Sõnale lootus leiti 702 luuletust
Sügis tuli!!!
Sügis vihmapisarais
meile täna jõudis,
oksad täitsa märjaks said,
täitusid ka lombid.
Lehed kõikjal kullakarva,
on ka punaseid,
mida täna kohtab harva,
varsti kõikjal neid.
Suves tõusin hommikul,
nüüd sügisesse astun,
varsti lehehunnikud
mul vaatamas on vastu.
- Tarmo Selter -
2023
Pisut kurvastust
Mul pisut kurvastust tuleb peale,
et ainult sünnipäeval tulen Sul meelde.
Kas tõesti teised päevad on mõttetud
ja kõik tunded minu vastu kustunud?
Oled kui kuuvarjutus,
Su tulek oleks mulle suur kingitus.
Mul pisut kurvastust tuleb peale,
et ainult sünnipäeval tulen Sul meelde.
Sügis
Niiväga armastan ma sügist,
et nutan ja naeran koos temaga.
Vahest tõesti nukrus hinge trügib,
sügis vastab samaga.
Ma siiski ülistan sügist,
missest. et täna kurblik meel.
Sügis käibki kõikjal ringi,
rõõmustab ja kurvastab meelt.
Kui pilvist sajab vihma,
siis on kindel see,
et minu hingeni ta ikka
leiab kuldse tee.
Raskustest
Ei vea !
Sellel kes pelgab vedu
Kes veab, sel veab
Just teda saatma saab edu
Kiusatakse taga !
Keskelpool nii väga mitte
Tagapool olijail tungi
On pürgida kaugele ette
Pagan võtaks !
Õnnistus oleks ju seegi
Puudujääk innustab töökust
Töökust ei võta sult keegi
Täiesti lõpp !
On millegi täiesti algus
Kord täiesti lõppeb ka pimedus
Täiesti algab siis valgus
Ilus sügis looduses
Päikeseketas veeretand end õhtusse,
tuul tasaseks on jäänud,
vihmapiisad peitu poevad krae vahele,
sügislehed jalge alla jäävad.
Ei nukraid mõtteid lase
pähe tulla veel,
mis kipuvad tulema sügise eel,
otsin ilusaid looduse märke oma teel.
Näe seal üks linnupesake,
mis mulle rõõmu teeb,
ta küll tühi on,
kuid ikka alles veel.
Metsmesilased puuõõne sees,
seal täielik elu veel keeb,
merelainete kauge müha
otse kõrvu mul vohab.
Looduses ei tunne end üksi,
kui sügis kurb peab tulema,
vahest ikka väike se pisara
poetan samblasülesse ma.
Süda igatseb
Möödunud on mitu suve,
sügis lähemale tuleb.
Sinust pole ei kippu- kõppu,
ootustele ei tule lõppu.
Aastates on päevad pikad,
ööd mul pilkad, pimedad.
Süda lõhkeb rinnus kohe,
kui Sind ei ole lähedal.
Kui on taevas päike ere,
siis Su rõõm mul' meelde tuleb,
poolikus kuus näen Su naeratust suurt,
igas hommikus on midagi uut.
Vahest on ööd samad kui päevad,
ootustest pikemad,
siis jälle aeglaselt edasi läevad,
mõtted kõik piinlevad.
Iga uksele koputus
on saanud mu elu osaks,
iga vaikne samm
meelele ärevaks.
Sinust puudust tunnen
mu kallis poj .....
