Sõnale oled kaugel leiti 93 luuletust
kaugel mälestustes veel
Kaugel mälestustes veel
oled eksinud teelt
tuhmunud emotsioonide jäljed
tõeks moondatud valed.
Hommikud mööduvad aeglaselt
otsin südamest lootust
ööd saadavad üksildaselt
unistust -
kohata Sinu naeratust.
Refrään:
Ootan telefonis kostuvat häält
ei soovi olla kõigest möödanik
kas tõesti igatsuseks vaid jääd?
Meid lahutab -
teineteisest igavik.
Igatsus
Oled nii kaugel,
kui mina sind vajan.
Pisar mu palgel,
vajub alla kui tahab.
Tahan olla su juures,
must-valges kuues.
Hoida ja kaitsta sind,
sellest millest jätsid ilma mind.
Tunnen taas tunnet,
mis paneb mu südame põksuma.
See on pikk ja pime kui tunnel,
mis paneb mu põlved nõksuma.
Tule ruttu - ruttu siia.
Ära mu südant enam piina.
Tule hoia mind ja suudle suule,
mis kuuluvad ainult sulle.
Tähed ja kuu tunduvad nii kaunid,
mis joonistavad taevasse sinu näo paunid.
Kõikjal tundub, et oled sina,
kellest igatsen ainult mina.
Mul on kahju, .....
Vait
Kas armastan
või ei armasta?
Teaks ma vaid,
kuid oled vait.
Vait ja ei räägi.
Kuidas peaks ma teadma,
kas olen armunud sinusse endasse
või ainult sinu pilukil silmadesse.
Sinu silmadesse, sinu huultesse,
sinu kaunitesse juustesse.
Mis saab siis, kui avad suu
ning läinud on see küsimus
- kas armastan
või ei armasta.
Säratu kivike
Ja istun mina siin,
jälgin sind kaugelt eemalt.
Tahaksin sind nii
näha veidi lähemalt.
Oled ilus, kena,
oled väga huvitav.
Sinu sära kõige ilusam,
kumab üle terve ilma...
Ja istun mina siin,
vaatan sind eemalt.
Ja istud sina seal,
ei näe mind siin.
Sinust eemal...
Olen nähtamatu,
putukas, märkamatu.
Ning sulle ebaoluline,
säratu kivike.
Hirm
Oled nii meeletult kaugel,
kui pisar mu kahvatul palgel.
Laskub vaikselt alla ta,
kuigi lootes, et sealt uksest tuled kord sa.
Sealt astuksid sisse sina
ning ma ei vajaks enam lohutuseks viina.
Sa lõpetaksid minu piina,
kuigi mu nimi pole Liina.
Mõtlen saabuvatele aegadele
ja neile kõrgetele takistusaedadele.
Õnnetuks muutun,
kuna edasi unistada ei suutnud.
Kardan, et lahku läheme
isegi ennem kui üksteist näeme.
Plaanid ja unistused purunevad taas
ning mina rabelen südamevalus jälle maas.
elutahe
Ma istun voodil,
käes "pliiats" veretindiga.
Tahan olla paremas, seal kaugel kuskil.
Tõmban enda nahale joone surma sooviga.
Aga, mis siis, kui ma lihtsalt lähen,
äkki kõigest mis piinab pääsen?
,,See pole väljapääs ju",
aga äkki on see ainus, mis vabastab mu?
Kaua ma olen veel siin maailmas,
juba ammu soov surra minus ju tärkas.
Aga sina, sina oled mu viimane tahe elada,
oled ainus, kes suudab mu lahkumist peatada.
kas annad andeks?
nagu veri, mis voolab mu veenides,
lojaalne kui OTH- see mul geenides.
end tervendan Jumalat teenides,
ent pühakirja loen ma veerides.
see on enamasti minu süü-
olen teistest kaugel, üsna eemal.
pidid tulema, kus jäi mu raudrüü?
oled kaugel, ometi vajan Sind nüüd.
ja kaugeks olen ise Sind seadnud,
oli aeg, kui paremat ma ei teadnud.
leian end ikka Sind igatsemas,
hingest nuttes, taevapiiri silmitsemas.
tunnen liigset häbi,
et Su poole taas pöörduda.
tunnen, et mu elu on läbi,
ja ei suuda sellest mööduda.
tean, et hetkest, kui Sind hüüan,
oled minuga, e .....
Olen vaba
Suvesoojus möödus nii äkki.
Sügistuultes kõnnin nüüd üksi.
Olen vaba ...
ja oled vaba sina.
Ei tõde ma taba,
mida tahan ...
mida tahad sina.
Tean vaid, et igatsen sind vahest.
Kuid sa oled nii kaugel.
.... isepäine ja raudne.
Haaran õuna ja võtan ühe ampsu.
Kerge õhk ja õlgadeni kampsun.
Peatun, võtan kohvikus istet.
Naudin üksi seda hetke.
2019.a.
Nõme olukord ***
alati kui viha ja vastikus kerib ülesse
ma küsin endalt
"Mille või kelle pärast ma tegelikult
pahane olen?"
See inimene, ei ole kunagi süüdi,
see on reaktsioon minus,
mis tekib, kui ma saan aru,
et inimese kihid lagunevad laiali
ja välja tuleb maskide alt päris olemus,
päris inimene, oma postiivsete ja negatiivsete omadustega
Mulle ei ole palju vaja
olen suhteliselt kardinaalne elus olnud
ma tegelikult ei kannata teiste vigu,
tunnistan
see peegeldab mind ennast hästi,
sest ma olen loomult perfektsionist
ja selle piitsa all ennast terve elu treeninud
sest kodust s .....
"Hiinlase õnnetus"
Jäkid vanal ajal tegid nalja
kui võõrtöölised surid plahvatuses
ei tulnud kaevandusest kedagi välja
ka muid asju juhtunud raudteede ehituses;
sellest insidendist tehti kollasest rassist vanasõnu
kuid kusagil mujal mandril asi muudmoodi
laevameeskond tundis sellest mõnu
kuidas "kogemata" lõige kaablile meres loodi;
raudselt venelaste kiusamist nad pealt õppinud
naabrite moodi selle insidendi meelega tegid
välisministeerium spiikri sõna andma kutsunud
et misasja selles vastaspooled nägid;
Soomele tegid pilukad üles ausale uurimisele
ja Eesti omakorda abi saada ta .....
oma tütrele***
mõtlesin täna, kas ilusaid lõpetusi on olemas,
kas õudne lõpp või lõputu õudus
kuidas kaardistada seda,
mida anda oma lapsele kaasa,
mida olen õppinud, et ta ei tunneks ennast liiga raisatult,
liiga andvalt
liiga iseenesest mõistetavalt
vali inimene, kes paneb sind tundma kihisevalt
nagu sa oleksid kerge mulline vein
samas see pole meelemürk
vaid
vali inimene, kes paneb sind kihisema
kellega sa tunned, et võid kui Mary Poppins
taevalael vihmavarjuga lennata
ja iga su sõna on kui kandev lauluviis
mitte ühtlasena tunduv lora
vali see, kes on emotsionaalselt .....
Mälus
Võid minna kui soovid
ei hoia
aga tea
sinu küünejäljed
minu munandite
vaimses vahemälus
jäävad igaveseks
Naeratuse lihasmälus
aga on endiselt veel
piisavalt piimhapet
et sulle mõeldes valus oleks
Ravida tuleb sellega
millest valu tehtud
nii ma muudkui naeratan
ja piinlen
Mälestust
sinu tuharatest
hoian mõnikord suveõhtuti
oma pihkudes
Siis ma küll tunnen
oled minu vastas
minu ümber
mina su sees
tunnen isegi kaugelt
kui õnnelik sa oled
hetkel
Hetk pärast hetke
saadame soovid
sõnadeta kirjades
need kohtuvad kusagil poolel teel
ja saa .....
sa ikka veel ei tea
ka sina mis siis et
oled juba mees ja isa
ikka veel ei tea
mida otsib taeva alt
inimene ons laeval pardal
veel armastus ja tõde
reelingu ääres seismas
elu kui vanem õde
kallis sõber ära küsi
kui kaugele laev julgeb
minna üldse kaldast
ta merel olemist
kui keegi ei valva
ABBA - SOS
Kus on need õnnelikud päevad?
Need tunduvad nii rasked leida
Ma üritasin sinuni ulatuda, kuid sa oled sulgenud oma meele
Mis meie armastusega juhtus?
Sooviksin, et ma mõistaksin
See oli kunagi nii mõnus, see oli kunagi nii hea
Seega, kui sa oled lähedal, kallis, kas sa ei kuule mind?
S.O.S
Armastus, mida sa mulle andsid
Miski muu ei suuda mind päästa
S.O.S
Kuidas ma suudan jätkata, kui sa oled läinud?
Kui sa oled läinud, kuigi ma üritan, kuidas ma suudan jätkata?
Tundud nii kaugel, kuigi seisad lähedal
Sa panid mind elusana tundma, kuid kardan, et miski suri
.....
Elu oli "vale"?!
kõik mu suhted olidki ehk valed
valedel alustel valedel kokkulepedel
teiste soovide järgi painutatud
ja kui tegin lõvist kisa
siis hakata ettekäändeks tooma mu hallitooni kleiti
hiirekesed nii ei tee
kuidas teine saab anda hinnangu
kui ma isegi olen veel kahe vahel,
kas ma pole mitte draakonite munast sirgunud isend
sa näed ainult seda, mida sa koged
ja kogemine on puhtalt subjektiivne
isegi kehalised märgid ja tajud,
mida arvad, et nägevad, võivad olla sinu mõistuse manipulatsioon
seega, kuidas sa usaldad midagi, mis tundub nii õrn ja hea
võib-olla vähe oled va .....
Päike
kui hommik oli keeruline
ma virvendasin
Sa võtsid mu käe
ja me tantsisime läbi igaviku
kuldsete riiete sees
Ma ei pannud tähelegi
et rahvariideisse meid on maalitud
sinna tänavatele kus otsimas Sind käin
Ja siis Sa alati "kogemata" tuled
mu kõige tusasemal tunnil
mu kõige hingematvamal ühendusel
Sa oled kohal
Ja siis ma ohkan
Mida veel võiksin ma tahta?
Sest looklevusest saab mäng
Tantsust justkui viirastus
et kuskil kaugel vaatad mind
ja tasa naeratad
Päästja mentaliteet
tahtsin oma perekonda ära päästa
aga lõpuks
kui olin ise tervise tõttu
haiglavoodisse surutud
sain aru, et ma ei saa päästa neid
kui ma ennast kõigepealt ei päästa
ma olin terve elu elanud vales usus
et ma olen võlgnik
et ma olen puudu
et midagi on kogu aeg, mida ma pean tagasi maksma
justkui nagu oma ema-isa pattude pärast
et mina olengi see "süüdlane"
keda maailm või universum võib karistada
isegi totrameelsusest olen öelnud
ennast ohverdavaid lauseid,
karistage mind, aga mitte teisi
milline endast lugu pidav
ja ennast armastav inimene teeb nii?
mitte, .....
Helge õpetaja
Õpetajal oli õigus.
Puhastada laused prügist.
Need kirjanduslikud liialdused ei anna midagi juurde,
kui nendes pole sisu.
Olen elu lõpuni tänulik Sulle selle juhatuse eest,
et juhatasid mind oma kirjanduse õpetajani,
kelle kaudu sai mulle selgeks nii eetilisus kui ka moraal.
Ta lubas mind nutma ajada, ma alguses kahtlesin,
kuid ma nutsin, kui kirjand oli liiga halb.
Ma olin nii ambitsioonikas, et olin nõus võtma eratunde,
(ma pole kunagi pöördunud võimalusest õppida topelt)
siiani vahel mõtlen ta peale ja tuleb meelde helgus ja suursugusus.
Ma ei teadnud veel siis, .....