Sõnale minna leiti 582 luuletust
Väikese päkapiku suured tunded
Nägin päkapikku kuuse taga,
istus seal ja oli vaga.
Habemel kiirgas valge lumi,
hõbedane kuub ulatus põlvedeni.
Ta üle kuldne kuukiir säras,
ja lumetutte täis oli kuusepuu.
Lumehelbed langesid tasa, tasa,
õrnal naerul oli päkapiku suu.
Ei saanud ma kuusest eemale minna,
koos päkapikuga jäin valvama sinna.
Nii hinge läks mul see eriline kuusepuu,
valvama jään teda terve jõulukuu.
Öises linnas
Ma kõnnis öises linnas,
tuul see paitab põske,
on karget õhku rinnas,
tunne külm ja rõske.
Sa kõnnid öises linnas,
tuled mulle vastu,
nüüd pole kuskil' minna,
Sa lähedale astud.
Ma silitan Su põske,
puudutan Su kätt,
kirg südamesse laskem,
kas on see meelepett?
Selles öises linnas
on kohtumisi häid,
las need jäävad sinna,
kus nad kokku said.
- Tarmo Selter -
2022
Sügislaul
Suvi läind ei kuku kägu
lehed jäänud tuulele
läbi sompus sügishägu
linnuparvi kuuleme
suvi läind taas sügis õues
aiateed na porised
tuppa kolid suvi põues
mälestustes sorides
hellalt sätid ritta hetki
suvesse mis kinni jäid
uuesti ehk kordad retki
vaimusillad läbi käid
sätitud kui pildid ritta
mälus sahtlid suleme
otsustame talveks pikka
minna talveunele
Nagu alati
Mis oleks kui teeks nagu alati,
sina küpsetad, mina teen salati
ja siis kui veini on valatud
me avame tunnetepalatid
Siis räägime hinges, mis settinud
ja pingest, sellest, miks tekkinud
toome näiteid, endast ja üldiselt
loome pilte kaude ja otseselt
Sa lahkad, et ma pole sugugi
tahtnud minna sinna või kuhugi
mina jälle, et vaata nüüd ometi
asjast tühjast teed kohe sa kometi
Nii ikka ja küllap ei valeta
lõpeb lahing meil selgema paleta
ja ka siis kui punktivõit minule
läheb esikoht vaidluses sinule
Mis oleks kui polekski palateid
su piruk .....
ole hull või kurb
elu veelgi rohkem
saab katki minna
varemetes veelgi rohkem
külad linnad
oma kohta pole enam
kodus uksel laual voodil
lillel vaasis raamatuil riiulil
uksekellal jalamatil
nikeldatud noal ja kahvlil
portselanist teetassil
voodi alla peidetud
kümneid kordi vannitatud
tuttu pandud nukul
teiseks saavad ema põsemusid
õe ja venna kallistused
sõnal suust nüüd mis tuleb
aja vihkamisse suleb
kõike valitsema hakkab surm
kalk ja morn
ole hull või kurb
Südamesund
Miski vaevab
Pigistab hinge
Sügavalt kaevan
Liigselt ehk vaevan
End asjata kulutan
Tuluta sobran ja sorin
Kehva päeva jorin
Mossis meele torin
Võtab sooja sära
Asjadelt ja ajalt
Minu kodumajalt
Mu taevalt
Vaevalt sain teada
Kuis rõõmsamalt seada
Igat hetke
Igat retke
Lauldes liikuda
Pilvedel kiikuda....
Mis see siis on
Mis asu ei anna
Pigistab hinge
Sunnib tegema ringe
Uuesti algama
Salgama õpitud tõed
See on liikumistung
Südamesund
Soov edasi minna
Sinna kus oldud veel pole
See on õnnistav paine
Maine ja kaine
Seisak on algus
Pingete valgus
Teeb nä .....
Sügise teine nägu
Nüüd on sügisel teine nägu
valjemini kukub kägu
karud karukoopasse
ei taha minna unele
Orav uhkelt kuusel istub
saba kohev_võidukas
ei ta karda sügise nägu
peab end käbikuningaks
Tuultelgi on teised suunad
ei puhu enam soojasti
ilmaelu pole armas
nagu ennevanasti
Karma seadus
Ümber minu humalana keerdud,
uimastun ja astun üle piiri.
Olgu ma siis igavesti neetud,
tingimusteta võin teenida vampiiri.
Karma seaduses sa oled minu jumal,
lömitan su ees ja anun almust.
Pühendumusel ja armul jäägitumal
minu jaoks ei ole jäävat karmust.
Kohus meie üle ammu peetud,
kuigi vaekauss kaldus siia- sinna.
Nõtkun alistunult, kui mu ümber keerdud,
klammerdud, ja mul ei lase minna.
The Queen Is Dead
Oh, vii mind tagasi kalli vana Blighty juurde
Pange mind rongile Londoni linna
Vii mind kuhugi
Viska mind kuhugi
Liverpooli, Leedsi või Birminghami
Aga ma ei hooli
Ma tahaks näha -
Ma ei õnnista neid
(Hüvasti) Selle maa kõledatele soodele
Vibulaskjate vahele nagu metssiga
Tema Madalus, pea troppis
Mul on tõesti kahju, aga see kõlab imelise asjana
Ma ütlen: "Charles, kas sa ei ihalda kunagi
Ilmuda Daily Mail'i esilehel,
kandes oma ema pulmaloori?"
(Oi oh oh oi)
Ja nii ma kontrollisin kõiki salvestatud ajaloolisi fakte
Ja ma olin šokeeritud, kui selle leidsin
Nag .....
Ulguv puukuur
Küttehooaeg on alanud
paraku puudega, kui elekter kallis
hookus - pookus, selleks raha kadunud
seega on soojaelu vanas rollis;
olin vanaemaga kuuri ära laonud
lõhkusin puid ja ette tassisin
mind varem ära minna lubanud
siis ma toa poole vantsisin;
hiljem tagasi õue tulin
uks veel lahti, nii vaatasin
ei kostunud vastust, kui hüütsin
ju siis kuuri lukku keerasin;
kui pime taevas ja õues külm
hambaid pesema kõndisin
läheb kortsu mu kulm
kuna õudsaid hääli läbi akna kuulsin;
püha vett kaasa võtta mõtlen
võtan kirve ja tõstan krusifiksi ette
ise kurjuse .....
Sürrealistlik I
Ma jaotun vahel, visklen siia- sinna.
Kord aated ülevad, kord maoli maas.
Ja sellist rabelemist, laskmist minna,
ma olen pidand kogema nüüd taas.
Just olin orjakaupleja, kes ostis lillehingi,
neid sületäitekaupa kääpailt püüdsin.
Täis õitsemise ilu käisin ringi,
"Siit tuleb kuningas!" Nii hüüdsin.
Kord olin öökull kaarnakarja küüsis,
siis juba valge tuvi kõrgel katusel.
Ja kui mind psühhiaater analüüsis,
siis mõttes laulsin tema matusel...
Tean, ühtseks sulamine ei tee valu,
sest tahan olla tervik, mitte raas.
Just katsetan, kas tuld ja suitsu talun .....
Tuhat nägu
Jah ma tunnen ma lähen nüüd
Lähen ja jään
Ei ära nuta mind taga, ära leina
See pole aus minek
Ei ma ei võta sind kaasa
Miks?
Ei ole tundeid tuliseid
ei igatsust ei hinge
Tahan lihtsalt minna ja jääda
Olen tundnud elu
Selle lõputuid lihvimata vorme
Ja näinud tuhat nägu
Mis ei andnud eales vastuseid
Haned
Minu kodukohas taevas
oli täis metshanede lendu,
koduhaned kaelad pikka, kärasid.
Koduhaned jooksid
ja püüdsid tõusta lendu,
kuid tiivad ei kandnud neid edasi.
Metshaned käratult lendasid pilvis
ja siis silmapiiri taha kadusid.
Õuel koduhanekesed käratsesid edasi,
minul süda lõhki minna tahtis...
Nõnda on sügiseti alati