Sõnale minu leiti 2259 luuletust
Minu õigele ja ainsale tüdrukule
Sinu peale mõtlen ma
Kui armas ja ilus sa
Oled ja ilusama neiule
Tuleb anda ilusa roosi
Ja kunagi tooksin toitu ka
Voodisse ning sa ainult naerad vastu
Kui ma viin sind kinno või restorani
Sa oled siis õnnelik ja mitte kunagi
Ei tahaks et sa oleks kurb
Ainult tahan näha et sa oleks õnnelik
Sa ei ole kunagi kuri vaid rõõmus neiu
Kui sul on halb tuju siis ma
Proovin sulle rõõmsa tuju
Ja kunagi proovid mulle sama moodi
Et ma oleks õnnelik mitte kurb
Sa oled minule kõik ja mitte kedagi
Ei taha ma peale sinu ja sinule
annaks oma südame ja ma proovin
Mitte .....
Minu sees
mis minu sees,see minu päralt
olgu selleks mõtted või tundeparadiis
mitte mingi jõud ei saa rabada neid ära
sest ilma sisuta kest mõtte kaotaks siis
sõnad jäävad minu loodud vormi
võin paisata neid ümber kesta ilma
vahel siiski endas vaigistama pean tormi
kui enda tõde raske tõestada on silmast silma
maailma tõde tihti pole minu tõde
meist väljas palju dogmasid ja saasta
pean lihtsalt uskuma et minus olev säde
mu enda mina kildudeks ei laasta
Loone Astula
Minu elu naine
Tahtsin olla
iga naise
kõikide maailma naiste
südames
Mitte essa
parem kolmas neljas
Seal järjekorras
on hea turvaline olla
ei saa ebaõnnestuda
aga näed kogu pulli
üsna lähedalt pealt
Mu kallis abikaasa
ei olnud nõus
ütles
pean talle lapsed tegema
maja ehitama
auto ostma
lilled üle nädala
pean olema temaga
kuni surm meid lohutab
Mis mul siis muud üle jäi
kassid
muretses ta kusagilt siiski ise
ja koerad
Minu emakeel
Läbi aegade kulgevad keelte rajad.
Linnutiivul on meieni jõudnud nad.
Nii paljule vastu pidanud nad ajas.
Osa hääbunud, teised siiani kõlavad.
Südamest tänulikud me olla saame,
Et siiani kestab me emakeel.
Keel eales ei sea raame,
Vaid innustab meid ikka veel.
Minu õrnahingeline naine
Mu naine kasvult väikene,
kuid süda tal kui kuldne päikene.
Mu naisel on silmad sinimere karva,
tormist meelt tuleb hingest harva.
Mu naisel on kastanpruunid juuksed,
huuled kui tulipunane roos.
Ta töökas on ja nobe,
õrnahingeline, kellesse armuda võid kohe.
MINU EESTI
Ma sündisin siis, kui Eesti oli juba vaba.
Ei tea ma seda pikka kannatuste rada,
Mida esivanemad iga päev elasid,
Mida nende vanemad veel kogesid.
Minul Eestis on elada nõnda hea.
See alati pole olnud nii, ma tean.
Seda enam me kodumaad hindame,
Armastame ja austame.
Mulle meeldib ta tasane maa,
Ilusad saared ja mereveed ka.
Mulle armsad on ta järved ja jõed,
Rabametsad ja ka väikesed mäed.
Eestimaa on meie enda nägu.
Loeb iga väikenegi tegu.
Oleme vabad – taevast mullani.
Oleme eestlased sünnist surmani.
Minu Eesti
Siin on Su mullased vallid,
järgi jäänd´ metsade viirg,
jah, jääd mulle alati kalliks
sinitaeva laotuses siin,
kus elame, rajame kodu,
austame omade keelt,
kõnnime isade radu,
olles oma emade meelt.
Hoides Sind südame sopis,
mängides hingede keelel,
ridades välja Sind toongi,
oled mul alati meeles.
- Tarmo Selter -
2024
Eestimaa on minu kodu
Eestimaal ma kasvand üles,
niitude ja aasade süles.
Meri, mis nii suur ja lai,
elu lahutamatuks osaks sai.
Mererand ja kajakad merel,
kalalaevad, kajakate kisa järel.
Ei unusta ma majakat, mis merel vilkumas,
ega väsinud südant, mis ootamas.
Eestimaa uhkuseks on hiied,
pühad paigad kaunil kodumaal.
Sinitaevas ilu juurde annab,
oma südames ma kallist Eestit kannan.
Minu väike Laululind
Oled minu väike Laululind,
armastan ja hoian Sind.
Minu südames Sul pesa,
soojust seal on kogu aja.
Kui kord pesast lendad ära,
mu väike Laululind,
siis ikka alles jääb südamepesa,
kus rahu leiab hing.
Kallis oled
väike Laululind,
niiväga armastan ma Sind...
Kirik ja minu tähendused*
Veider laulda ühel aastal "Jõuluinglist"
teisel aastal "Ühest ööst"
samas kirikus
erinevate armastusluuletuste taustal
Olin kindel, et oled hilineja tüüpi
juba alguses pidin sööma oma sõnu
ja hämmastuma vastupidiselt eelarvamusele
Kui vanadus lööb prilliklaasid värelema
ja pisar tikub silma
siis mõtled, et kus veel
kohata oma armsamat kui mitte kirikus
kus on olnud su vanaema, su isa
seal, kus on olnud su eellaste tee
keegi ei räägi meile sellest,
mis saab siis, kui aastaid on mööda läinud
kuidas tegelikult tühiseks muutub
solvumistest läbikogetu
.....
Minu 5-aastasele piigale
„Ma pole väike, olen suur, kuid lühike“
nii ütleb minu piiga viiene,
kuid oota natukene veel,
küll elada Sa jõuad sirgudes...
Sa naudi uinakut, mis lasteaias on,
sest koolitunnis uinuda ei saa,
kui sirgud veelgi, on Sinul oma töö,
siis puhkamiseks jääb Sul ainult öö...
Sa naudi hetki, kui saad joonistada palju,
mängida ja visata ka nalju,
suuremana teed Sa kirjatähti,
ei siis joonistusteks pole enam mahti....
- Tarmo Selter -
2020
Minu Maailm
Kujutan ette selge sinise taeva,
midagi muud ma ümber ei näe.
Avaras maailmas mind miski ei vaeva,
päikese poole venitan käed.
Pimedas vaatlen ma säravat kuud,
öö on nii pehme ja hell.
Vaikselt sahisevad põõsad ja puud,
aega tuletab meelde vaid kell.
See maailm on alati kaunis kui roos,
selles peitub maagilist ilu.
Linnud siristavad üht viisi kõik koos,
see laul haaraks kaasa ka sinu.
Minu emps on õpetaja
Minu emps on õpetaja,
hakkan kooli lõpetama.
Varsti Eluülikooli ma
vapralt hakkan astuma.
Elu ongi üks suur kool,
algul koolikotti tarkust topid,
siis õpetaja õpetusi
eluteele kaasa nopid.
Minu emps on õpetaja,
austusega kuulan teda.
Paljud leidnud õige raja,
minu emps on õpetaja.
Minu imeline sügis
Püüan vihma trotsida
ja luua päikest hinge,
missest, et taevas kurvastab
ja meel on uduvines.
Mõnes päevas polegi ju naeru,
seal on ka kurbi hetki.
Ikka olen sügise meelevallas ma,
kurbuses ja rõõmus, kullasäras ja mõtteviivus.
Mu külge sügis on liibunud,
tas ilu näen ja head.
Linnud, kes ära on rännanud,
küll tagasi tulevad- ma tean.
Minu sünnipäev
On sünnipäev mul
sel aastal teisiti käib pidu
tean juba hommikul
ei kinke pole tule lillemerd
ei seisa kätlejate ridu
aint kuuris ripub seinal vana mõrd
Ei ole sööke
mul ei ole juua
mind köidab äkitse eksperiment
mis ikka näljutan
söön ära end
joon verd
tükk aega seedin väljutan
siis olen ekskrement
kuid keegi lõpuks paberit võiks tuua
Päev tõuseb
hingepeeglist
näen inimkonda seismas rõõmuhõiskel
end tahan skarabeusikuuliks
ümmarguseks vormida
siis joosta tormi ja
kukutaks nad paiskel
Uus keskpäev
pohmelusel otsa
kaen peegeldumas
auravat- .....
Mina Sinu, Sina minu
Minuga Sa oled siin,
naeratus nii õnnelik,
kadumas meil silmapiir,
helgem veel on tulevik.
Kallis, ära enam nuta,
pulmapäeva pisar see
silmadesse ikka jäta
kauneis õnnetunnetes.
Võtan pihku Sinu käe,
Sind ma hoian, armastan,
eilne minevuikuks jääb,
on tulevik koos Sinuga.
Mina Sinu, Sina minu,
koos me vanded anname,
kogu seda rõõmu, ilu,
edasi koos kanname.
- Tarmo Selter -
2023
minu maihommik
kordi unetuna vaadanud olen
kuidas öö asemel
taeva alune täitub valgusest
kaob toastki hämarus
asjad saavad tagasi oma
piirjooned tähenduse
köögis nuga on jälle nuga
lusikas lusikas hommikupudru
jaoks pliidile tõstetakse veega pott
siis lisatakse klaasitäis helbeid
tilk piima näputäis soola
ööst vabana hommik hakkabki
päeva uuesti algul nirena voolama
minagi oma elul alla lastud purjed
jälle tõmban pingule lipu tõstan
masti siis lähen dekile lõug habemes
päikest ja kohvi rõõmsana jooma