Sõnale murdunud leiti 17 luuletust
Armastus
Ta oli armas, hell ja hea,
kuid elupöörises ta kaotanud pea.
Kuhu ta läks- ei tea,
ootama kogu aeg pean-?
Ta lõhn veel voodis ja riiete peal,
ükskord pessu viima nad pean.
Ei unustada püüa ma sedasi,
mul vähem valu on niimodi.
Ta süda polnud ju murdunud,
ega võõrast ta taga ajanud.
Hinge tal vist miskit vaevand,
kuid ta iialgi ei kaeband.
Ära ma ei suutnud tunda
tema hingevalu suurt.
Tahtis mind vist kõigest säästa,
pimestas meid armastus suur.
Siiski loodan armsa tulemisse
ei mu süda jäta teda unarusse.
Ükskord koidab ilus päev
ja taas me ühenda .....
Olen olemas
Ma vaatan ja hoian,
elust ridu ma sean,
mõne sõnaga paitan
ja noodiga vean
neid hetki mu elust,
päevi, aastaid ja kuid,
oma rõõmust ja melust,
ajas murdunud puid.
Hoian Sind, aitan teisi,
elust sõnumeid toon,
nõnda tähtedes käingi,
hingemuusikat loon,
olen olemas ridades
elu lõppedes veel,
kui ma just nagu magades
lähen viimselgi teel.
- Tarmo Selter -
2023
Kõnnin rannal paljajalu juuksed lehvimas tuules.Vesi jahutab väsinud jalgu kõrvus lainete kohinat kuulen. Pikast teekonnast jalad on väsind soengust salgud välja on vajund, sa ütled,et armastad mind kuid ma ikkagi vihkamist tajun. Sinu silmad mind jälgivad rannal käivad üle mu näost ja kehast nagu süükoormat kaasas ma kannan ja ei oska sest vabaneda. Järsku tõuseb suur tuuleiil viib kaasa mu patsikummi,võta mind kaasa siit,mu elus on täielik ummik. Tuul metsikult peksab mu juukseid,vihm piitsutab patuse keha,keegi ei kuule mu nuukseid,ei saatust saa ette näha. Sa tuled ja .....
— LiismariisPuistan...
puistan südamest välja mõned valusad riimid,
mis mu südant lõhestavad, purustavad, murendavad
nagu lehttaigent
kuskil bussipeatuses ma tean, sa ootad mind alati
kas just mind, vaid meid kõiki
ja muheleval näol võtad meid vastu
sa olid alati mu sõber
vihastasid kui mul sinu jaoks aega ei olnud
ja nüüd ma avastan,
ma ei teinud sulle ruumi
ma olin iseendaga tegelemises nii kinni,
et ma ei jaganud oma ruumi sinuga
ja kui lõpuks olime koos, ei soovinud ma kunagi, et see
päev-õhtu-öö lõppeks
ja murdunud südamega läksin jälle oma teed
teades, et võib minna .....
Püssihaldjas
Ema pakkis mu koti homseks
ja isa oma suitsud kinkis
valmis hommikul püssi hoidmiseks
on iga haldjas seismas rivis;
ja asun džunglisse betooni vahel
kus on oma ja võõrast
siin olen vabal tahel
sest ei väsi kurja peatamast;
keegi ei tea eraelus, kes olen
mitte niisamu mees, vaid püssihaldjas
seda ausalt ütlen
et käin murdunud imedemaal rahu otsimas;
taevas on sinakas ükskõik seal
mis mu selja taha jääb
seisan kollase põllu peal
aga on kõik paras hääb;
Keiser vabadust võtta tahab
seal kus me elame
oma imperiuumit ühendada nõuab
uuele rindele tuleme;
.....
Viimane aktus
Üks vastik nägu mu ees lendab
mind jälle see survestab
omane on masendus
nüüd siis lõpuks tuli närvivapustus;
mil vljapuud õitsevad
õpilased lõpuaktusele kokku tulevad
riigihümn aga jäi saalis poolikuks
sest kostis nagu kusagil paukuks;
sisenen ja käin koolis ringi
mis tuleb, seda minevik ei kingi
teen koridorides lõpupäeval laske
sest rikutud elu on nii raske;
koridoris parfüüm asendub püssirohuga
pidulikku meeleollu tullakse raevuga
halastus pole argument
iga sihtimine on tõe moment;
purskub verd koolikiusaja kehast
ta süüdi et piinas klassikaas .....
Kõks
Hüljatult ma ei üllatund, Ema üsas ju, juba tappa tahetud,
kasvades kõigi keskel tulid vaid valed suust, varakult,
internaati saadetult, esimesel võimalusel kodust minema ajatud,
ehk oligi parem üksindus, kui iga päev vaid mõnitav tümitus,
väljudes toast alles kui kõik maganud, et süüa võtta külmikust,
pidev süüdistus, et minust omavahel neil tekkinud iga tüli uus,
kõiges, pole ka ime kui õied, 12 aastaselt juba olid süttinud,
Hoolides: kuidas läheb siin keegi ei küsinud,saaks kiirelt läbi
kooli tee, et poleks rohkem tüli must, kõiges püüdlikult,
kuid nend .....
Allakäigu Ühiskong
Alla käinud ühiskond,
Vanglaks saanud ühis norm,
Ühed ühel-teised teisel pool,
Jagatud, pole truudust,
pole armastust, halva kasvatus,
sõna vabadus - maha magatud,
mõistan, kuid aru saamatult,
ehk ahastus, mis vallanud,
kui teid vallatuid vaadanud,
tunne kurb, õrn puudutus,
vihaseks pettuseks muutunud,
Paljud suutnud uut,
vana nõnda juurdunud,
juhtugu mis juhtunud,
Ãœhiskond kildudeks murdunud,
Eristatult, lootusi hellitanud,
Et üks päev petlik kadund,
et trellid ei saabund, veri ei valguks,
Lõpust ehk ei saagi uut algust,
Mõtlus avalikult siin mu suurim kaasl .....
Generatsioon Stüroplast
Põrgu Katlal tuli on all,
ei tule lumi ei tule talv,
ei tule uni ei tule trall,
tuleb kuri ja tuleb hall,
muutus ainus konstant,
nägu löödud paiste,
enam suuda jääda vaikseks,
oma tegude tulemusi maitsen,
see mu inimkond, pahupidi sisikond,
mentaliteet on kõigil sama: armagedon,
viimsest pelgupaigast saanud prügimägi,
paradiisist üle pühib globaal terrori ühend vägi,
küsimusi küsimatta, lülitun reziimi "Ole Vakka."
kuuli tõmban rauda, ja nõnda ta algab,
see laviin aina siin kasvab, silmini täis on kartsad,
tuleb päev mil hambuni relvis mundrionu là .....
Mustast tindist nõretuv kontuur
Kaugel, nii kaugelt, mälestus tundest,
seistes siin külmal uksel, räsitud tuulest,
ootus, lootus, et viimaks ta kuuleks,
viimaks ta tuleks,ta nimi õrnalt mu huultel,
olles teel kohta mis piinab vaid hinge,
endiselt lõõmamas hoidmas mu kirge,
aastad mööduvad, siiski miski ei muutunud,
kõik endine ikka siin, kui su esimene puudutus,
Sirge see selg südamel mis on ammu murdunud,
Olin viimne kelm, tunnen end jultunult,
Mu õhetavast näost võid lugeda, et mul on häbi,
Kahetsus närib mu päevi, seni kuni need päevad..
saamas on läbi,silman pimedas taevas üksikuid tähti,
.....
Igavikuline Jutustus
üksildus mu silmas; miljard kildu;
teesklus vaid pinnal; peegeldub;
Tühjad sõnad mida nendega vestetud;
elu kestev tuul; hulluks mu puhunud;
hullus mida usaldan; enne kui tõusu laine;
minema kõik valud uhub must;
endiselt kuristikku kukkunult;
jumalaema võrku püütult;
ta silmad nii süütud: inimkonna karjed;
lõpuks nõnda tüütud; naer kisa ja kära;
sõdade valu ja edvistamine rikkal härral;
pigem laman oma hauas märjas; ning teesklen;
et teid ma ei märka; et teid ei saagi päästa;
teie enese eest; kuhu jäi tõeline "Mees"
tippu üksik on see tee; .....
Jutupaunik
Tulnud läinud; mõte avastamas täiust;
Huvitav kuidas täna käitun: uuristamas käiku:
Teades vaid et eneses toimuva eest ei vaja ta pääsu:
Kui pääsuke elult söön peost; tiivalöökidest tuuleiil;
Millest valmib ta teos: kogu universumiga valu mind seob;
Talu talu: tallun neid villis jalgu: mis igaviku mind kandnud;
Ãœle purunenud kildude: ununenud linnu lend; usust keeldudes;
Naeratus põskedel: valulik tundmus neeludes: respekt elule:
Retsept tagasihoidlikusse: kõik antud ja kingitud: miski pole minu:
Isegi mitte need tindist imbunud vihikud:kontroll pole mu igapäev:
Al .....
Paberi immutaja
Agressor; kelle hääl kajab;
graniidist mäed; betoonist majad;
graniidist mäed; betoonist majad;
Seinte taga kus igaüks meist:
Oma häbi varjab
Hirmudes; tuimusest; Ustel lukud on ees;
Üksteist nõnda ära hirmutand; segane minevik;
tahe, et tulevik oleks kontrollitav; mõte mis sisendab;
Mõte mis alati Pahareti nime nimetab; näidates Näpuga;
millega just tegi kähkuka; see sama näpp; millega
Kuninganna käsutab; tööd jaotab; klassi määrustab;
Mõte ehk mineviku kogum; mis sinust tegi sinu;
Mis lõpetas lapsepõlve ja mänguasjade asemel tööristad surus pihku;
Mä .....
Ehk sa tuled
Ainuke mis mõttest läbi käib,
kui mind vajad minu juurde tagasi tuled.
Ust su ees sulgenud pole,
hoian selle lahti, ehk sa tuled.
Enda kõrvale jätan ma koha,
ehk mu kõrvale tagasi ilmud.
Naeratust hoian ma suul,
sest oled südamele ikka nii lähedal.
Iga hetk mõtlen mis teed,
mida mõtled ning mis on su südames.
Tunnen nagu üks tiib
on täiesti murdunud.
Kuidas saan ma edasi lennata,
ilma ühe tiivata.
Tuhat mõtet käib läbi peast
iga uus hetk toob minu uut küsimust.
Vaikuses, varjudes ma kuulen,
kuidas mu süda su poole hüüab.
Näen sind unes, et pöördud taga .....