Sõnale mure leiti 610 luuletust
Mure
On tänase päeva pärast,
Rääkimata homsest.
Vanemate, kõigi lähedaste pärast on.
Muret teeb tervis, teeb kehakuju,
Jokkis semu hoian kaldal, sõber ära uju!
Kuidas näen välja, kas pesta on vaja ja,
Et ei jääks nälga, saladused jääks salaja.
Kas pruut ikka armastab on mure?
On mure kas saaks ilma laenuta?
Ööklubis õli raevuta, võitlus Tuhala kaevuga.
Mure on ,et sõda ei tuleks ,et riik jääks alles.
Et enne kossu hooaega oleks Vallol vili salves.
Mida ülemus arvab, tagantselja kolleegid?
„Kallis peig, me saame lapse“- kuidas reageerin?
Kas keegi mõtles .....
Mure
Päike sõuab,
õhtu jõuab,
rahus hingab ilmamaa.
Üks kui teine
tähekene
tõuseb, hakkab hiilgama.
Istun maha
laua taha --
lambikene
põleb sääl.
Minu mure,
ei ta sure,
ei ta uinu magama.
Ei ta väsi,
ei ta oota,
ei ta rahu ihalda.
Vahib silmi,
mis nad näevad,
kõrvu, mis nad kuulevad;
vahib jalgu,
kuhu lähevad,
käsi, mida katsuvad.
Oh kuis mure
silmad näevad,
oh kuis nad tal teravad!
Heidan õhtul,
väsind, voodi --
mure -- tema enne sääl!
Vaovad vahest
silmad kinni --
tema istub kulmu pääl!
Ärkan hommik .....
Mure päkapiku pärast
Kätte on jõudnud videvik,
kus küll oled päkapikk?
Kas on lumehanged need,
mis kinni katavad su teed?
Või on regi läinud uppi
ja kingikotid laiali teel?
Tõttaksin sul' ruttu appi,
aga kinni tuisanud on teed.
Aknalaual mitu sussi,
ammu heegeldsin need,
vahel läks küll asi vussi,
kuid see ei muutnud minu meelt.
Öö juba piilub akna taga,
taevas särab valge kuu,
Mina ikkagi ei maga,
sest süda mul muretseb päkspiku pärast.
Горький перерыв
Чувства, напрочь уныв,
Скучают по восторгу,
Тоска, сердце болью покрыв,
Заставляет терпеть подолгу…
Впервые вот уж давно,
Властвует желания порыв,
Никогда не угасает оно,
Ведь посреди горький перерыв…
Скрыта радость густой топью,
Губительного ожидания,
А сердце, обливаясь кровью,
Мечтает о конце страдания...
Kodu
Siin mu kodu, siin ma elan
metsani on mõni samm.
Siin mul soojust, siin mul rahu,
loodus mind on hellitand.
Kevad on Siin väga ilus,
õuest metsa meelitab.
Värskendav on vihmasadu,
loodus täis on sahinat.
Vahel kodust ära olen,
maailmas laiemas.
Külmaks ei jäta mind maailma mured,
ka kodus kõige väiksemas.
Siin mu kodu, siin ma elan.
metsani on mõni samm...
Suletud ukse taga
Trampivad hääled põrandal
ja vaen õhus rammus
on ebamugavustunne endal
kui miskit kurja ligemale sammus;
see soerd takistuse taga
talle end kätte ei taha anda
miks ta nii kuri, ma ei jaga
ta ju peaks mind tundma;
see sama mees
kellelt ma ta näo pärin
aga tal rusikad jälle ees
jookseb mu mööda nahka värin;
ta hääl ja pilk ei unune kunagi
kiskja, kes hoiab mu kohal katust
aga sellest pole märki ollagi
iga vihahoog tähistab selle kaotust;
mida ma teha saaksin?
mu enda ihu ja veri ütleb
et oma karistuse saaksin
alati vaenuga suhtleb;
iga tülis mu uni .....
Sildumine
Las loksuda laineil su lapitud paat,
kes tast hoolib, kes tast teab.
Purjekatel on teised teed ja veed,
tankerid sind ei märkagi.
Ja sa proovid merd sõita
oma piiratud võimalustega.
Lained ei arvesta, et su paat on väike
ja möödujate keeristes vintskled kui siug.
Rahulik vaid siis, kui valid väiksema vee,
jõe või küladest palistet järvesilma.
Nii kohtud inimestega,
kes sind ka märkavad, sind näevad.
Külas võid olla isegi oodatud külaline,
uudistega suurest ilmast.
Mis sest aga rääkidagi, et põlati sind ära
väikseks, mannetuks ja sind pea polnudki.
.....