Sõnale loom leiti 1031 luuletust
Küll see kevad on imeline!
Kogu mets on täna siginat ja saginat täis,
puudel võistu pungade puhkemine käib.
Liblikas on leidnud omal lilleõie kaunima,
mesimumm hakkab õiemett koguma.
Linnukene noka taeva poole upitab,
siristab ja hõiskab,
et uut kodu looma hakkab.
Päikeseketas hoos on
ja jagab soojust ilma,
keegi ei tohi jääda sellest rõõmust ilma.
Kevadhetked need on kaunid,
äratavad elule,
loodus tasapisi tõuseb
Ikka ja jälle jalule.
Kohtumised
Mul ei ole sulle sõnu
laulukatse nurjus
järgneb vaikus- piin ja mõnu
sõnadeta kurjus
Tunnen külma õhu fronti
udu tihedust ja rõskust
mööda nahka verd ja konti
hinge jõudev valu laskus
Matan mõttes mitu keha
ammu ilma sinu vaimust
mida eksiga veel teha
karistuseks katkend lõimust
Helged mõtted parinaga
heidan- üksildus mu selts
lahkun- minnes pori taga
ees on helgus- igikelts
Hulgun ulas külmun kõngen
elusõnadeta hauas
lumelagedatel langen
metsas kajad: "Kaua's kaua's"
Kandes ennast- jäätund vakka
mõeldes lauluväega linnust
ükskord sajandite .....
Mutionu
Mullas väike mutionu
ehitamas oma kodu,
süüa otsib siit ja sealt,
käike tuulab juurte pealt.
Vahel veidi tahab õhku,
kergitades oma kõhtu,
surub ennast ülespoole,
murul kerkib mullast hoone.
Mullast onnil pole aknaid,
pole seinu nõnda vahvaid,
pole tube, on vaid uks,
mis päiksele jääb suletuks.
Mutionul palju tööd,
töötab päeval, töötab ööl,
temal kodu peidus mullas,
juurte rüpes, elu kullas.
- Tarmo Selter -
2023
Kevadine
Rohulibledes mängimas tuul,
mis paitamas on õielehti,
öötaevast veel kaunistab kuu,
jääkristallegi mõnikord tehti..
Päike silitab metsa ja merd,
luues kõikjale soojust ja ilu,
puudes voolamas looduse verd,
tärkamas ümbruses elu.
Mullast kasvamas lible nii õrn,
okstel pungad on kevadest pungil,
on vaid mälestus talvest, mis karm,
mida maapind veel alles küll tundis.
Kõik linnud on tagasi jõudnud,
luues ilu meie metsade vahel,
jõevesi, mis vargsi on tõusnud,
kopratammesid vetele laseb.
Hoides hetki, mis meile on omad,
andes tagasi tunded nii head,
olle .....
Särasilmad
Suured särasilmad
vaatavad mul vastu,
kui mind hommikune päike äratab.
Suured särasilmad,
need on minu kutsul,
oma silmavaatega
ta mu südant sulatab.
Kutsu särasilmis rõõmu on nii palju
on armastust ja õnne kuhjaga.
Ta särasilmad annavad nii palju
ja ajavad mure minema.
Armastan neid särasilmi väga-,
ei ela üle, kui nad kustuvad.
Mu kullake,
nüüd mulle kaissu tule,
mul sinust heameel on otsata.
Neljapäev
Avad silmad veidi varem,
proovid tukkuda,
on äratusega veel parem
üles ärgata.
Ringutades voodi serval,
tead, et homme saad
tulevasel Suure Reedel
rõõmsalt magada.
Lootusrikkalt vaatad välja,
seekord rõõmustad,
kevad pole teinud nalja,
lund ei ole maas.
Hambad pessu, riided selga
miskit hamba alla,
täna kevadjopet kanda
saad Sa mõnuga.
- Tarmo Selter -
2023
Tõtlen
Pistsin ja pugisin,
pugisin ja pistsin,
veidikene magasin
ja jälle tõusin püsti.
Kõht see ikka tühjaks jääb
kui päev on lõuna poole,
lõpuks tukkuda ju saab,
et toit see vajuks soolde.
Päike paistab mõnusalt
ja uni paitab põske,
ei saa siiski tukkuda,
vaid edasi nüüd tõtlen.
- Tarmo Selter -
2023
Kolmapäev
Üles tõustes kiiresti
viid pilgu aknast välja,
miski tõmbab sinnapoole
süda aimab halba.
Nähes jälle lumevaipa
katmas autot, teed,
mõtled kohe: "Tõesti aitab!"
kurjaks muutub meel.
Sätid ennast õue siis,
läeb selga talveparka,
saapad tõmbad jalgagi,
ei jäta mütsi panemata.
Läbi lume sahiseva
sätid sammud sinna,
kuhu on nüüd täna vaja
õigeks ajaks minna.
- Tarmo Selter -
2023
Teisipäev
Sirutad end välja,, mõtled veidi,
miks küll enne kella ärkad üles,
kas saladus ehk selles olla võibki,
et magama said eile tunni varem.
Üles tõustes märkad aknas päikest,
mõni kiir on paitamas Su palet,
kui Sa naudid hetke nõnda väikest,
veelgi taas energiat juurde tuleb.
Välja minnes külmakraade jagub,
siiski päikse paitust tunda saad,
ühte näen ma sulatamas autot,
teine tööle jalutamas taas.
Nädal on veel esimeses pooles,
kuid on seekord tuju täitsa hea,
kui Sa jälle lähed kooli, tööle,
omi mõtteid keerutad Sa peas.
- Tarmo Selter -
2023
Esmaspäev
Magad üsna sügavalt
kui äratus veel hakkab,
kell või hoopis telefon
ei taha jääda vakka,.
Sirutad end korra välja,
silmad lahti lükkad,
esmaspäeval pole nalja,
väsimus nüüd lokkab.
Pingutad end veidikene,
pesed hambad, näo,
puhkus nõnda lühikene,
ajahõlma kaob.
Asjad kokku, kooli, tööle
minema nüüd peab,
mõtled õhtule ja ööle,
mis Sind ootamas.
- Tarmo Selter -
2023