Sõnale loodus leiti 521 luuletust
Kui rohelus asendub halliga
Eestis on linnad rohekad
Tallinn, Kilingi - Nõmme, Pärnu ja Viljandi
neis parke, alleed, metsatukad
ja üle mitme aiandi;
aga paraku ahnus on piiritu
linnavalitsuselt lube väljastatakse
mis tehakse on liiga siivutu
rohealade arvelt juurde ehitatakse;
nendeks torustik, uued majad,
asfalteed, elektripostid
eramaad ja laienevad parklad
ning maa - alused kaablid;
mul kahju näha
kuidas põlispuid või võsa raiuda
seda linna "arenduseks" pealtnäha
aga inimesel vaja kõikjale laiuda;
selle asemel, et uuendada
vanu hooneid või muuta süsteemi
ei viitsi, ei t .....
Kõik on vaba
Vabad metsad kikitavad kõrvu
Vaba meri vaikselt mühiseb
Vaba taevas sätib oma pilvi
Vaba kotkas taevas tiirutab
Vaba ojakene otsib oma rada
Kõik on vaba, vabas looduses
Kevad on nii ilus ja nii vaba
Ta ärkamine imeline on
Kevadele avatud on silmad, kõrvad
Süda õnnejoovastust on täis!
Suur kevad
Õhk on kevade märkidest tulvil,
päike tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
ta pesakene pole enam kaugel siit.
Metsaalune lilli on täis,
õienupud noogutavad päid,
allikas puhta kristallina õhkab,
toomepuu nii magusalt lõhnab.
Õhk on kevadvõitudest tulvil,
päike võimsamalt tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
"Siin mu pesa, eal ei lenda siit!"
Mets
Mets mul saanud suureks sõbraks,
ta minu vastu lahke, hea.
Mind avasüli võtab vastu
ja hirm on mulle võõras seal.
Metsas pole jutustavaid seinu,
kõik jutt läeb' tuules kaduma.
Nii hea on metsas kurta ja ahastada
lasta pisaratel vabalt voolata.
Mets püha on ja nii vaba,
siin hingad hoopis teisiti.
Kui tõelist rahu tunda tahad,
tule metsa alati.
Siin hingad hoopis teisiti...
Kevad
Ümberringi kõik on vait ja vaga,
ka lumi sulanud on vaikselt ära,
pilved kokkupoole nihutanud end,
et PÄIKE taevas särada saaks
iga kell...
Varahommikul on metsas kena,
siin-seal tärkamas on kevadlill.
rohukõrrel kastepisar särab,
loodus on nii tundlik ja nii hell.
Päikest Sulle, päris naine!
... mitte ainult lõuna pool,
vaid ka meie Eestis
täitmas huuli naistesool
on ju ikka keegi
lisaks kehale ja kõigel,
mida muuta annab,
loob ühe silmis võite,
teise silmis maha kannab.
Naine on ju kaunis nii
nagu ta on loodud -
keha, silmad, huultepiir,
mis Sinus välja toodud.
Muutma tõttavad vaid neid
drastiliselt need,
kellel pole elus vaid
usku endasse...
Sina särad iga päev
iseendana,
oled ja ka tunned end
kauni naisena.
- Tarmo Selter -
2022
Täna kevad on nii ilus!
Täna kevad on nii ilus,
päike paistab puude vilus,
teerada valib ojake,
niriseb samblasülesse.
Lilled tärganud on juba,
õitsemiseks antud luba,
puudel pungad punnitavad,
hiirekõrvul kikitavad.
Lindudel on nokas vilin,
kuulda kellukese tilin,
rohutirts veel viiulikeeli nühib,
aeglane tigu,maja seljas, rühib.
Täna kevad on nii ilus,
sõnadest tuleb puudustki!
Äkki on kevad
tärganud ka Sinus,
jõudnud hingesopini!
,
Tasa
Tasa vulisevad veed
nagu tunded minu sees
Tasa ojakene ärkab,
elujõudu endas märkan.
Tasa laulab laululind
Mul igatsus on näha Sind!
Tasa tuul mu juukseid sasib,
nagu tunneks mu hinge ta.
Tasa pilvist vihma sajab,
pisar kerge tulema.
Tasa vahel hea on olla,
ennast nõnda kuulata.
Süda kuulab Sind ja tänab,
tasa tänad Sina ka ...
Armastus
Päike tasapisi vajub,
pilvesülle unele,
kord nüüd armastusekuul
on tõusta õhtutaevasse.
Armunud paarid kuuvalgel,
ühte heidavad,
aga kuulapsed-tähed,
oma silmi peidavad .
Armastus nüüd elab,hingab
ja tõuseb taevani!
Elu uus taas ellu ärkab,
nii või teisiti!
Tali ammustab 2
Vaheldumisi on sula ja külm
teeb tuul soojataju nõrgemaks
sajab lörtsi või lund ja keerleb tolm
saab ümbrus üha koledamaks;
esivanematel polnud internetti
et soiguda, kuidas jahedus ei meeldi
sest, kui töö kiidab rahakotti
siis kõigega tegeldi;
tali ammustab
külmaga hauda viib just
mõni hooletult ahju kütab
linnas sireenid tulekahjust;
lähed õue sitale/kusele
kukuvad jääpurkad välja august
lihtsam häda teha meestele
sest ei pea võtma pükse jalast
Linnud on lollid
Õues tööl olles
kuulen pitsiline laulmas
nad on üksteise juurde tulles
ja hoos uut pesa loomas;
seda kõik sula tõttu
mis tundub kevadena
mingu soojus ära uttu
uus aastatega on varjudena;
linnud on lollid
nad ei tunne kalendrit
et tuleb uuesti miinuskraadid
hoidke oma sooja mundrit
Lillekekimp
Lillekimbus õied valged
õied sini-sinised
õisi punaseid on rohkem
armastan ju kõiki neid
Lillekimbust rõõmu tunnen
eemal lendab liblikas
Kas ehk võtsin tema õie
või niisama tiirutab?
Lillekimbust lendleb õhku
lõhnu, mis nii magusad
Mesimumm on valind nupu,
õie kõige kaunima
Tuulelohe
Mere ääres tuul võimas
linnud koha peal liuglevad
vahune meri kaldale löömas
lennud rannas peatuvad;
kajakas on nagu tuulelohe
mis õhus seiskub vastu voolu
ei saa edasi kohe
kehvaks läheb linnul meeleolu;
hee - hee, linnud on nii lollid...
tahavad isegi mere kohal minna
aga tuul uhtus reisiplaanid
kui tahavad jõuda tänna - sinna;
jahimehele on see hea saagipäev
Ilmataadi pale
Ilmataat on saatnud teele
tuisupoisid usinad
pannud kuusepuud kõik reele,
mis maha jäetud jõuluaast
Ilmataat ei iial küsi
millal olla, või tulla saab
Kui ta tige, kodus püsi
Pilvi ilmakaardilt ennustab
Täna ilmataat on lahke
taas lumega meid kostitab
Põhjatuultega ta mängib
idatuuli vaigistab
Ilmataat võib olla krõbe
juba teisel hommikul
Siiski on ta meile sõber
Peavaluks igal sünoptikul