Sõnale ootus leiti 1111 luuletust
Ootan sõbrakest aknal ma
Ei saa Sul täna külla tulla,
kuid aknal ootan Sind, Sa tea.
Akna taga puud on raagus,
peened oksad kummargil maas.
Pilvist vihmapiisku tilgub,
peidus pisarad kibedad.
Võitlen iga oma meelega,
et mus valu ei hakkaks karjuma,
sest kurb on olla sõbrata
ja kui ta mind ei külasta.
Siiski loodan, et päike tuleb välja
ja pilved taevas hajuvad.
Ei saa Sul ise vastu tulla,
sest tervisehäda mind kimbutab,
kuid Sina sõbrake saad tulla,
saad tulla, seda ma tean.
Ootan Sind mu kallis sõber
Ootan Sind mu kallis sõber,
mõned päevad jäänud veel,
seniks voodi üles sätin,
mõned rohud võtan veel.
Palat on siin puhas, valge,
linik valge öökapi peal,
lillevaasis lilled kaunid,
Sulle mu sõbrakene hea.
Kallis sõber, juba olen terve,
voodist tasa tõusta saan,
arstki andis lootust mulle,
kuid Sina oled hingetohter hea.
Sõbrapäevast teeme juttu
meie siin haiglaski,
mõnel nuttki tuleb kurku,
sõpra ei ühtegi.
Kallis sõber, kui Sa tuled,
võta kaasa rõõmusid,
jaga neile, kellel pole,
siis tervis taastub kiiresti.
.....
Kiri kallile sõbrale merelt
Katsun Sulle külla tulla
mu armas, kallis sõbrake.
Hetkel veel Sust kaugel viibin,
mõned miilid jäänud veel.
Sa ju tead, et merel olen,
ööd ja päevad lainetel.
Laineid murran, kuid mitte sõprust,
iga päev püsid mu mõtetes.
Kui ma ei jõua koduranda,
siis tea, et tormituuled on mu teel.
Siiski püüan kõik ma endast anda,
et õigeks ajaks jõuda koduranda.
Oleks hea Sind näha sõbrapäeval,
ilus kink see oleks minule.
Juba ette mõtlen sellest päevast
ja kuidas me seda rõõmupäeva jagame.
Mõtted veinivineses õhus
Veinivineses õhus hõljuvad mõtted
paremale ja vasemale.
Ümberrigi käib jutuvada,
kuid see ei ühtegi mõtet sega.
Väikene sumin tuulab ringi peas-,
kõik mõtted paberile jooksevad reast.
Vana-aasta lahkumas on pea,
kuid süda kurbust pikalt edasi veab.
Veinivineses õhus hõljuvad mõtted
ikka paremale ja vasemale...
Uus aasta pauguga,
tõttab aina lähemale ja lähemale.
Üks täht
Üks täht on peidus taeva all,
mis ilmub välja jõuluööl.
Siis kõigi pilgud pööratud on taeva,
taevast alla langeb tähevöö.
Jõulusäras on siis maa ja taevas,
helgib rõõm su südames.
Süda, mis on olnud vaevas,
leiab rahu jõuluööl.
Hingel rahu saad siis tunda,
magusat valugi....
Kõik oma mured ära anda,
tunda täit õnne ja rõõmugi.
Talvenauding
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
jätan esimesi jälgi valgele lumele.
Pimestavalt valge lumi kisub välja silmavee,
kõik on lage,
ainult valge lumi
sillerdab kaugele, kaugele.
Vaikus hiilib ümberringi,
rahulik on minu meel-.
Süda rinnus ütleb mulle,
et kaunid jõulud on poolel teel.
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
sammun oma jälgipidi tagasi kärasse.
Rõõm on valgest lumest
Loendamatul hulgal
lumehelbeid langeb,
valge lumi sillerdab,
mägedeks paisuvad lumehanged,
suusarajad lume alla mattuvad.
Lumememmedel on lõbu laialt,
porganditest ninad uhkelt püsti seisavad,
sütest nööbid uhkust juurde lisavad,
lapsed lumehangedes hullavad.
Väiksed kuused, lumest tornimütsid peas,
seisavad kõik ühes reas,
jõulud saabuvad õige pea,
kuusk ilus olema peab.
Hea on olla lumesajus,
kui ta õrnalt langeb peal,
siis ei ole hingel valus,
sisimas juba jõule pean,
Jõuludel ma jutukaaslast vajan
Igal aastal jõuluajal,
ma endal jutukaaslast vajan.
Kuusepuust mul väheseks jääb,
ta ilus küll, kuid on tumm.
Vahest vinge tuul ulub väljas,
kolistab aknaluugi peal.
Must vares lumehangel kraaksub,
ikka kraaks, kraaks, kraaks.
Tihane külmunud pekitükki tirib,
sulekuube võdistab.
Minu hinges miskit ärkab,
üksi kurb on olla jõuluaal.
Tule jutukaaslaseks mulle,
muuda mu jõuluaeg rõõmsamaks!
Jõuluaeg nii kallis mulle,
hea, kui teda jagada saab.