Sõnale peatus leiti 61 luuletust
Peatus nimega Elu
Hing hetkeks peatus,
astudes kõrvale rajast,
mis igaviku poolt seatud,
sõltuvalt ruumist ja ajast...
Hing hetkeks peatus
peatuses nimega Elu,
otsides omale saatust
kehas, kus valu ja võlu...
Hing hetkeks peatus
vaid selleks, et olemas olla,
püüdes endas ilu ja headust
läbi eluea vaikides kanda...
Hing hetkeks peatus
selles peatuses nimega elu,
igal peatusel on oma vaatus,
oma hetked, tunded ja melu...
Hing hetkeks peatus,
et minna siis edasi ajas,
kui elus kõik tehtud, mis seatud,
nüüd edasi minna on vaja...
Igal hingel on oma peatus,
peatus nimega Elu,
.....
Nimetu peatus
Juulikuu ilusal päeval
Päike silmis naeratas
Kauguses vikerkaar lehvitas
Lootus südames naeratas
Sel kevadel sa tulid
Õrn ja kõrvetav
Stopp, punane tuli
Tuli peatus –nimetu peatus
Mul maha minna paluti
Kaasas polnud midagi
Valgust ei paistnud
Värve ei olnud
Peatuge, võtke mind kaasa
Hüüd tühjuses kajas
Pimedus valitses
Hingata ei saanud.
Pisaraid ei tulnud
Mu kaev oli tühi ja kuiv
Hirm vallutas keha
Samm lühikeseks jäi
Näidake valgust
Näidake teed
Miks keegi ei kuule
Õiget suunda ei juhata
Kus on lubatud .....
Viimane peatus.
Silmis on külm pilk,
olen jäätunud,
Kui külmal talvel klaas.
Jäi puudu üks tilk,
ma oleks taandunud,
kuigi mu uhkus tambiti maha taas.
SEE oli tõesti see viimane piisk,
Mu niigi valutavasse hinge.
Heideti see kõige viimane liisk,
Jääbki minusse must masendav pinge.
Said tehtud teod ja öeldud sõnad,
Mis mürgised ja surmavad.
Ning nüüd sa teadma pead,
Et mu tunded pole enam hurmavad.
Sisemuses kõle ja vastik tühjus,
Pole mingit võimalust tekitada tuld.
Kõik see jama mu sees, üle kuhjus,
Päästev on ainult must, kohev muld.
Maivis L.
Kuum limonaad
Ükskord ei saanud ma vetsu
pk klassiga ekskursioonil tallinas
öövalve ei jaga matsu
et lapsi on ööselgi vetsus käimas;
passib keegi bürrokraat
kuri onu laua taga
äkki lõhkeb ta nagu kranaat
et mittekeegi maga;
rihm tuli sahtlist välja
laksatas vastu lauda
kui juba on nii hilja
pm. võib püksi kuseda;
minulgi põis lõhkeb
haaran tühja pudeli
tilli ots kaelas põikleb
alla kostub kusemisheli;
hommikul, kui proovile läksime
laulukaare alla klassiga
oma asjad laiali jätsime
tuli vaatama onu, kui miskit viga;
et mõni 8-9 aastane illegaalseid
aineid jub .....
verisulis tüdruk
tüdruk, verisulis ja õrn
peaaegu et inglitiivune
libiseb läbi linnatänavate tolmust
valgusfooride plõginast
heitgaaside vinest
linnavarblaste säutsudest
prügikastide lehast
neoontulede kumast
kõurikukampade lärmist
läbi ja läbi
ja keegi ei tea
kui palju tahma jätab see retk
tema valgele kleidile
ja haprale hingele
jääb üle vaid loota!
vol. 2
tüdruk verisulis ja õrn
peaaegu et inglitiivune
seisab maakoha bussipeatuses
katusealuse varjus
ja nokitseb lahti pragunenud küünelakki...
läheduses lösutava maakooli
raske kahe poolega uks
on ta .....
Õnnepant
Leidub elus lausa armas kant,
Kus rahu on rõõmuga segunev,
Seal eluneb selle kindel pant,
Sinna viiv tee on igaühel erinev...
Peitub muretusel peatuspaik,
Kuid tuleb seda järgi tabada,
Et puhkeks erutav õnne maik,
Mis laseks soojal keha üle ajada.
Enda särava õnne tõhusal ootel,
Magus eeltunne ergutab ideesid,
Ongi õnn käes, kui teed sinnapoole,
Laotab endine ustav teesiht…
Tüli, kui üks kuri kera veereb üle maa
ta peatus Tartus, ajas tülli ristirahva,
sealt veeres edasi, ei kätte kera saa.
On tulnud teateid siit ja sealt,
kus jälle mõni tüli lahvand
ja kirjatsurad pliiats pikka teenimas ta pealt.
Kuis saaks küll peatada see hoog,
kes oskab miskit kosta
ja jätta endast maha kõik, kui mullusuine loog.
tri:nu
Hommikul
Hommikune kohvilõhn äratab vaikselt.
Õues on juba õdusat valge.
Rahvast ei ole palju, on vaikne.
Väljas on talviselt külm ja karge.
Märkasin sind aknast välja vaatamas.
Sa seisad püsti, pikk puuvillane mantel seljas.
Müts käes.
Sul on ilusad juuksed.
Rong kihutas edasi.
Ma polnud sind varem selles rongis märganud.
Sinu pilk peatus ka mulle.
Kui õrn tuulehiil paitas su pilk minu põske.
Vaatasin sind, sina mind.
Sa olid armsalt uje, aga võõras mulle.
2019.a. märts
Ühe ootamise lugu
Natukene aega veetsin bussipeatuses,
pingil istudes,
ema oodates.
Iga kord käis südamest värin läbi,
kui buss peatus, uksed lahti tegi...
Tädid võõrad väljusid,
bussis ema polnudki-,
aga lootusevärin ei kadunud mul kuhugi.
Üks ja teine, kolmas, neljas,
ainult bussid, ema ei tulnudki, teda polnudki.
Vahest oli keegi tädidest mu ema,
kes enne bussist väljusid,
mind lihtsalt nad ei tundnud ära,
miks muidu nad mul naeratasid?
Ikka leidsin aega ma
bussipeatuses istuda,
üht bussi ja ema oodata.
bussist väljuvaid tädisid uurida,
silmanurka kogunenud pisaraid püh .....
Veel üks metsapeatus
No ei anna alla häda
oma enda ainevahetuse ori olen
soolikas ja pärakus asi mäda
autost välja minna tunglen;
instinkt ei anna häbeneda
nii inimesel ja loomal
kutse metsikusse pole erineda
mida võib tunda nahal omal;
vaatan üle roheluses nõgest
ja et heinas puuki poleks
toibun endiselt viperusest
kui läinud perse pühkimiseks;
kükitates tundsin kõdi ja sügelust
sipelgapesa kännu kõrval
jälle on põhjust ühel päeval
tunda looduses olles kahetsust;
siis kivi juurde end toetama ajasin
kus päike pole ammu seda kütnud
sambla pühkimiseks haarasin
siis j .....
mai
kaua peatus pilk
öö eest sulgunud
tulbil mis kui laps
ema rinda nüüd
päikest ahnelt joob
maa sisse ja välja
hingab hetk end ise
õitsemiseks loob
*
Vaade aknast
mänd haljas
okste vahel eha taevas
ka tuhande aasta pärast
samamoodi õhtu saabub
päeva kohale öö kaardub
Rowan Atkinson
Sa oled mu lemmik lapsepõlve kangelane
sa oled mu lemmik avaliku elu tegelane
sa oled mu lemmik koomik ja näitleja
sa oled mu lemmik esineja;
Šoti juurtega Consetti linnal
Atkinsoni perel ruumi kolmel vennal
kus noorim jälgis endast vanemaid
kes ka esinemisega tegid värki paremaid;
see etem ikka, kui olla peedikasvataja
raha tegemiseks on parem nalja vaja
alustanud laval, lõpetates telekas
kus Musträstik 4 hooaega toimekas;
kõige kuulsaim maailmas on Mr. Bean
selle looga püänt siin:
autorid korraldasid ajurünnaku nimekirjal
kus peatusid nime saades köögiviljal .....
Puistan...
puistan südamest välja mõned valusad riimid,
mis mu südant lõhestavad, purustavad, murendavad
nagu lehttaigent
kuskil bussipeatuses ma tean, sa ootad mind alati
kas just mind, vaid meid kõiki
ja muheleval näol võtad meid vastu
sa olid alati mu sõber
vihastasid kui mul sinu jaoks aega ei olnud
ja nüüd ma avastan,
ma ei teinud sulle ruumi
ma olin iseendaga tegelemises nii kinni,
et ma ei jaganud oma ruumi sinuga
ja kui lõpuks olime koos, ei soovinud ma kunagi, et see
päev-õhtu-öö lõppeks
ja murdunud südamega läksin jälle oma teed
teades, et võib minna .....
mälu teeb haiget
Sain öösel unes Sinult
tindi ja sulepeaga
möödunud sajandist
valgele paberile
kirjutatud kirja
oled armunud rääkisid selles
Onegini kombel liiga kaua
kord vaatasin Su silmadesse
Sinust Puškini Tatjana oli saanud
tähtedel armsatel paberil
kaua peatus pilk lõpuks ohkasin
jah haiget tegin siiski saatust tänan
et Sind kohtasin
aastaid hiljem põlvitada võib
tänus meel selle hetke eest
Minu armastus
Elada ja põleda kirega
Seda Sa õpetasid mulle
Toonitasid, et veedan liiga palju aega koduseinte vahel,
et ei tule välja kui tahaksid
isegi kui sammalrohelise mantliga kui bussipeatuses seisid
Anna mulle palun andeks,
et mind Sind ei olnud olemas Su jaoks,
kui vajasid seda enim....
Ma olen kõik teinud, mida soovisid.....
oo, too aeg, kui ollakse 14-15 , lisasin juurde
Hommikul
päike sulalumi
loik lahtiste äärtega
aurab mingi häbi on
lume ees ja tõsta ei julge
silmi kas tõesti täna
mööda must läheb
armsam ärganud
enda eest peitma pean
seda mis tärganud
*
veebruar sula
vaikusest pimedas
tulevad pisarad
et keegi su huuli
suudelnud pole
kui avanesid nad
*
Minule
vastu Su selga nii seista
mändide all ehas
nägu kleidis
teel sipelgad ja okkad
viimses valguses
tundes keha tugenevat liibumist
vastu Su juuste musta läiget
õla kumerust ja kaela
temas ärgand soovi petta ennast
aeg peatus jäi sei .....
Ole nähtav!
See reede kui koju sõitsin
ära ütlematagi on siis juba pime
siis midagi ebameeldiat avastasin
jalakäijaga mõlemad ära ehmatasime;
see oli mingi memmeke
üleni mustalt riides
nähtamatu ja pisike
õnneks peatusin autot juhtides;
helkurit ometi kanna
pole vahet kui vana või mis soost
uut elu sulle keegi ei anna
said insitenti lugeda sellest loost;
sest äkki ajangi su alla
purskub verd, mis kole
jätan loomadele su liha valla
ja mul kahju pole
