Me tunnete hetk vajus tuulde
Pilgust pühiti viimne kui arm
Ma hammustan valusalt huulde
Saatus tõesti on kohati karm
Õhtul istun ma hämaras köögis
Küünal akna peal nà .....

Loe edasi

Seisan merekaldal,
sina teistpool merd,
lained laksutavad,
kajakad kisavad,
ei kuule sinu sõnu,
tuul ära kannab nad
ja silmapiiri nii kauge,
vaid virvendust näen ma.
Viipan sulle k .....

Loe edasi

Kogen seda maailma kui
hammustatud õuna:
keegi kuskil söönud on
tasuta kõik lõunad...
Keegi kuskil ikka on
vastutusest vaba,
oma aia sulgenud
väravatel taba.

Loodusel on suurim lootus, .....

Loe edasi

Kas tõesti lootus viimasena sureb
kui jõudu pole alla annab
siis hirm vigaseks pureb
sellist koormat ei jõua kanda
Kui elu nõnda plaane muudab
unistustel laseb minna oma teed
ükskord täit .....

Loe edasi

pimeduse varjud minust mööda hiilivad
kas on see pelgalt ettekujutus-meelepete
või minu suurimad hirmud mis tõeks saada võivad

oma samme ma aeglustan ja vaatan seljataha
kuid vaid märg as .....

Loe edasi

Päevi poetab surma kondine käsi.
Arvet peab nii täpset.
.....

Loe edasi

Ma loodan palju,
Armastust mida ei tule,
Aga mina ikka loodan!
Ehk ei pea enam lämbuma,
pisaratesse.
Mis tekivad kui mind tabab reaalsus,
et sa ei viitsigi
Mind armastada
Mind tähelepanna .....

Loe edasi

Täna pealelõunal
peidan jälle silmi -
ikka ebaõnnestunult
hajutasin pilvi...

Ühel päeval aga siiski
tõstan oma silmad -
ja suveajal ilusaks
kõik muudan laadailmad!


/Mari Uri/ .....

Loe edasi

MIND POOLSADA PÄEVA
on painanud luuletus
ajusse lukustet värvide hääl
see kiusamas
justnagu purjekat tuuletus
lõputu vesise lageda pääl

detsembrikülm neeland on
ränduri tule
ei suit .....

Loe edasi