Sõnale palve leiti 175 luuletust
Spirituaalne tervenemine
Ramadaan on paras pask
moslemil on aeg pidada toiduga paastu
ja kui 5x ei palveta päevas, oled laisk
su hing puhtamaks ei taastu;
mul on usust suva
islam on seni kõige hullem iial
tapetakse iga ettejuhtuva
kes pole Allahist kuulnud eal;
üle maailma on moslemeid üha vähem
mil läänemaailmas trend tõuseb
liiga aeglaselt on tšurka targem
nende vaba sõna ajusid peseb;
loe hää moraal ette
visakem iga patune vette
spritituaalne tervenemine on see
kui hullusest välja ei tee
kevad ja Emajõgi
Emajõe kohal kummargil sillal
taas valgusest jääd haigeks
päeva kergelt armud
nii tumedalt nii ebamaiselt
kui puudel tagasi on varjud
hing unes sellest karjub
kui vetetulv viib allavoolu
jääd ja prahti
hing silla kohal kooldus
veest taevast ahmib
sa sellest joobud
kui puudel pungi läheb lahti
ummisjalu salamahti
sa jooksed õue
mõista tahad äkki keelt
mis purju paneb meelt
*
Pompei roppe graffiteid lugedes
äkki silm leiab seinalt selle
millest võpatab süda
ka kogu maailma kulla eest
ärge müüge hommikul turul
orjaks mu meest
aastatuhanded ära .....
mu kirju ära puutu kallis
mu kirju ära puutu kallis
hing neis on
nagu lume all lilled talvel
nad Sinu poole juba
tõusnud on palves
mu kirju ära kustuta kallis
käsi ära ole selleks valmis
*
Su hellusega täna
üle kallan nagu
lapse päikses
pesen puhtaks
hommikuni und Sul valvan
nii palju Sind on minus
las ma sellest õnnest
patja tihun
rõõmuks õige pisut
Kättemaks
Külm süda ei rahulda seda,
kes vägistab ja surma loob,
ta jälgi peitmas on kehad,
surm tema hinge rahu toob.
Ta tapab vaid neid, keda julgeb,
hiljem jookseb, kui tugevat veel
kaugelt märkab, on vaid tema hingel
paljud lõppenud elud ta teel.
Ta võib öelda ükskõik, mida tahes,
tema palveid ei kuule, ei näe,
kui lõppeb ta elu, mis vale,
läbi ohvrite kättemaksu käe.
- Tarmo Selter -
2022
Talv tuleb
Hall varasügisene hommik koidab
on mööda läind mind kätel kandnud suvi
surm ümber maja- esikuski roidab
vaid piilub/riivab- veel ei ole huvi
Ma tean veel korraks enne sügistalve
sa tuled- korraks ilmad on veel kenad
sul hingan kõrva tulikirjas palve
mul hõiska laula tantsi- justkui kevad
Meil pidu- homset pole- eks hiljem puhka
ma süttin saame leegitsedes üheks
talv tuleb- õnnelikult poeme tuhka
nii lähme rõõmuga- kes siis ei läheks
Su tulikirjad hingan sinu ängist
ma igavesti ihumärjas kaisus
ei tõuse enam soojusest ja sängist
me elu poleks väärt k .....
avarus oblikais luht silmapiir
kõik teisel pool jõge
veres poisiea piin
ära tahad siit
elu kui vanem õde
midagi ei lausu
käega vaid rehmab
sinnapoole kus asub kaugus
tsüklist „Poisiiga“
1.04.2021
aastaid kulub
enne kui taeva alune
saab äkki katedraaliks
mille ees tänus
olla põlvili maas
sellegi õhtu eest
mida öö juba raamib
hõõgumas kus pilvesöed
loojangu kustuv leek
19.03.
enne päeva ära mine
kui meeli puhtevalgusega
palves pole jootnud
käsi rinnale
selleks risti toonud
siis kui hommik üleni
on täitnud taeva alu .....
Sõja üheteistkümnes päev
Češkale, Lvivis, mõeldes
päevi palvetanud olen
mu arm Sind hoiaks
ka juhusliku kuuli eest
saatus alles jätaks
isamaa ja kodu
kustuks igas paigas
sõja viimanegi leek
surm Su asemel
mu üles leiaks
põgenike vooris teelt
enne kui emaga
üheks saan
mind puhtaks pese
oma silmaveega
kolm korda mu kohale
ristimärk tee
nelja ilmakaare poole
tänus kummardu siis maani
*
seegi öö tuleb uneta
taeva aluse valgeks minemist
paljud meist enam ei näe
nii palju õnne elamiseks
siis oligi antud
nüüd on see võetud k .....
Ära küsi haletsust.
Ära püüa öelda teistele, et vajad abi
kui oled nii valuvaigisteid täis topitud,
paned enamuse lihtsalt muretsema
Valu sinu sisimas
on tegelemata tunded ja
rasked mõtted,
lapsepõlvest, emast, isast,
kaotatud sugulastest,
kaotatud elust.
Elamata elanud elust.
Seega ära küsi palveid, haletsust ega tähelepanu
oma haigusega,
see pole selleks
see on su enda äratuskellaks
mitte teiste jaoks
Kõik on möödas.
Kõik on möödas.
Algab uus ja loominguline,
kuigi keha mäletab veel vana.
Ta unustab ja puhastab end vanast,
et sukelduda uude ja tundmatusse,
uude ja huvitavasse,
rõõmsasse ja kütkestavasse ellu.
Kas mina olen see, kes manab naeratuse Su palgeile?
Või on selleks Su enda peegelpilt?
Su enda igavikuline sära?!
Kõik, mida tahtsid öelda, on öeldud.
Sa oled kuuldud.
Su sõnad said öeldud.
Need ei ole mõeldud tuulde loopimiseks või tulle susisemiseks,
vaid keskööl, ma kuulsin ja ma tänasin,
ma võtsin vastu kõik ja palvetasin.
Palvetasin
armu, lahk .....
Sõjapasun hüüab...
Ukraina kohal sõjapasun hüüab,
trummid põrisevad
ja põrgukstel keeb.
Inimesed põgenevad,
kodud maha jäävad,
rusuhunnikutes oigeid kuuleb veel.
Linnulaul on ammu vaiki jäänud,
vaid üks kägu, võõras pesas veel.
Rännumees, kes võõrsilt koju tulnud,
upub pisarates, kodu ukse ees
ja abipalveid saadab ta
taeva poole teel'.
Vaba Ukraina
Igaljuhul hoian Ukraina lippu ma
südame all kõrges
Elan kaasa selle rahva murega
palvetan hommikuvalges
ja öös mustas-pimedas
Küll varsti saabub vabaduse tund
ja taas ärkab maa ellu
Ja rasked kirsad,
mis võõrast maapinda tallanud on
vajuvad sohu,et seal vajuda kängu
Kindel meel ja kindel tahe
usk endasse
paisutavad rinna suureks
rajades teed - Vabadusele
Võit tasakesi hiilib
Ukraina pinnale
Mälestuseks
Inglitiivul on lendamas ära
vaikides langenud hinged,
saatmas neid relvade kära,
hinges veel kurbuse pinge.
Ei pisarad neid enam päästa
ning palved neid tagasi too,
nad igavesti on saatmas
mahajääjaid nende eluloos.
Kas kuskil on olemas piir,
millest enam ei edasi minda,
kõigi südames olete siin
ka siis, kui aeg edasi lendab.
- Tarmo Selter -
2022
Lahkumine
Tundub nagu eile,
kui loopisime kive-
sina kokku korjasid,
koos üle viskasime.
Kui päästsid mu naha,
kodus hiljem luiskasime.
Ema otsis taga,
õues oli juba pime.
Nii uskumatu, kui sind pole
aga tean, et ime
enam mind ei aita,
käes on lahkumine.
Ma unustada tahan,
kuid teadsin sul on minek.
Hingasid veel viimast-
lasen minna, mine
Olen leppinud, jah aiman,
“elu ongi kibe”.
Tean vaatad naeratades alla,
kui palvetan su nime.
Vihm sajab üles
Vihm sajab üles
jääb üles
ja alla ei tule
ei tule. Mida iganes teed ta sajab üles.
Terava tipuga tilgad
ojad ja lõpuks ka joad suunduvad üles.
Nuta või naera,
palveta, loitsi või nea,
nad suunduvad üles, need veed
viimse tilgani,
sest taevane keeris, mis kord juba avatud,
ei sulgu.
Meil ei jää muud midagi üle,
kui jääda alla,
kui jääda sellele vihmale alla.
Meil ei jää muud midagi üle,
kui jääda vihma kätte,
et lõpetada alustatut
ja siis lõpetada seda, mis on juba lõppenud.
Tuli praksub
Tuli praksub kaminas
ahjusuus on priske jõulupraad
Jõuluglögist punetaval palgel
saadan taeva poole oma palved
Laualt napsan apelsini-koorin
kuusepuult üht piparkooki noolin
Mis muuta küll saan
või tahan oma elus?
Sel jõulukuul on mõelda veidi valus
Kõiksuse sära
Palun tule
Üheks silmapilguks
Millest saab õnnelike
hetkede kohtumiste jada
Silmapilguks, mida
Mõõdavad aastad ja tunnid
Ja koos läheme
Mööda oma rada
Kuhu süda on laiali laotatud!
Hinge valguse
Sammudes astud
Sina ja mina
Mööda üksteise jälgi
Aegamööda kokku kasvades
Tunnetes. Üheks saadeks
Mõtetes. Kokku saades
Ühises puutes...me hingevärinas, silitame
Üksteise kuumavaid palgeid
Öeldes sõnades palveid,
Tänu ülesse taeva
Tänu üksteise südamest hinge.
Et otsides leidsime
Tundes tõelise sära!
Tõelise Sinu, tõelise igaviku,
Kus iial pole .....