Sõnale on leiti 9682 luuletust
Sügisel on kulda ja karda
Enneolematut kulda kallab sügis,
seda kõikjal looduses näha võib.
Värve kirevaid on puudel ja puiesteedel,
kogu ilm on kulda ja karda täis.
Sügis kestab veel kaua, kaua,
kuni hing saab ilu ja rõõmu täis.
Sügis talve ära ootab,
kõik kohad saavad valget, pehmet lund täis.
Mis on õnn?
Kas viib mind ükski tee õnneni?
Või ehk on valesti see kuidas mõtlesin?
Kas saab sundida õnne?
Või on õnn see üürike hetk,
mida ootamatult tõdesin?
"Mari ainult magusast moosist hakkab kõht valutama!"
Lapselik jonn, soov et elu üle valitseks kontroll,
mõistmata, kui võikana allasurumine võib lõppeda,
Konfliktiga ei saa tulla ju rahu,kõik mida vajan on..
saada aru
Milleks ma veedan oma aja, et ära joosta,
Kui tõde on siin samas mu sureva näo peegelduses,
Raisates aega et luua ammu kadunud tunnet,
Mu lapsepõlv on surnud, on aeg edasi liikuda,
.....
armastus on armastus
Ma ei otsi valgust kui hele on päev,
igatsuse viis minust mööda läheb, kui mul on need silmad mida aina näen
aga kui see äkki kaob seisan tühjal teel,
mõistan alles siis armunud hinge teelt,
armastuse laul lausa põleb sees,
põleb tuhaks see.....
klaasispõhjas lohutust ma saan ,
usun et möödunele võib koputada taas,
kui seisan aga kui kaob ma vaid,
On lihtne ju ... Kui kõik on MUST JA VALGE!
Panen Püssi palge,
Et kõik oleks selge...
Must või valge?
Must ja valge!
Ma vahet teen,
sest seest ma näen!
Must või valge?
Must ja valge!
Ma avastanud olen uue alge
See elu on selgem,
kui kõik on ...
Must või valge?
Must ja valge!
Jin ja Yan ...
see ka ju on.
Must või valge?
Must ja valge!
See ka kõik alge on,
elu enda alge on!
ja see on valge!
Must või valge?
Sa enda ümber ringi vaata,
ja siis hinges kaasa jaata.
hea mõte, see kõik on valge!
ja must see kurja alge.
Vot Sulle siis,
Must või valge?
Must ja valge!
Kevades on palju aega
Palju aega on veel kevades olles,
toas vähem istumist.
Loodus kutsub kui ema rüppe,
rõõmu rohket on ja avastamist.
Vaatad kuidas iga pung saab õieks,
igal õiel oma mesilind.
Vaatad rohul kastetilga helki,
päikesekiired helgil mängivad.
Märkad lepatriinut,
kel avatud on tiib.
Kuhu poole lendab,
ons' kodu kaugel siit-?
Lasen soojal vihmal
kosutada end,
kõik mõtted lasen vabaks,
las kevad kannab mind.
See on hoopis
Õde esinejat nähes ehmatab
kes riided seljast võtab
pole ta mitte räppar
see on hoopis strippar;
Juku nurga tagant trügib
ühest onust räägib
lapsi musitada on ta stiil
see on hoopis pedofiil;
üks mees pärib patsiendi pikkust
haiglas lesides antakse vastust
pole see arst mitte üks tepp
vaid see on hoopis puusepp;
uroloog teeb kannikale valu
auku topib, mida hetero ei talu
ta pole mitte Dr. Boriss
see on hoopis pepupoiss;
seksimüüa kiidab mehe tilli
aga kliendi pilgu ajab ta villi
kõrval ehmatab kauboi
et sängis see on hoopis femboy;
mutike aias kor .....
Universumis on aknad
Universumis on aknad
kus meid olemas ei ole
kus sinust jäänud jälg
on kõigest nälg
Usk vabadusse lakkab
tühjus kõle
me unistuste pelg
on kurja telg
Universumis on aknad
kus me näeme silmast silma
kes keha järgi küsib
pilgus süsi
Kui unistada jaksad
jaksad julma
end purustavat tulda
turma tunda
Universumis on aknad
kus me murrame end vabaks
kus valeks hakkab vale
õige tõeks
Sead vangilaagriss saksad
sõna tabaks
meik kustub mustub pale
muutub nõeks
Universumis on aknad
kus me oleme me ise
kus sinust jäänud nälg
on kõigest jälg
Suur on minu igatsus
Kuidas ma küll mõtlen Sulle,
pisaraid pidama ei saa.
Nii hägune on silmavaade,
et arugi ei saa,
kus taevas, kus maa!?
Täna rohkem valdab mind see tunne,
olen kui pea kaotanud ma.
Enne ei suigu ma rahulikku unne,
kui pole mõelnud Sinu peale ma.
Pisarad nutan kõik ülespoole taeva,
nad vihmana maha langevad.
Osa pisaraid jääb patja,
osa põsele kuivama.
Elu aitab leppida,
kurbust maha suruda.
Aga igatsus hinge jääb püsima,
südamesse elama.
Kevad on kohal alati
Sind uskusin, kui ütlesid:
et tulen Su ellu tagasi
puhtana ja uuena nagu kevade.
Sind uskusin, kui ütlesid:
et teel takistusi pole enam,
kõik saab olema kaunis kui kevad.
Sind uskusin, kui ütlesid:
et toon päikesesära tagasi Su ellu
ja uue alguse saab me õnnekevade.
Sind uskusin, mul avatud oli
südamevörav Sulle.
Kuid ühel päeval teada andsid mulle,
et ei kingigi seda kevadet ma Sulle.
Kevad liiga hiljaks jäänud on,
jahenenud mu tunded.
Olen nagu tuulispask,
mis üle välja käib
ja eneses ei ole ma niiväga kindel.
Minagi ei ole selles kindel,
kas tahan .....
Kevad on siin- Südames
Vihmapilve taga vangis
on kuldne, naeratav päikene,
sealt ei tule, ega paista välja
ühtki päikesekiirekest.
Süda ütleb, näitab mulle,
kevad siin on, kullake,
päästa rõõmud hingest valla,
taas särab sinu ümber päikene!
Aga akna taga vihma sajab,
sügist meenutab,
hinges kurbus, ringi tiirutab,
silmist pisaraid ladistab.
Kevad on ilus igal ajal
Ilm meie tuju mõjutab,
meeleolu üles- alla kõigutab.
Päikesel ei sära silm,
hing on kurb ja süda hell,
vihm silmist rõõmu uhtunud on ära.
Vihmast rõõmu tunneb loodus,
ta puhtamaks ja uuemaks saab.
Sellele mõeldes
kurbus hingest kaob sootuks
ja süda rõõmust rõkkama hakkab
kui linnukesel oksa peal.
Emakeel on au sees
Emakeel on ilus nagu kevad,
mis õitseb luules ja lauludes.
Emakeel on kui päike, mis särab,
särab keelel, särab südamel.
Emakeel on nagu kuningas, tähtsal kohal,
aupaklikult kummardan tema ees.
Emakeel tuksub kui süda rinnus,
mida välja ei saa rebida seest.
Eestimaal on kevad ilus
Kui linnud kaugel lendvad ära,
siis nad teevad palju kära.
Kurb pilk jääb saatma neid,
nende kära kauaks kõrvu.
Nad tagasi on juba täna,
lustakas nüüd nende kära.
Sinitaevas päike särab,
Eestimaal on elu kena.
Kevad oskab kinkida,
kauneid päevi pakkuda,
neid kui kuusepuud ehtida,
rõõme südameisse jagada.
Kevadel on väge küllalt
Ei kevade vastu saa,
ta uksest, aknast sisse hakkab trügima,
päike oma sooja kiirega
lund nügima, talve eemale peletama.
Kevadel on väge küllalt
maad äratada,
avada lillekestel silmad,
võluda ilma õitsema.
Looduses käib võitlus omaette,
kes kellest vägevam.
Õiglaselt jõuab kevad kätte,
naeratus suul kõige ilusam.