Sõnale looja leiti 236 luuletust
Lost Weekend Western Swing Band - Let's Ride Into the Sunset Together
Ma olen nägelenud ja hulkunud ning rodeotanud ringi
Ma pole kunagi mõelnud paigale jäämisest
Kuid kallis, hetkest, mil ma sind esimest korda nägin
Sain aru, et minu hulkuvad päevad on läbi
Olen juba ammu otsuse teinud
Kui õige mees tuleb, siis ma kuidagi tean seda
Süda truu, silmad sinised ja tema naeratus lai
Nagu lääne taevaskaar
Ratsutame koos päikeseloojangusse
Üksteise kõrval, jalused kõrvuti
Kui päev lõppeb, olen ma siin sinuga
Koos ratsutame päikeseloojangu poole
Olen sinu kaugörl, kui sina oled minu kauboi
Sina oled minu Dale, mina olen sinu Roy
K .....
DUBSTEP
Einoh, minge kanni
kostub arvutis/telekas
kuidas pekstakse panni
olen need kinni panemas;
DUBSTEP on selle sita nimi
mingi nuppudega saast tehtav
millega pole annet ja riimi
ainult debiil on seda fännav;
see piu - viu kõlab nagu
orgia robotitega nikkumas
kusagil tehases
kõrvadele see agoonia
ja isegi tehasetöölisii seal vägistamas;
kasutada elektroonikat
muusikas
ei see nii tähenda
aju kõrbeb kokku nagu mustikas
kaotad kuulates end ära;
kusagile karuperse
sealt on pärilt loojad
kõrvadele tekib turse
nirisevad välja ajutükid ja vereojad;
võiks .....
Karvutu munand
Läksin jalutama päikseloojangul
järsku muutusin nihilofoobikuks
see õõvastav pilt mäekingul
kiilakas on minu hirmuks;
peegeldas päike pöetult kuklalt
nagu klaaskuul kaela otsas
paljas inetus mõjus pimestavalt
kui karvutu munand vastu tatsas;
oh ei, me peame ju ära keelama
raseerimisaparaatide vabaduse
ja uue seaduse paigaldama
et ära lõpetada selle inetuse;
olla kiilakas on olla tont
nagu Auswitchi vang või neonats
kelle välimusel vaja teha remont
et inimese moodi oleks see mats
Audioslave - Show Me How to Live
Varajasel koidikul
Liikudes edasi
Ei suutnud osta silmatäitki und
Ja valutavas öös satelliitide all
Mind ei võetud vastu
Ehitatud varastatud osadega
Telefon minu südames
Keegi toogu mulle preester
Et oma mõtted magama panna
See heliseb mu peas
Kas see on ravi või see on haigus?
Nael minu peas
Minu loojalt
Sa andsid mulle elu
Nüüd näita mulle kuidas elada
Nael minu peas
Minu loojalt
Sa andsid mulle elu
Nüüd näita mulle kuidas elada
Ja peale sündi
Vaikse maa peal
Lase plekkidel endale meelde tuletada
Sa arvasid, et lõid mehe
Parem mõtle uuesti
Enne k .....
Enne lõppu tuleb homme
Oleme ligimsel täna siis lahked
ei keela mis anda on teisele hea
see hetk mil me ennast ei tunne
või tunded on tahked
on hetk ülehomses
Ülehomsel ent ripume näpus me pea
Täna on täna
ülehomne on lõpus
mida ent teame ja tunneme homme
lukkude riivide avamisklõpsus
laseme südame liuguksed valla
Homme ma pole ent andja vaid võtja
tule ja heida mu tahtmiste alla
Nõuame endagi meeltesse maitseid
muidugi nõuame hingele maiust
vürtsikaid pidusid loojanguid vaikseid
Kuigi me teame et kõik see on tasuta
nii palju kui küsitud makstud ka sai just
Loobudes olnuks kõi .....
õhtul mõnel meenub
elutu ja jäises pimeduses
Päikse ümber tiirlev
roostevärvi Marss
kas tõesti ka Maa
kord saab selliseks
kus üksnes päikse
tõus ja loojang
liivatormid nagu Maalgi
hommikuti pilved taevas
haljas elu ent
iial pole olnud seal Loojaks
planeedina Universumis
tal teine on saatus
Maaga võrreldes
hiigelkaotus
„On 70% tõenäosus, et ma kolin Marsile"
Elon Musk
ava(n) ise hetki
valgeneb juba
varese kraaksumine
lõhub vaikuse
*
ülased vihmas
raskete piiskade eest
pead ära on keerand
*
huikab Pikksaares
äkki händkakk märtsiöös
sellest võpatad
*
mäe taga põllul
lõoke õhus lõõritab
puhtevalguses
*
laiali taeva
all kõikjale laotub rõõm
möödunud talvest
*
päikeseloojang
teeäärsel männitüvel
saabumas õhtu
*
hämarust kuulad
krabisedes pojengilt
kukkus õieleht
Juuni
Hoia
Naudi loojangut veel Sa,
vihmasadudes käi,
lumetormides sumpa,
loodus üllatab meid,
ole sõbralik, tea, et meil on hea,
kui loodust Sa hoiad, armastad.
Hoia päikest Sa taevas,
vihmapisaraid peos,
lumehelvest nii õrna,
mis sulamas eos,
hoia metsa ja merd, meeles Sa pea,
meid loodus on hoidmas siis meie maal.
Ole endaga sõber,
olles teistega hea,
avaldumas nii tõde,
keda kallimaks pead,
hoidkem üksteist ja meil on siis hea
koos ühisel teel käia taas.
- Tarmo Selter -
2023
Suvises Norras
selline loojang
et põlvili laskud
palud õhtult endale õnnistust
enam millestki pole kahju
kui ilu nõnda hinge joodab
Su tulemist ootab
pärast põlvitust
ülal miilavad pilvesöed
ilmaruum justkui köeb
ja elu on uuesti
vanemaks õeks
hing päeva tagasi võet
*
eal sõna suuda edasi anda
vee voolamist jões
rünkpilvede varju
liikumist mäel
vaevapajude õitsemisiha
igilume läheduses
*
öös mõnes
põletab sind äkki suudlus
unund õnnevalu
kui aknal mustendavad ruudud
kõiksus laupa puutub
hing mälu raskust talub
kord süttind kiivus
kire tuli
poleg .....
Sina ise
Sa ole see, kes Sa tahad olla -
kaunis, imeline, soe või armastaja.
Ära püüa endasse Sa lasta tulla
teesklust, pettust, olles kannataja.
Ise oled oma elus teekonna looja,
hoides hetki, hinge puhta, tundelise.
Tahes-tahtmata Sa oled elus õnne tooja
neile, kelle süda avatud on hingeliselt.
- Tarmo Selter -
2022
oma esimesele tüdrukule
jah tegin haiget
ei suu ei käed
osanud Sind hoida
alles nüüd seda näen
kui enam päev
meile koos ei koida
mälu hetki omatahtsi
kui raamatuid riiuleis
korda säeb
üksi nendega jääb
ah me suudlusjanus suud
veri hõõguvkuum
kõik siis oli uus ja suur
meis põles kui loojangust
aknal ruut
miski tähtis polnud muu
mu hing Su hingega
kui kevadvalgusega
pärast pikka talve kohtus
pilk küsis kas Sina oled see
mu heitlik meel kellest joobub
enam iial ei loobu
järve ääres keskpäeval sellest
õnnest viskub näoli rohtu
ühe öö read
Ühe öö read
nagu päev valgusest
täitub taeva alune
elu heldusest
see sinugi sees
muutub helluseks
tänuks olemise eest
aidaku meid selles
hinge puhtaks põletav
leek ka ajas
mis veel alles ees
*
kõik muu kui on
ära olnud
taas jõuad elu ilu valuni
tänagi seda endale
palusin
*
mis oleks õite ilu
kui poleks nende
puhkemist närtsimist
ööde kõrvetavat vilu
hingel sellega
toime tulemist
seemnete pikka ootust
vihmast märjaks
saanud mullas
enne kui päike
õied üle kuldab
*
nii palju surmi
üle elada
veel jääda el .....
Haavatud lind
Vastu öö haku pehmet satiini
eksles haavatud tiivaga lind.
Tuikas loojangutaevas rubiini,
neisse kiirtesse peibutas sind.
Vastu loojuva päikese puna,
härmaniitidest lõuendi all,
rapsles püünises jõuetuna-
südant kahutas varane hall...
Vastu ergavat loojangupuna
nõrkes haavatud tiivaga lind...
Elu ohverdust nõudis... ja luna-
igal elatud aastal on hind...
Idüll
justkui oleks ikka veel aeg
kui mu juustes polnud
ühtki hõbedast karva
on õhtu vaatan koos lastega
nende koduseid töid
ülesannet kus Suur Peeter
jagab vennaga õunu
tüssates hõlpsasti teda
pean hakkama säärast ülekohut
parandama et mu poeg ei harjuks sellega
maast madalast kui paratamatusega
ajast milles räägitakse vaarao tuhandest sõjakaarikust
kus juht suunab kaherattalist kaarikut
metsikult kisava ja odasid loopiva vaenlase poole
paariline külvab aga raevukalt
vaenlast üle odade või vibunooltega
jäetakse aga targu rää .....
Öine nuhtlus
Homme reede, ei jõua oodata
saab argipäevadele vett tõmmata
ent vedelen sängis, pole und
ja kohe möödub päeva viimne tund;
nihelen küljelt küljele
otsin poosi mugavusele
ootan tekis sooja
et saaks silma looja;
aga asi jama
mu põiel on unest kama
kõrvetab kõhtu ja nokut torkas
mil just mul hea hakkas...;
selle nimi on öine nuhtlus
puudub neerudega hea suhtlus
see kohati hullem, kui unetus
und oodates tekib alla punetus;
miks sellisel ajal, sellises kohas
mu ainevahetus vohas?
vahest oleme oma keha orjad
sängi kusedes tulevad luupainajad;
keegi mu eest .....
on tühjaks jäänud kure pesa
ei päeva enam
loojang lõpeta
kus kurepesal armas
nokaplagin vali
meel sellest õheta
kui kure poegi
rõõmsalt vahid
ei enam lõigat odra
põllul nende uhket kõndi
lähenedes nende
õhku tõusmist
pessa tagasi jõudmist
on tühjaks jäänud kurepesa
ei õhus nende lendu enam
uue kevadeni
mõned pildikesed suvest
on igal õiel lehel oma kulg
taeva all sa lahus oled sellest
samamoodi eemal sinust
vihm ja muld õnneks mitte
meelel päikse kuld
*
metsviinapuu veretamise
ritsikate siristamise kõrvale
jasmiinipõõsas
mida on mul lisaks sellele
suvepäeva anda
jõeäärse kalda pilliroos olemine
apelsinikollaste kõrvitsate paisumine
astrite jaheda õitsemise kõrvale
aias peenral
kiirteed MacDonaldid pangad
pilgeni asju täis kaubamajad
igaõhtused mõrvad ekraanidel
inimese üksildus metroode džunglites
igikestva armastuse igatsus
ritsikad augustiöös
oma hõõguv .....