Sõnale palve leiti 175 luuletust
Valu
Täna ma olen kurb.
Südames on hingematev valu.
Silmast langevad pisarad
Laual mu ees põleb küünal.
Mille värelevat leeki vaatan.
Ei suuda uskuda, et läksid.
Tahtsin sind näha veel korra.
Kuulda su häält.
Nii palju jäi ütlemata.
Palvetan, et su hing saaks rahu.
Ja, et sa teaks
Kui väga sind armastasin.
Täna olen ma kurb, väga kurb.
Ja südames lõikav valu.
Silmast langevad pisarad.
Terry Jacks - Seasons In The Sun
Hüvasti, mu ustav sõber
Oleme üksteist tundnud üheksa- või kümneaastasest saati
Üheskoos ronisime künkaid ja puid
Õppisime tundma armastust ja tähestikku
Kriimustasime enda südameid ja kriimustasime enda põlvi
Hüvasti, mu sõber, raske on surra
Kui kõik linnud taevas laulavad
Nüüd, kui kevad on õhus
Ilusad tüdrukud on igal pool
Mõtle minu peale ja ma olen seal
Meil oli vahva, meil oli lõbus
Meil olid aastaajad päikese käes
Aga need künkad, millel ronisime
Olid lihtsalt aastaajad ajast väljas
Hüvasti, isa, palun palveta minu eest
Olin pere must lammas .....
Hingedepäev
Taevas imelik on täna,
näha kaunist hingede sära,
kuulda õrna laulukest,
tunda ilusat hingekest.
Üks hingeke on eriti särav,
ma tunnen oma südames,
kannan kaasas oma hinges
ja tasa, tasa palvetan.
Minu hingki täna särab,
olen justkui pilvedes,
nagu ingel kannaks ära,
kõik mu mured südamest.
Vanapagana hernehirmutis
Mulgimaal mägede vahel
on paganlik küla
isegi tänapäeval peremehel
vaja rahaga heidelda;
seega vanapaganaga diili tegi
et tal saak tuleks ilus
nii viljapõllul ja peenrale isegi
omale hernehirmutise palus;
nii langevate lehtede saatel
läks müüki üüratu saagikoorem
on rikkust palju ta kätel
nagu ei kunagi varem;
aga peale kokkulepet
örkas hernehirmutis
tegi üle kraavi hüpet
ja tare poole sättis;
peremees, purjus, sai kreepsu
kui nägi tonti akna taga seismas
tõmbas hernehirmutis kraapsu
sest nüüd hinge nõudmas;
kui peremees plehku pani
haaras su .....
Oma õe mälestuseks
in mem´oriam Aleksandra
nüüd saad Sa siis lõpuks üheks
maa sisse ja välja hingamisega
jõgede voolamise
pilvede tuprumise
tuule pideva muutumise
valguse uuesti tulemisega
igal hommikul taeva alla
metsade kolletumisega
lehtimisega mais
nii öö päeva järel ukse suleb
kui tema aeg saab täis
mis siis et kell toas
endistviisi seinal edasi käib
kõik me saame
tõusta viimaks üles
valgusesse aja kohal
meie aeg teiste kõrval
kui üleni on ära kohand
keegi meie pärast
on öösel nutnud
päeval ohand
me pärast tund on olnud
harrast pal .....
veel suvi on me juures
armsamana mu juures
suvel iga õitsemine
lahustub mis veres
muutub sellest ise
aina rohkem januks
iga päev mida juua
suu juurde kruusis tuua
tean tean
olema pean lahus sellest
pika sügise ja talve
aita mind õhtuti selles
mu sosinal öösse
lausutud palve
mõned read
Lille!
Sinu loodusluuletuste side elava loodusega on nii suur ja sügav, nagu see on olnud tuhandeid ja tuhandeid aastaid inimestel enne linnadesse kolimist. Mulle meenutavad Su värsid irokeeside tänupalvet loodusele. Vanade indiaanlaste meelte üheks saamine Kuu, Päikese, maa, tuulte, vihma, loomade, lindude, kaladega .. oma õpetajatega. On midagi säärast, mida inimene võiks endas taastada. Lisan lingi nende jaoks, kes soovivad sellise maailmaga pisut tutvuda. https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/76164779/indiaanirahva-toetuseks-haudenosaunee-ehk-kuue-rahva-liidu-tanupalve
Aitäh, Sul .....
Hilinenud suudlus
Pea noorus jalutan läbi tühja tänava,
Kurb mu süda ja üksik on hing.
Jalutan justkui juba terve nädala,
Ümberringi vaikus, ei tee häält mitte üks lind.
Mõtlen, mu purunenud süda ei saagi terveks,
Ei taha seda valu enam ma tunda.
Mõtlen veel head ja see jääb mu viimaseks palveks,
Palun näita mulle valgust ja seda õiget suunda.
Tõstan veel pead, kuid olen kaotamas lootust,
Näen tänava lõpus üht heledat varju.
Lähenedes hajub kõik pimedus sootuks,
Järsku kõik muutub, kas üldse harjun.
Sa tulid mind päästma, Sa oled mu ingel,
Ise samamoodi räsitud .....
Tuletõrjuja
Välk ja säde süütavad metsa
leegid siis lähevad karjamaa võssa
maa leekides, me palvetame vihma eest
on vaja kutsuda pritsumeest;
nii palju sind on vaja
alati kuuled seda kaja
kõrvalruumist väljakutse on
sest algab uus missioon;
see sangar andnud oma elu
ta töökoht pole mingi lelu
nii südi on tuletõrjuja
oled kohal, kus appikarjuja;
pole kunagi jääd sinu veenides
mil ühiksonda oled teenides
au ja töö kiidab tegijat neile
keda hädakorras vaja meile
Ma ei pea, ma võin
Ma olen alati olnud kehv reeglite järgija
Eriti ei meeldi mulle juhatus,
mida ma ei ole tellinud
Eriti kui antakse soovitusi, mida abipalvena ei ole esitanud
Küll ma olen teinud asju teiste jaoks valesti
Küll olen nende jaoks olnud liiga vale
Ma ei pea mitte midagi tegema, nagu keegi teine ütleb
Ma ei pea, ma võin
Minu armas ja kallis
Armas ja kallis,
Minu päikene,
Kallid minu jaoks sinu huuled,
Minu jaoks sinuga nii kergelt...
Kallid on sinu käed,
Kallid on sinu silmad,
Ma palvetan sinu eest nii tihti
Minu põsel veereb pisar...
Minu jaoks on õnne
Kinkida sulle lilli,
Koguaeg ma tahan kuulata
Sinu ilusat hääl...
pilk aastatuhandete taha
Türgi mägiküladest alla tulnuna
Nikaia poollagunenud kirikus
tuled hommegi
enne vaibale astumist
kulunud kingad võtad jalast
turistide silme all
võõras kel pühadus
Meka poole põlvedel
palvetad hardunult üha
mandariinid kullendavad mägedes
puude okstel eha valguses
oliivisaludes laotakse
võrke puude alla maha
granaatõunte kastid traktori kärus
saanud on täis
hämardub
pintsli käest paneb
nüüd mus looja
kõikjale õhtu las hoovab
Sõnajalg
Pole ajupesu ilma piiblita
pole raha ilma jeesuse ihuta
pole probleeme ilma kirikuta
pole veini ilma jeesuse vereta;
alkohol on sõnajalgade jumal
"tulge kõik" nad laulavad
aga see tegu on rumal
sest õed tsüklisse kukkuda tahavad;
ime jah, nad ju palvetasid
kui pattu pere alati tegi
ükshaaval põrgu kukkusid
mürk ajab tervise segi;
kus oli taevapapi
mil ta kuulutajad hädas?
teadus usuga ei klapi
õde Viivi juba ära lendas;
sest nõrgaks kadus ta maks
nii lahkus juba varem
igaüks Maal erinevaks ajaks
sureb loll, ongi parem;
Delfi kirjutab t .....
Tiibeti palveveskist mõeldes
seda hetke ära puutu kallis
ta niigi põleb tuhaks
tal seista lase me kohal
taeva all hallis las tuulena
ise ära kohab
me suus muutub palveks
pöörlevas veskis
läheb lendu siis
sooviga hing elus
veel temaga kohtuks
seda hetke ära puutu kallis
ta ise peab olema
lahkumiseks valmis
tagasi poisiikka
tahan Sind viia
läbi vesikasvude sinna
kus kõlisevad palvehelmed
sõrmitseda rohelisi laineid
kuulata kuis heliseb kõikjal
valgus see meisse
nirena valgub
me ei vaja enam sõnu
vaid üksteise avali silmi
ära pane neid kinni
me oleme alles ja ilmsi
siis kui toom on õitest valge
selle ilu pärast meil meel
on palves