Sõnale looduse leiti 135 luuletust
Kas
Kas päikese paitavas pales
veel midagi jäämas on alles?
Kas tõesti ei ühtegi piiska
meie põllule enam ei piisa?
Kas rohelus kadumas tolmu
selles põuas, mis päevades olnud?
Kas kadumas Eestimaa haljus,
millega oleme harjund´?
Kas tuuleiil kuivatab elu,
mis kadumas närbuvas ilus?
Kas suudame olla me ise
selles looduse närbumises?
- Tarmo Selter -
2023
Virumaal põrgu
Ilmataadil püksid kuivad
pole vaja tal pissile minna
päevad väga palavad
ei külasta vihm maad ei linna;
ja nüüd mõlemad Virumaad
virelenud palju kuumuses
kuivanud mets, paras praad
see jätkub leegitsevas hiilguses;
küllap polegi vaja jaanilõket
kui on Kirde - Eestis põrgu
looduse ees peab ilm tõket
kui niipea märga alla ei nõrgu;
nagu oleks Austraalias
isegi rannas vesi keeb
praegu suurim probleem maailmas
mida kunstlik kliimamuutus teeb
Sõbrake, tule külla minule!
Sõbrake, tule külla minule,
võta kaasa naisuke!
Pakun looduskaunist kohta,
koos lapsepõlve mälestusi meenutame.
Vaatame, kuis sirgunud on kuusepuud,
mida kord me istutasime,
joome mahla kasepuust,
pilli teeme pajukoorest.
Käime metsarajad läbi,
telgime kaunis looduses,
meenutame helgeid päevi
lapsepõlve ilusatest aegadest.
Teeme suitsusauna,
vihume saunalava tuliseks,
viskame kopaga leili ja nalja,
ajame hingest mured välja.
Sina sõber elad linnas,
mina elan maal,
aga südames Sind ikka kannan
ja külla ootan igal aal'.
Sõbrake hea!
Suvi pakub maal pa .....
Lastekaitsepäev
Kurb oleks laste naeruta maailm,
päikselgi ei säraks silm,
rõõmu poleks Looduse Emaksel,
südameil tühjus vaid valitseks.
Ikka laste rõõm ja naer on see,
mis südamed meil soojaks teeb.
Meil tuleb teha selleks kõik,
et rõõmsalt kõlaks laste hõik
läbi armastuse palava.
Last kaitsta on me kõigi kohus,
et ei oleks laste tulevik ohus,
et päevad neil mööduksid rõõmuga
ja et ükski laps ei peaks
valu ja kurbust kogema.
Olgu tervitatud palavalt
Lasteksitsepäev!
Taas ärkamas on hommik uus
Taas ärkamas on hommik uus,
lindudel on laulud suul,
kuu end pilve taha tuttu sätib,
kevad viimast päeva looduses tantsib.
Kuldab iga päikesekiir,
soojalt puhub tuuleiil,
loodus pakatab täies ilus,
süda soe on puude vilus.
Kevadel kurb ei ole minna,
ta rõõmuga on täitnud rinna,
külvanud õnneseemneid siia-sinna,
ära hoidnud pahurat ilma.
Ilusaid hommikuid tuleb veel,
suvi siiapoole teel,
ta otsapidi hinges, südames
ja kõigis meeltes ja mõtetes.
Tagasi juurte juurde*
vanaonu kummikud ja kummastav külapood
kus pakutakse kõike
kui kõik panevad selga uhked riided
aga sina lähed sinna nagu klassikaline maainimene
kes oleks seal kasvanud ja elanud kaua
Lõuna-Eesti metsad ootavad mind tagasi
kord kui saan sinna oma aja ja panuse leida
et seal see taluhoone korda teha
ja oma rõõmud, mured, leinad ja vaevad
sinna uuesti matta ja matta
maainimesed ei tea, mis rikkus on linnapreilidele
tulla vabasse loodusesse mürgita õhku hingama
ja kuidas seal ajakulg käib teisiti
isegi kellaseieri liikumisel pole tähtsust
kui saad vaadata elavat tuld .....
Üks hetk
üks hetk ja pisaratest saab meri
või üks kaev
kuhu koguda vihmastel päevadel vett
et seda hiljem ämbriga üles tõmmata
puhas allikavesi
milline nauding olla osake loodusest ja
osake vanavanemate tarkusest
leida emakesest maast see ilu ja võlu
millega oma igapäeva toimetusi rikastada
kui hommikul ärkad koos kukega
ja seda sammud lauta
et teha seal toimetusi
toita loomi ja vaadata, et kõik on elus ja hinges
sa tead, et sa oled vastutav
juhtugu, mis tahes
ka nende hingede elu on sinu päranduseks
on inimesi, kes ajavad nutma
kes ei kontrolli enda sõnu
kes ei kont .....
Veel üks metsapeatus
No ei anna alla häda
oma enda ainevahetuse ori olen
soolikas ja pärakus asi mäda
autost välja minna tunglen;
instinkt ei anna häbeneda
nii inimesel ja loomal
kutse metsikusse pole erineda
mida võib tunda nahal omal;
vaatan üle roheluses nõgest
ja et heinas puuki poleks
toibun endiselt viperusest
kui läinud perse pühkimiseks;
kükitates tundsin kõdi ja sügelust
sipelgapesa kännu kõrval
jälle on põhjust ühel päeval
tunda looduses olles kahetsust;
siis kivi juurde end toetama ajasin
kus päike pole ammu seda kütnud
sambla pühkimiseks haarasin
siis j .....
Ei ole lihtsalt hommik metsas
See pole komöödia
kuidas on legaalne ahnus
vaid üks tragöödia
teha mida tahetakse on miinus;
haruldased liigid ohu all
kõik taimed, putukad ja ihust/luust
läheb sae alla see vall
kõik, mis on tehtud puust;
mitu aastat on muret murtud
mida tähendab metsandus
pidevalt lageraiega tegeletud
RMK'l omaenda tähendus;
pesitsusrahu ei loe ärile
kes kurat juhib metsamajandus?
saadetakse reeglid karile
nüüd lekib sellest suur etendus;
oma loodust ma kellegile ei usalda
ega ka kunagi müüma hakka
kes keskkonda rahast ei eralda
sellele annan ise saega takka;
iga .....
Juba mitmendat päeva...
Juba mitmendat päeva
on ilm pisarais,
puudelehilt langeb tilk,
tilk. tilk, tilga järel tilk.
Virvendab õhk,
kerge on virvendus,
õrnalt väreleb ta,
ilus vaadata.
Lepadriinu rohukõrrel,
kõrt painutab,
kõrre tippu tahab jõuda,
õhku tõusta- pessa lennata.
Linde taevavõlvil näha,
pilved madalal,
putukad on kergeks saagiks
vihma raskuse all.
Kui päike varjul on,
siis märkad mõndagi muud,
käid rohkem avasilmi
ja avastad aina uut.
Loodus on nii ilus,
päikses ja vihmaga,
tunned rõõmu elust,
elada looduse endaga.
Emadepäev
Igal hommikul, kui silmad avan,
ema lahke pilk mind tervitab,
ta naeratus suul on nii särav
nagu kuldsel päikesekiirel
sinise taeva all.
Ema süda on nii aval,
sealt rõõmu leiab ja soojust saab.
Seal kurbusel ja murel oma koht on,
üks pelgupik südame peal.
Igal õhtul, kui silmad sulen
ja ootan und head,
ikka ema mul meelde tuleb,
ükskõik kus siis viibin ma.
Kõikjal looduses näed ema,
emadepäeval ilu vaid näed.
Seda ilu endas kannavad kõik emad-
Olgu tervitatud kaunis emadepäev!
Kaunis mai
Kätte on jõudnud kaunis mai
sirelipõõsas jutuvada käib
linnukeste nokad avatud kui sireliõis
sellist ilu ainult kevad pakkuda võib
Päikesel kõrvuni on suu
kulda kallab terve kuu
naerul on kõik liblikad
ärevil kõik putukad ja mutukad
Kevad maikuud õnnistanud
emade südameid rõõmustanud
kaunist sündi ja sünnipäevi jaganud
loodusele ilu ja võlu taganud
miljardeid aastaid
loodusel selleks
on kulunud
krookused õhtul
rohus hääletult
sulguksid
jahedal hommikul
sinilillede õied
aralt avaneksid
*
mida teed sa siis
kui oled jõudnud
tähenduste ookeanini
tõeni et jõgi on jõgi
lill lill põld põld
mets mets hiir hiir
mägi mägi
lased neil olla oma
olemises kulgeda
nagu nad seda teinud on
miljoneid aastaid
ja mida teeb nüüd inimene
pilguga paitab kõiki
oma teelisi lihtsalt ootab
ja vaatab
Metsateel
Tipa, tapa jalad käivad,
la-la, la-la suuke laulab.
Metsateel on rõõmus meel,
linnud siristavad taga ja ees.
Väike Pille korjab lille,
soojalt vaatab päikene,
heatahtlikult siis saadab,
kuldse kiire Pillele.
Liblikate tants on ilus,
õrn liuglemine lillele.
Pillel kollane kleit on ilus,
meeldib mesimummile.
Tipa, tapa jalad käivad,
Pillel rõõm on südames.
Ära eksinud ta juba,
kauni looduse rüppesse.
Kevadine
Rohulibledes mängimas tuul,
mis paitamas on õielehti,
öötaevast veel kaunistab kuu,
jääkristallegi mõnikord tehti..
Päike silitab metsa ja merd,
luues kõikjale soojust ja ilu,
puudes voolamas looduse verd,
tärkamas ümbruses elu.
Mullast kasvamas lible nii õrn,
okstel pungad on kevadest pungil,
on vaid mälestus talvest, mis karm,
mida maapind veel alles küll tundis.
Kõik linnud on tagasi jõudnud,
luues ilu meie metsade vahel,
jõevesi, mis vargsi on tõusnud,
kopratammesid vetele laseb.
Hoides hetki, mis meile on omad,
andes tagasi tunded nii head,
olle .....
Krookus ja liblikas
kui pildistasin krookust
kes kasvas keset halli välja
lendas sinna liblikas
kes lubas ennast pildistada
koos lillega
nad vist tundsid mõlemad
kevade puudutust
teineteise soojust
see kollane liblikas
ta lubas sooja suve
ja lubas palju valgust
tõi rõõmu üksinda pesitsevale lillale õiele
ja paitas teda kui tuul
ka liblika eluaeg ei ole pikk
aga krookus
tema istub ju sibulaga seal sees
kus on tema õed ja vennad?
kui kauge on olnud tema tee?
et läbi halli välja
leida oma tee?
alati küsi looduselt luba pildistada
on edvistajaid, on kohmetunuid
kõik ei soovi fo .....
Esimene soe päikesekiir
Esimene soe päikeseiir
toob naeratuse näole,
paneb sädelema südame,
loob armastust ja armu hingele.
Esimene soe päikesekiir teeb rõõmsaks ja lustlikuks meele,
kannab lauluviisi keelele,
muudab võluväel looduse õitsele.
Esimene soe päikesekiir
valgust jagab maailmale,
maalib rahu tuvi tiivale,
meelitab kuumale rannaliivale.