Sõnale minevik leiti 230 luuletust
Suitsupääsukeste haud
Tean küll põhjust
miks kalendris must lint ripub
juubel tähendab tühjust
mu pilk kurjaks kipub;
kõlab rongide kaja
sunnitakse neid hirmuga
Siberisse minnes pole raha vaja
sest maksad seal oma eluga;
on laager okastraadi taga
sellest sai suitsupääsukeste haud
surnute hinged iialgi ei maga
ei sulge keegi oma silmalaud;
Vabaduse väljakul on tseremoonia
täna mäletame 10 tuhat hinge
on puudu sealt harmoonia
mälus on see punaste pinge;
aga täna on kadunud tagasi
sest nende nimesid ei unusta
ning elu läheb edasi
vabasse Eestisse saate naasta
Paratsetamooli aeg!
Enne täiskasvanuks saada
olgu lastel tervis korras
oli vaja rohtusid neelata
nii nõmedalt läks olukorras;
oli üks aeg, mil õega olime haiglas
see aus jutt, ma mäletan
aeg ajalt tundsime end vanglas
sest meeles see, millest seletan;
tuli üks vana prillidega onu sisse
ümber kittel ja hõiskas "paratsetamooli aeg!"
nüüd pidi ajama end kummarkile voodisse
nii tegi iga tütar ja poeg;
oleks võtnud suu kaudu hoopis
aga haiglas teine reegel
nagu nuge, lastele rohtu perse toppis
valu meie aukudes oli hiigel;
onu lapsega kaasa lõugas
terve rusikas tahtnud .....
Olemine
Ma mõtlen ja olen olemas,
Hetk minevikku mind paiskab –
Mis olnud on ja mis tulemas,
Aeg armutult elu mul raiskab.
On rõõme mul olnud ja muresid.
Arm sasinud on minu südant.
Tundnud pimedust, säravaid tulesid…
Vaikus pikalt mu päevi on tüütand.
Veel ootan ma künkale ronimist,
Mäe tippudeks aega ei jagu.
Siiski õnne loota ju tohin vist,
et täita eneses haavatud pragu.
Soomusroomaja põrgust
Siit tuleb üle Eikellegimaa vaenlane
tal on kaasas metallist jumal
ajast ees on inglane
ta moraal on sakslasest kõrgemal;
kiirus on elu ja surma küsimus
eesrinde kaevikust üle sõidetakse
soomusroomajal on rünnak hirmus
ja keret katab läbimatu kaitse;
1900 on tehnoloogia sajand
tank Mark IV on hukatuse sümbol
surm on kõigi lihane emand
ei tea, mis üllatusi annab vastaspool
kaevikusõda on põrgu Maa peal
inglase masin jälle röögatab
välgatab see tuld siin - seal
järgmise eelposti ületab;
Briti lõvi on kõigeks valmistunud
fritzu soomusroomaja jahib .....
Ema
Ema, hoia mind,
kui tunnen end üksi,
ema, aita mind,
kui kukkusin nüüdki,
ema, ära mine,
kui nutma ma jään,
ema, ole ise
minu juures nüüd sa...
Ema, miks läksid,
kui vajasin sind,
ema, miks jõid,
endal uhkust täis rind,
ema, miks võtsid
valguse elust,
ema, kas tundsid
rõõmu laste valust...
Ema, ära tule,
kui vanaks sa jääd,
ema, ole ise
oma mõtete mäel,
ema, ära tunne,
et vajad nüüd mind,
ema, lihtsalt mine,
olgu uhke su rind...
- Tarmo Selter -
hatune
oled minust
taas kord teinud
valge varese
musta lamba
eemal oleva
kõrval seisva
sammaldund samba
tõmmanud kohale
nõgise lae
katkise katuse
tugedeks jätnud
viltused seinad
tilkuvad torud
keha patuse
ei mäleta
mõtesta keegi et
olin see mina
kes andestas
valutas südant
ja proovides
olla üks karjast
üks mari tarjast
tolgendas
tagustes hoovides
soovides
vaid head
Sanya
Need päikesega hommikud
Need päikesega hommikud su süles,
kui ajasid mind vastu koitu üles...
Need kastepiisapärlitega kõrred,
need linnulaulu kandvad oksaõrred...
Need vaikusega vürtsitatud toad,
kus omaette olemise load...
Need ämblikniidipeened suhtevõrgud,
kus tiibadeta kõige kohal kõrgud...
Need avatud ja lukkudeta uksed,
otsaesistele varje loovad juuksed...
Need metsatukka peitu viivad rajad,
need küsimused: kas mind ikka vajad...
Need viljapõllul kummarduvad pead,
alleede hämariku pimeduses read...
Need kohtumiste oodatuimad teod
ja lahkumiste hetke sõlmis peod...
Need pà .....
Tagasi
kogu kõrist tahaks karjuda
et saaks hingest kõik see väljuda
tahaks mere põhja vajuda
et meelest võiks see kaduda
kõik see mis oli on või jääb
tähtsusetu on kui jäääär
pole lõppu ega enam algust
sulab see kuis kuu on august
ent miks piinab see nii
uus tegelikult edasi ei vii
ning vana kisub tagasi
kuigi tahaks ainult edasi
Kunagi
kui noored olime siis armastasime
siis päris minu oma oli sinu meel
kui koos olime siis kallistasime
siis kui kunagi noor olid veel
üksteist oma kaisus hoidsime
kui iga hommik igatsesin sind
kõik takistused oma teel võitsime
ja sina igal õhtul ootasid mind
sügaval alateadvuses
kaotasin endas kõik elava
kui purunesin kildudeks
eneseotsingutel sügaval
sümmeetrilises alateadvuses.
köiejupp mille sidusin
teisele poole kuristikku -
kus ühendas südant - hinge
tuultes õrn õõtsuv rippsild.
laiub põletav tühjusetult tühjus
aurab eilseks kaduva päeva tuhk.
kas veel sulanduda üheks... inimeseks
või olen kadunud öös ühes... igaveseks.
unes või ilmsi
unes või uduselt ilmsi
kattis külmhigi silmi -
selga tõmmatud võrksärk
õmmeldud embleemist märk.
rannet soonimas verest purpurpunane kanüül -
sattusin siia paika nende lollide mõtete süül
majja kuhu on rajatud katkiste hingede asüül.
lävib mind inimeseks saamise kannatuste valu.
unes või uduselt ilmsi
-----------------------------------------------
ei suutnud sulgeda kogetud õudusfilmi ees silmi.
Olnu helgem vari ...
Lähen valguses ja vari saadab mind,
hämaruse aeg vaid päästab - sind.
Minevik , meenutamas ulme - sarju,
eredana pikalt , kannad tema varju.
Mure-uus , vanad unustusse jäävad,
sinna mõned sekka , rõõmu päevad.
Mälu loodud meil , kustutama paha,
jätab olnust pildi , helgemana maha.
Pudelipõhja arm
Pudelipõhjast kas leida võib armu,
kas unustada aitab see mineviku valu,
kas ma peituda võin joobuse varju,
kui reaalsust ma lihtsalt enam ei talu?
Kas süstides veeni vaid arutust,
aitab leida mu südamel rahu,
kas tundma pean igavest kannatust,
või aitab ka see kui Jumalat palun?
Kui süüdata sigaret veristel huultel,
kas rahustab see tormi mu sees,
või kandub see edasi neil tormistel tuultel
ja seguneb lõpuks taas pisaravees?
Kas mu veres veel voolabki armastust,
Või vaen ja viha vaid peitub mu sees,
kas tunda korda saan veel piiritut vabadust,
või märkan ma .....
Kes vastutab?!
Kes pani need mõtted mu pähe?!
Kutsuge selle eest vastutav!
Kas praeguselt toimuv on vähe?
On's minevik sedavõrd huvitav?
Kes pani need mõtted mu pähe?!
Kutsuge selle eest vastutav!
Kas praegune korda ei lähe?
Kas tulevik olla või üllatav?
Kes pani need sõnad mu pähe?!
Mina ei selle eest vastuta!
Mina vaid trükin need tähed.
Keegi seal kõrgemal korraldab.
Kes pani need sõnad mu pähe?!
Mina ei selle eest vastuta!
Enne me edasi ei lähe!
Enne ei ole meil praegust ka!