Sõnale nurmed leiti 4 luuletust
Üle kodumäe
Üle kodumäe kumera kupli
Suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu
Üle ussaia vaatavad kopli
Aian õunapuud punasest lõngast
Ketravad magusaid palle
Vaatavad armunult põlle
Nurmed visaten rohelist lõngast
Oja leppade jalgu nüüd peseb
Kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
Koera pehmete sarviga puseb
Maja vajunud rõõmsasse unde
Minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi te .....
Kummaline kurbus
Kummaline kurbus hinge mul poeb,
kuigi päikene paistab ja süda on soe.
Suve viimaseid päevi kokku ma loen
ja peegli ees oma kullakarva juukseid soen.
Otsin sügise märke ma taevast,
põldude, aasade, nurmede pealt.
Silma jääb riivama üks leinakask, mis vaevas,
vahest minugi pea kohal olnud on hall taevas.
Suve minek teeb nukraks meele-,
sügis on nii lähedal.
Nii raske on saata Suve teele
ja linde, kes ära lendavad,
oma kodud jätavad.
Luulepaelad
Luulepaelad köidaksin kõik ühte,
üheks pikaks palmikuks,
palmik lendab pilvedesse,
luule tema järele,
nurmedele,aasadele,
luule tema järele,
tuulele teeb tuule alla,
luule tema järele,
laskub mere sügavusse,tõuseb laineharjale,
luule tema järele,
maandub minu südamesse,
luule tema järele,
nutab,naerab,ohib,oigab,palub
luule tema järele,
palmikusse köidetuna ,ei ta jäta
rahule.
Luulepalmik tahab vabaks,
vabaduses hõisata,
sahtlipõhjast välja saada,
piire tundmata,
ei nüüd kokku saakski köita teda
enam,kui siis,-ainult iseendaga.
.....