Sõnale oja leiti 1204 luuletust
nagu mets mais
nagu mets mais
täiskuu augustis
vaatab ennast järvest
mu värsside kohale
kummardusid Sina
uuesti sõnad said tagasi
oma tähenduse
nende võrad hakkasid
õhetama nagu enne lehtimist
teeäärsed kased nad
julgesid üksteist kallistada
olla kevadvihmas
lahti läks tee ääres võilill
sinetama hakkas rohus
ära unusta lill
silm märkab pea kohale
tulnud on suvetaeva
suur valge pilv
*
kõik on sul juba
olemas
meel vabaneb üha
rohkem talvest
öö asemel päev
läks uuesti valgeks
paisuvad okstel pungad
mäest alla ojadel veed
vulavad j .....
Kevad südant soojendab
Iga päev mul kevad vaatab vastu,
ta esimene, kes mind tervitab.
Kui päikene kaob pilve taha peitu,
siis kevad ikka mu südant soojendab.
Kevad lilli kingib
ja linnulaulu,
kingib päevi ilusaid.
mõtteid kauneid ja toredaid.
Ikka rõõmuga ma kevadesse astun
ja soojal tundel teda tervitan!
Hommikul
Hommikul ärgates,
päikest märgates,
linnulaulu kuulates,
ilma vaadates,
mul rõõmsaks muutub meel.
Soov mul oleks alati
ärgata päikeses, linnulaulus
ja sooja ilma sees.,
et rahu oleks hinges ja südames.
Kevad imeline
kõike seda teeb,
kevadet tunda on ja näha,
kogu ilma sees.
Emakeelepäeval
Ikka ilusaid päevi kevad kingib
meelele ja keelele.
Emakeelepäev toob sära silma,
kaunid sõnad huulile.
Oma emakeelega ma õnnistatud,
hoian hellalt ja armastan.
Emakeel on kallis mulle,
pole temast kallimat.
Päikesetõusust loojanguni
kevad emakeelepäeva kaunistab.
Päike oma sära peale kallab,
kallab nii, et küllalt saab.
Ses päevas kõik peab kaunis olema!
Kevadel on väge küllalt
Ei kevade vastu saa,
ta uksest, aknast sisse hakkab trügima,
päike oma sooja kiirega
lund nügima, talve eemale peletama.
Kevadel on väge küllalt
maad äratada,
avada lillekestel silmad,
võluda ilma õitsema.
Looduses käib võitlus omaette,
kes kellest vägevam.
Õiglaselt jõuab kevad kätte,
naeratus suul kõige ilusam.
Unelmate mees
Mulle meeldib mees,
kes oskab südant soojendada,
sooja anda,
kogu aja.
Mulle meeldib mees,
kes oskab hinge puudutada,
hellalt hoida
ja armastada.
Mulle meeldib mees,
kes oskab elu hinnata,
pisaratesse uskuda,
armastust õrna
südamele pakkuda.
Nüüd suur ja kaunis kevad on käes,
pungade puhkemise
ja õitsemise aeg.
Tule nüüd, mu unelmate mees,
kevadesse, käsikäes!
Trikk
Sula õues kadunud
ja Juku toas igavlenud
vaatas pealt garaaži ust
ei hoidnud tagasi uskumust;
kuidas trikki teha oskab
vajutab nuppu ja alt lipsab
mil mehaanika alla läheb
ja ise edukalt pääseb;
sõitis esmalt auto Emajõkke
ja võttis eest ka muu tõkke
testis oma jooksukiirust
ja luges sulgemist;
teeb kätekõverdusi, kükke
nii pani nupule klikke
libistas end jalad ees
aga pea veel oli sees;
isa kuulis pealt masinat
pidas maha pominat
garaaži sisse astus
ette ilmus avastus;
nägi, et lahti uks
ja Juku kaheks tükiks
pea veeres ikka veel
polnud mistkit .....
ah mis
ah mis päikse kuldne tulv mu
päeva täna sisse voolab
mu kõiki meeli
pillavalt õhtuni joodab
samaoodi lumest vabanenud
kulu mändide all saab soojaks
näib kogu ilm pärast
pikka talve värvub peagi
puude lehtimisest heleroheliseks
õitsemisest heleroosaks
*
nagu lapsel pead
käsi silitada tahab
lumest vabanenud
esimest rohelist rohtu
hing millest oli
talv otsa lahus
saab otsa see
kauane valu
mu õhtutes kui
tagasi kuldnoka
rahutu vile öödes
kiivitaja kaeblemine
kevadtuul penina
limpsib nägu magada ei lase
kodumetsa tulnud kägu
.....
Ilus, kaunis Naine
Naises on ilu
Naises on võlu
Naises on tundeid suuremaid
Naine õitseb
kui kevad su kõrval
Naise hing õrn kui lilleksel
Naise naeratus
kui sinitaeva täheke
Naise armastus kui kuuvalge öö õhkab
Naine kui uue elu looja
iga päev toob õnnistust.
Naine toob sära homsesse ilma!
Naine on elu armastus!
Suletud ukse taga
Trampivad hääled põrandal
ja vaen õhus rammus
on ebamugavustunne endal
kui miskit kurja ligemale sammus;
see soerd takistuse taga
talle end kätte ei taha anda
miks ta nii kuri, ma ei jaga
ta ju peaks mind tundma;
see sama mees
kellelt ma ta näo pärin
aga tal rusikad jälle ees
jookseb mu mööda nahka värin;
ta hääl ja pilk ei unune kunagi
kiskja, kes hoiab mu kohal katust
aga sellest pole märki ollagi
iga vihahoog tähistab selle kaotust;
mida ma teha saaksin?
mu enda ihu ja veri ütleb
et oma karistuse saaksin
alati vaenuga suhtleb;
iga tülis mu uni .....
Õitse kaunis kevade!
Õitse kaunis kevade,
too ilmarõõmu kõigile,
kanna sära silmisse,
hõiska rõõmu pilvisse!
Loo pungad õitsele,
pane tiirlema soe päikene,
võta oma hõlma alla
elu haprake!
Loo uut kevadilma,
sütita naeratust,
mis kaunis on suul,
jöta kestma soojad ilmad,
meie keskele jää ikka-
kõik need kolm imelist kevadkuud!
Hirmu ei siis tunne süda,
varsti ööbikki laksutab toomepuul,
janu kustutatajaks sa,
mu armas, kallis kevadkuu!
mõtlevaks kaaslaseks
teistmoodi kui kuu
elutu maale
oled kaaslaseks
päikese tõusule loojangule
lillele aias õunale oksal
pilvele ülal
sulguvale võilillele
maantee ääres
helendavale Linnuteele
selgetes tähisöödes
liblikale nektari järele
õiele laskuvale
olla selle kõigega koos
aina kangemaks läheb
veres kogu aeg see soov
Ööpimedas
Universumi seest puhuvates tuultes
ühtäkki sees on midagi sa tead
su poole pöördund silmades ja huultes
on sulle miskit olulist ja head
Hetk oli sulle armuks mitu tundi
need käsivarred salliks ümber põimind
siis miskit üsna tavapärast sündis
siis tuli saatus tavaliselt lõi sind
Sa ärkad mõru pill on maitstud süljes
end väänad kiirelt kaisutavast kaenlast
need käsivarred vaenajal on küljes
ja sina oled magatanud vaenlast
Ööpimeduses lamad- puudub uni
öösisemuses kõnnid- kannad risti
miks puhata ei lastud hommikuni
miks soojast sülest külma kätte ki .....
Igatsus kevade järele
Pilve vahelt juba piilub
esimene kuldne päikesekiir,
metsasülest aga virgub
esimene kevadlill.
Pungad kinni on veel puul,
sealt tulemas õieke uus.
Metsaserval ojakene rajab teed,
kraavis vulisevad sulaveed.
Linnud kodumaale tagasi
alustavad rännuteed-,
niiväga igatsen ma
kärarikast linnulaulu,
mis tühjuse viiks kurvast südamest...
Adjöö, Stalin
Mängisin jänest ajamasinaga
võtsin marsuudi minevikku
põrutasin Venemaale irvega
et päästa Eesti tulevikku;
vaatan, et musta karva kuju
pöörab pilgu mulle
ei mõista ta mu tuju
selles mida teen talle;
sini - must - valge lipp käes
ja teises piinariistade komlpekt
sööstan ta kallale täies väes
kättemaksu janu on efekt;
mägede poja kabinetis
pöörasin kõik pahupidi
hoidsin teda ketis
ja toppisin perse dünamiidi;
jätkates diktaatori vuntsidega
mille raseerin küüntega maha
ja muude kehaosadega
ei tee samuti eemaldamine paha;
õigus ja vabadus ta .....