Sõnale nurk leiti 59 luuletust
Minu väike nurgake
Mul on üks väike nurgake,
kust panen oma mõtted liikvele.
Seal nurgas on üks lauake,
laual kohvitassike.
Laual lamp kui päike ere,
valgust annab mõtetele.
Paber tühi on mu ees,
mõtteid palju pea sees.
See nurgake on mu mõtete tuba,
seal kurvastada ja rõõmustada end luban.
Mu kaaslaseks on valge paber,
kuhu kõik mõtted kirja panen.
Armastan seda nurgakest ,
rõõmustan ja kurvastan südamest.
Nurka peitu ma ei poe,
nurgakeses on hingel hea ja soe.
Lausutud sõna
Võid ju arvata, et ah, mis nüüd mina
ma pole midagi erilist teinud?!
Aga tegelikult tõid naeratuse ta näole just sina!
Sinu lahkelt lausutud sõna või süsimusta huumori jupp,
teie kahe siseringi nali...
Hetkelise olemise kergusest kantuna sai ta jõudu end korrakski välja vedada voodist ja piiluda kardina vahelt õue...kevad läheneb vääramatu jõuga, mõtles ta ning tema silmanurka tekkis kuratlik läik.
tri:nu
Valimiskõne
Tõde on, et tõde pole
tõeta elul etem mekk
tõde oleks - liiga kole
tõeta unel paksem tekk
tõde luusib nurki mööda
tõega söönuks napilt saab
tõeni jõuab raske tööga
tõega valituks - ei saa
tõde sageli teil jalus
tõde närib, hinge sööb
tõega elu oi kui valus
tõde ainult näkku lööb
tõde on, et ilmast ilma
tõde - ainult raha eest
tõeta lahe paistan silma
valige mind, Rahvameest!
Kingitud päev
Täna murepäevad nurka heida,
heidame koos, mu sõbrake.
Täna ilm on imeline,
päike paistab sõbrakene,
oksal siristab linnukene,
sinilille õis avatud on veidikene!
Sinitaevas pole kurba nooti,
natukene vihmasegust lund,
tuleb hooti.
Kaisutusi, kallistusi,
neid ei tule puudu ometi,
kingitud päev toob rõõmu alati!
Sõbrapäevast matemaatiliselt
Sõprade ring, kolmnurk ja ruut
kohtusid pargis õhtul pealt kuut.
Ring oli suurim ja alustas juttu
lubas veel lahkelt, et kõneleb ruttu.
Lood on nüüd nõnda, teadustas ring
et varsti on sõbrapäev, teab iga hing.
Mis arvate teie, mu hulknurksed kallid
kui hülgaks kõik vanad ja moestläinud mallid
ja liidaks me kokku ühised jõud
siis kõik oleks sõbrad ja lõpeks see põud,
et mõni on üksi ja kuskil on tüli
vaid igaüks oodatud on avasüli.
Pedede dedektor
(HIP - HOP kärakas. Lugeda enda vastutusel)
I
Kui eelpubekas ma olin
mul kingiti üks masin
sageduse välja valin
"Imelik raadio" ma mõtlesin;
siis kui nuppu keerasin
hääli hakkasin kuulma
nii ma õue kõndisin
õppisin tundma maailma;
üks mees eemal rääkis
nimeks tal Sergei
imelik aktsent isekeskis
oleks teadnud, et ta gei;
Refr:
mul on pedede dedektor (pedede dedektor)
mul on pedede dedektor (pedede dedektor)
kõrvaklapid, antenn ja ekraani peal kaart
mis näitab ära igat nurka, linna ja saart
teadust tänapäeval kah tehtud
lausa on see ulme
saab uus .....
Palve....
Mul ääretult on kahju, et rikkusin su õhtu…
On silmanurka valgund kibe pisar….
Süüdistusi alusetuid paisatud sai õhku…
Ma enam nii ei teeks ….ma kohe lisan…..
Äkki saan veel saatuselt võimaluse uue….
Prooviks veelkord kõike otsast alata…
Eales enam solvanguid sa minu suust ei kuule…
Armas jumal äkki ….saad mind aidata….
Läbilõige
Me mängisime liivakastis klotsidega, nüüd mängime tunnetega poksides.
Elu on haige, mida ei tahtnud seda saime.
Iga hetk meid tahab lüüa
Isegi parimatest sõpradest saavad võõrad
Ülemusi keda huvitab vaid raha, leiutati süsteem mida keegi näha ei taha
Maailm milles elame, kunagi ei teravne, siin õiget suunda ei tea me.
Pilt millest aru ei saa
Sest mõtted suunatud süsteemi
Ehitame betoonmaju
Tarbimisühiskonnas kus pole vaja aju
Poliitiline võitlus väiksel Maal
Blokeerime armastust kui on väike kaal
Ma ilustamas pole, sest väljaspool on kole.
Tappev toit on igal n .....
too mulle
too Lissabonist mulle
kulunud nurkadega
kohvris kaasa Pessoa
pildiga tass
hommikuti kohvi
millest juues meenuks
plagisevate purjede all
ookeanile pääsemist
kaldal päevi kuis ootasin
silmapiiri tahagi minemist
näha tahtsin avarust
kus sina ei lõpeks
iga päev jätkuks ärgates
see hullutav retk
täitus millest pilgeni hetk
sadamas üles otsisin laeva
mil krigisedes tõuseb
dekile ankrukett
öösel mulle peale koikus
laotub ennegi laeval
kaasas olnud paigatud tekk
Ma ei pidutse
Ma ei pidutse
ei lõbutse
olen abielus argipäevaga
Nädalavahetus tuleb
tervitan neid
kui kaugeid sugulasi
panen diivaninurka istuma
annan kohvikruusi pihku
vahel küsin
kas tuul ei puhu
ehk veel üks pleed
tavaline viisakusvärk
Vahede vahe peal
aga käin tagatoas
oma laias abieluvoodis
kalli argipäevaga amelemas
Tööd on palju
mu talu on
ja mu küla on suur
on mõndagi teha
laupäev ja pühapäev
lähevad ruttu ära
argipäeva kiljumist ja oigeid kuuldes
Suurem häda on puhkusega
tolle pean kinni siduma
suutropigi paigaldama
Tikub õpetama
et kuidas j .....
Ühe ootamise lugu
Natukene aega veetsin bussipeatuses,
pingil istudes,
ema oodates.
Iga kord käis südamest värin läbi,
kui buss peatus, uksed lahti tegi...
Tädid võõrad väljusid,
bussis ema polnudki-,
aga lootusevärin ei kadunud mul kuhugi.
Üks ja teine, kolmas, neljas,
ainult bussid, ema ei tulnudki, teda polnudki.
Vahest oli keegi tädidest mu ema,
kes enne bussist väljusid,
mind lihtsalt nad ei tundnud ära,
miks muidu nad mul naeratasid?
Ikka leidsin aega ma
bussipeatuses istuda,
üht bussi ja ema oodata.
bussist väljuvaid tädisid uurida,
silmanurka kogunenud pisaraid püh .....
Viineripirukad ja viinashotid
Peole jõudes nurka viskan koti.
Esimesel tunnil täis oksendan poti.
Viineripirukad ja viinashotid,
hommikuks kulutatud mitmed sotid.
Õhtulõpuks langen voodi.
Välja näen ma parmu moodi.
Imedemaa siin peol ju loodi,
kas keegi mäletab mu uksekoodi?
las hing läheb hukka
pärast pikka halli
valget talve
puude soontes
iga pungani oksal
voolama hakkab mahl
heleroheliseks värvuks
talv otsa maja taga
raagus olnud kask
meel ära nüüd kaob
Emajõe luhta
sinilille kevadesse
hilja jõuad õhtul tuppa
säärikud viskad
rõõmsalt nurka
las hing kui tahab
läheb sellest nüüd hukka
et on plikaks kevade kaenlas
Nokkida
Kuratlik kolmnurk on ka inimese kehal
tervisega rikkumine nõuab kõrgest hinnast
soolikas, ajus, veres, lihasel ja nahal
eelkõige juttu sinu ninast;
ja, kui seda nokkida
siis see tuumapomm pisikutele
isegi halvem kui oma nokut näppida
või näpud auku toppida tüdrukutele;
teravad ja lõikamata küüned
kui need verele augus ajavad
ründavad mikroobid ikka mõned
kui omal konnusi kaevad;
jama lugu, juba paar tükki täna söönud
nuuskamisest jäi väheks, lima keelel
seda väga palju lapsena teinud
vana rutiin ikka on meelel;
öeldi, et tekib peas verejooks
alzhei .....
Meie
Sa ei proovi mind muuta,
olen ainult mina sinu silmis.
Külgi on mul palju,
mida sa pole avastanud.
Tahan karjuda, hõigata
kuid oskan ainult sosistada.
Nii ma siis sosistan.
Avasta mu pead, keha, mõtteid,
avan sulle oma hinge, julge.
Näitan sulle oma hingekohti,
mida pole keegi näinud.
Oma kõige tumedamat nurka,
mis on tundeta.
Oma elu helgemaid hetki,
jagada hämaramaid mälestusi,
nendes, pean mainima pesitsed ka sina,
julge.
Soovin vaid üht soovi,
avasta mind!
Sulle loovutan oma keha ja hinge,
et saaksid mind taasavastada.
oma lastele
Aitäh, et te mind oma isaks vastu olete võtnud, kõigi oma täis- ja teravnurkade, iseärasustega.
see suurem on kui
sõnade poolt sisse piiratud
mingi tükike reaalsust
elu ja aega päeva
taeva alla tulev
hommikune puhtevalgus
see kõrgem on kui Eiffeli torn
põhjatum kui Mariaani süvik
sama elus ja tühi kui Universum
iga kord on see isemoodi
mis paneb tegelikkuse paika
lase sel ära kaduda
vahel õnnestub endalgi
aduda mis see siis om
nii kui om