Sõnale nutt leiti 291 luuletust
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
Iga teine armastus
Olin õitsele puhkemise ootuses pung
Kirglik ootus päikse järele
Kiir kiire järel mähkis end mu ümber
Täies elujõus kostus mu hingelaul
Äkki
Südamest käis jõnks
Kukkus esimene õieleht
Nutsin lohutamatult
Ja vaikisin pea
Kui teine kukkus
Vaid üks pisar
Kolmanda viis tuul
Ei teadnud mida tunda
Vaikus vaid
Tuli neljandagi kord
Ja ma laulsin
Valust ja õnnest
Täpselt ei tea
Langes viies
Tuimus tardus mu näole
Vaikus taas
Närbus vars
Ja kõik kadus
Valu, õnn, igatsus- kõik
Kui hing on kurb
Kui hing on kurb
ja raskus rõhub rinda.
Kui süda nutab, valus kannatab,
siis räägi oma mured välja,
kasvõi pooled oma südames.
Usu, kergem on siis olla,
vähem haiget endale sa teed.
Las pisarad jooksevad põskepidi alla,
nad valu viivad sinu seest.
Kahekesi nuttagi on kergem,
kui nutt tuleb õilsast südamest,
Küll süda tunneb ära selle õige,
kel' sinu mure ei jookse maha mööda külge.
Vääritu
Käib mööda kallast nutust nägu märg
üks eemalt elu näinud nõutu eit
käib ümber- peas on häbist säetud pärg
ja meeleheide kratsib karvast reit
Ei ole seltsilist ei ole elu kaasat
tast linnarahvas mööda väänab rajad
nii ainult loodus tunnistabki draamat
ei küsi keegi miks ta pilli ajab
Na tühjendas see naine oma hinge
päev maalis vasta õhtat taeva lõkke
tilk tilga järel tekitasid ringe
veepinnal vaevu näha alla jõkke
Üks kuju lausa pimeduse veerel
käis jõest ja tõstis naisel tühjast tüli
mis halad häbitu siin kalda veerel
va nurjatu vii mujal .....
Sina
Oled kurb, siis veidi nuta
endasse Sa ära jäta
hetki, mis on kurbuses,
sõnu, mis on ridades,
valu, mis on varjudes,
tundeid Sinu südames,
tehes ruumi uutele
hetkedele suurtele,
sest ei tasu elada
oma eluvaluga,
ole tugev, naerata,
ela sirge seljaga!
- Tarmo Selter -
Mul hetkes lein on igavene...
Mu Kallis Päiksekiir ❤
Mul hetkes lein on igavene...
Mu süda murdub iga hetk...
Kui meenub... terve elu ????
Pühendatud Stefanile ❤
Sa paitad põske tuulena
Ja katsud vihmapiisana
Sest sünnist saati - vaba hing
Nüüd lendad, justkui taevas lind.
Nii kerge, elav naerupall
Sul meretuulest hingehäll
Sind kiigutamas lained käivad
Sul kadunud kõik maised vaevad.
Ma kuulen iga hetk su häält
Sa minu hinges igavesti
Mul meenub sinu vali naer
Ma olen üksi - kahekesti ❤
Ma ei tunne end nii, nagu varem
Ma ei tunne end nii, nagu varem.
Pole ärevust enam mu sees.
Ma kui vaataks, mis tuleb ja läheb.
Ma kui teaks, mis ootab mind veel.
Aastad need mööduvad ruttu
ja varsti kõik lõppenud on.
Ma ei hala, ei aja ma nuttu.
Ma vaid mõtlen, mis oli, mis on.
Kõik mu teod, kas õige või vale.
Kõik mu aastad, mis raisku on läind.
Need mu lõputud, mõttetud valed.
Need mu sõnad, mis kaugel on käind.
Asjad, mis nägin ma ära
ja kõik tunded, mida tunda ma sain.
Kõik see jutt, see oli vaid plära.
Vaid üks asjatu, valelik laim.
See on jama, sest olen veel elus
ja palj .....
Laske mind olla laiali
ma tahan karjuda
kopsud lakke
köhida südame
tekile ma
tahan pisarad nutta
lambikupliks
laske mind olla
laiali ma
tahan peata käia
ringi tühjust
täita oma
toas olla selle
sisekujundus setteks
käänulises
joas laske mind olla
laiali ma
tahan siia tekile
siia seinale
siia lakke puruneda
killuks sajaks
laske mind olla laiali
ja kui pilk mul vaid veel
lebab tekil
kõrvalt näen ma ennast
perspektiiv on
adekvaatne
adekvaatne hinnang
laske mind olla
laiali tahtlikult
end pillan
Miks on see nii?
Miks on see nii,
et taevas on tähed?
Miks on see nii,
et armastust vähe?
Miks on see nii,
et raske on olla?
Miks on see nii,
et nutt tahab tulla?
Miks on see nii,
et mõtlen aina?
Miks on see nii,
et sa mind painad?
Miks on see nii,
et aeg läheb mööda?
Miks on see nii?
Liiga hilja
Mis juhtus? Sa küsid siis minult.
Ma sulle midagi vastata võin.
Tahtsin armastust ainult ma sinult,
aga tahta ju paljugi võib.
Nõnda raske on täna mul olla,
sest lahku on läinud me teed.
Nii raske, et nutt tahab tulla.
Ma mõtlen ju sinule veel.
Kas mina siis olengi süüdi,
et tahtsid sa kedagi teist.
Jah tõesti, ma ladusin müüri.
Aga hoolisid vähem sa meist.
Vigu sai paljugi tehtud,
nii minu, kui sinugi poolt.
Kuid kumbki ei pannud meist plehku.
Ega vajanud, võõrast hoolt.
Kõik mis tundus nii tühine enne,
ei tundu nii tühine nüüd.
Me ju tundsime pal .....
Armastust otsides.
Vahel tunnen ma siirast rõõmu,
vahel mure mul südant kriibib,
vahel maitsta saan kibeduse sõõmu,
vahel hirm mu põue hiilib.
Vahel tunnen naeratuse maitset,
vahel pisaraidki tunda saan,
vahel viha eest ma vajan kaitset!
Kuid millal armastust ma tunnen taas?