingin.