Sõnale peegel leiti 212 luuletust
peegel
ennustan tulevikku su silmadest
peegel
ei armu sa kunagi
aga ei põle ka tules ega upu vees
pisaraist rääkimata
hinge leppimine
võib kaua aega võtta
enne küll pudised liivaks kui vormud
kiviks klaasjaks
mis tahub ja talub
talub ja tahub
täiskuuööl neljapäevasel
mil su tütarvõrs näitab näpuga kuule
lausudes tead - see on tegelikult must auk
libainimeseks muutud
ja igavesti
nooreks
armastad elu
nii palju kui võimalik
nii vähe kui vajalik
nii palju et pidulik
nii tasa et salalik
Sanya
Minu sünnipäev
On sünnipäev mul
sel aastal teisiti käib pidu
tean juba hommikul
ei kinke pole tule lillemerd
ei seisa kätlejate ridu
aint kuuris ripub seinal vana mõrd
Ei ole sööke
mul ei ole juua
mind köidab äkitse eksperiment
mis ikka näljutan
söön ära end
joon verd
tükk aega seedin väljutan
siis olen ekskrement
kuid keegi lõpuks paberit võiks tuua
Päev tõuseb
hingepeeglist
näen inimkonda seismas rõõmuhõiskel
end tahan skarabeusikuuliks
ümmarguseks vormida
siis joosta tormi ja
kukutaks nad paiskel
Uus keskpäev
pohmelusel otsa
kaen peegeldumas
auravat- .....
Kolmekordselt
Sind ma näen kolmekordselt
Sind, su peegeldust ja su peegelduse peegeldust
Ennast kahekordselt
Oma peegeldust ja peegelduse varju
Sest iseennast ei näe ju keegi
Kuidas ta ka ei vaataks
Kui ma saaksin näha kord elus
Omaenese silmi
Kas ma taluks nende igavesti juurdlevat pilku,
Mis küsib, mida siin teen?
Kas ma suudaksin oma silmade küsimisele vastata?
Ehk ongi parem, et näen ennast vaid kahekordselt
Sest vaevalt ma kolmandat talukski
Kas kolmas sinagi talub?
Lill
Lill see õitseb vaikimisi,
särab päikse poole,
kaunistamaks lillelisi,
iluks lillesoole.
Ära lille kohe nopi,
las ta õitseb edasi,
loodust armastama õpi,
tea, et saab ka sedasi -
meelde jätad emotsiooni,
imelise mõtte,
võtad pildiaparaadi,
teedki ülesvõtte.
Õis see õitseb õue peal,
on peegliks päikesele,
luues ilu suurele ja
sära väikesele...
- Tarmo Selter -
Puudub
Ma mäletan kellegi teise mälestusi
Need ei kuulu ju mulle
Ma heietan kellegi teise lugu
See lugu ei räägi hoopiski minust minust
Minu enda elu on kuskil mujal
Kuskil teiste omade all
Kõik need elud on minu peas
Enda oma neist enam ei erista
Kellegi teise mõtlemisi mõtlen
Kellegi teise sõitlemisi sõitlen
Mingid teised elavad mu peas
Ma näen peeglist kedagi teist
Mu silmis peegeldub teiste valu
Ma räägin kellegi teise juttu
Kes ma ise olen teiste kõrval?
Mis minus on üldse mina?
Mälestus
Vihmal kiire
on möödas.
Asfaldimikrofon käes,
harjutab kohalikku hümni.
Joonistab päikese lakke
peeglikild peos.
Harjutan mina
olelemist.
Saadan tervisi kaugele -
naerudele,
mis mäletavad
sind.
Muusik on muusik:
tema keel on loetav,
kuid õppimatu.
Helid alati on elus,
lohutamas
loojanguid.
(Pühendus: in memoriam Rauno Remme)
/Mari*Uri/
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks mi .....
Ma armastasin tartlast
Kui Tammsaare kirjutas "Ma armastan sakslast",
siis mina ütlen, et täna ma armastan tartlast!
Ei sa ei mõista, ma armastan sind ju ka aga täna
täna...ma armastan kõiki...ma armastan kõike!
Sa ei saa aru! Ma pole kõigile! Ma olegi kõik!
Peegeldus sinust ja temast ja neist kõigist!
Aga sina ei saa aru, sina tahad ühte ja tõelist,
Sa tahad olla Päike, kõik või ei midagi!
Minu süda ja hing kuuluvad aga kõigile!
Aga sina ei saa aru...
Mine siis üle betoonsilla ja vaata kõrgelt mu poole kui Kuu,
Kas nüüd tunned kuidas on olla mina?
Kas kõik pole mitte kaunis?
.....
Põimunud koostöö*
Naise jaoks peaksid olema tunded
nagu argipäevane kodusesse tiigivette sulpsamine
ta ei karda sukelduda sügavale
mees aga täidab iga su soovi
nagu oleksid ta teinud kuldkalaks
aga nii see just toimibki
sellepärast see koostöö ongi nii viljakas
peegeldades vastu seda,
mida ma olen ammu teadnud
saan kõik, mida soovin
aga mitte egost tulenevad tühi-tähi soovid
vaid südamest tulevad magnetiseeriva lainega soovid
ta ei keelanud mulle kunagi midagi
mina talle ammugi mitte
ja nii oligi võimalik koostöö
vastastikusel usaldusel põimuv koostöö
valitud koosloomine
.....