Sõnale perfektne leiti 12 luuletust
Sa oled perfektne
Suur aitäh sulle,
et lihtsalt oled olemas,
ära pööra selga mulle,
ma ei taha olla pimedas.
Ma tahaks sulle anda kõik
aga see on kahjuks võimatu,
sest sina oledki minu "kõik"
su iseloom on uskumatu
su välimus on ületamatu
sinusse armumine on efektne,
Sa oled tõesti perfektne.
Keegi ei saa olla perfektne?
Perfektsus on kõigile erinev
see pole pärinev.
See lause peaks kõlama nii.
Igaühele on keegi perfektne,
sa lihtsalt pead jõudma temani.
Aga mul läks hoopis paremini,
sest sina jõudsid minuni.
Ma tõesti olen tänulik sinule,
et oled olemas min .....
Hommikul vaata ette
Kui lähed jääs klaase sulatama
siis pea seda meeles
võõras hakkab nahaalitsema
mil sa tagasi toas sees;
auto vahepeal järelevalveta
masinal inimese keelt pole
sõidab auto ilma sinu käeta
see rööv on tüütu ja kole;
see kuritegu oli lihtne
mida sulil sooritada
ettekääne tööd viilida on perfektne
sõidu asemel vaja autot otsida
Ainus ja Õige
Kõik need aastad- Miski pole muutunud, tundmus mis ei suutnud uut,
iga tukse lojaalselt just Sulle kuulunud, esimesest...
viimaseni, tean täpselt miks ta teeb nii, sügaval rinnus,
tasakesi kisub, kui põimuvad pihud, esimesest korrast igavesti..Sinu,
Ennast enam peita ei saand, seda tundmust aastaid katsunud eirata,
aastad polnud armulised...teist sellist leida Ma.. keda Ma üritan petta ah?
Ainus ja Õige.. ehk seiklen liiga kõrgel, kuid nõnda alati ma mõtlend,
enesega võitlend; tulemuseks kõik vaid põhja kõrbes, kartes, et kõik kahetsusega lõppeb..
Isegi kui ainult vaik .....
Aju väsinud, kuid päris hull, see kui pähe määrinud, seda häälikut mis uue värsi mul, sättinud, nõnda hästi ju, et kui väärikust, pole nad närinud, taas tähtis jutt, käsitlus miski mis ei pätistu, kaua neid nokkis nuppe näpitud, iid siin on täpitud, las sisisevad rästikud, mu üritus su mõnitus, mu südikus sulle tõrvikuks, mu mõtlikus, könnil muld, kõndiv juust, K kuus, pajatamas luulusid, avastamas tundmusi, mis surusid kui suundusin, tühja jutu kurjus stiil, tuuldub siin, nii, et väga viis, muundub kuueks, tseeni muutev, julm vend, mäletad ehk? Häälestan teid, .....
— M KTõhus
Kõige sügavamatest lukus südame soppidest,
Läbi sügav vee valulikest hoopidest, kurjad,
kes siin resideeruvad ebaõnne mulle soovides,
sisemises must mis igavesti vaid poolel teel,
hoobeldes, põgenes, vorbib end uus tekst,
siirast austusest, laulu muster, tugevat tundes,
enesekindluse munder, kriipivat häält sulg teeb,
kastide kaupa vihikute pabereid tabades, avanen,
seisan püsti, sülgan vabaks ideed, vaid kõnelen,
vaim õige sest, kellekski ei mõtlend end, võitlend,
ei kukkunud kõrgelt, võimed, kasvamas mõõtmed,
las kõik põleb, las kõik kõrbeb, vastu taevast là .....
Retsept Uuno
Tere!Räh! Uku lendab puldis ja Kuus andmas tundi,ära nussi kruti nüüd volüümi ja sikuta lähemale siia oma tutti,aeg teha haigelt raju mussi, taju mu aju kui Uku keedab selle suppi, taust on vajalik, ilma temata;taeva mannat ei sajaks siit; teemad ulmelisemad kui üheski telekanalis: mu hääle paelad avasid, su südame takti tabasid: nüüd mõistad me pagasit; mõistad, et enamik ikka magasid; kui me sillutame nad kihutavad mööda meie radasi, kuradi keldri kasvandik, pole mingi parasiit, perfektne vabastiil, tunneta nüüd kuulekalt sulle oma müüdi maha müün, seljast ebaausal .....
— Maarjo KPõrandale valgunud tint [2]
õhin nad seal peenral, põhi alt lendab leemjalt, kes keda keelab, kala vees, konksu alla alati neelab,
sõnade mängus, leidnud oma täiiust, ei mingit näitust, vaid perfektne hääldus, otse näkku, otse torust,
igapäeva jorust, seda hookust pookust mis koorus kui leidsin oma moodust, kuidas see mootor kokku jooksust,
kuulnud polnud, hullult korduv, konditsioon mis vaid ihadel hoidis fookust, väsitab mu noorust,
Räsida saanud enne kui munast koorund, Persse su õiglus, saad kirvega kuklasse, Õigluse tagaajamise tõttu
Hukka läks see..Kogu inimkonna tee, kõik ainult nõuuavad, v .....
Kaduv Keel
Õige K6 oli halb ajastus,
võõras pajatus,mis kasvas sisimas,
uurimas südikat, süda mis sütitas,
päikse taeva, hallil päeval, kui kuristikku kaevan,
pandoora laeka, milles papüürusel mu veritsevad initsiaalid,
natüür on see millest valmis see maailm,
Pole algust pole lõppu, ainult võikus, isekus,
peidetud tõeline mõistus, enese kujutlus lõksus,
kui silm petab taeva kaare kõrgust,
ja iga päev mööduv, teadaolev kokku löödud,
vibreerivast sisinast mu kõrvades, mõõtmata mõõtmed need,
kuulatades uus keerd avanes, lõputus spiraalis,
perfektne meditsiin..valmis .....
Sina
Igal ühel oma maitse
Igal ühel oma nägu
Iga üks oma seisukohti kaitseb
Igal ühel oma enda tegu
Minu maitse oled sina
Sest sinust armsamat ma ei tea
Armastastaks sind kuni mu näole tömmatakse lina
Aga töde tunnistama pean...
Ma olen mina ise
Ilus öelda mulle ei saa
Kuid sinu sise- ja välimuse
Ilusamat ma ei tea
Sa oled parem kui hea
Hoides kinni pead
Miks ma selline olema pean?
Miks ei vöiks olla perfektne nagu sina?
Miks selline olema pean?
Miks pean olema mina?
Miks ei vöiks olla maailm aus köigile
Sest hetkel olen oma silmad pöörand ainult sinule
Illusioon
Igapäev ma aina rohkem endas kahtlen
Ma materdan end maha,
Teen endast kellegi, keda keegi ei taha.
Mu mõistus ütleb, see olen ju mina
Enese ebaperfektne täiuslik versioon.
Kuradi käest kuulen aga enam
"Unusta see illusioon".
Nii ma uskuma olengi hakanud,
End armastamast lakanud,
Omaks võtnud kõik süüd,
Igapäevaga aina selgemaks saab nüüd,
Mida tegema pean,
Et heastada kõik enda tehtud vead.
Kõige Tähtsam
Appi, ma ei suuda enam
Ma ei taha elada ega ka surra
Tahan lihtsalt olla
Tunda end üksiku ning vabana
Nagu varem
Aga ma ei saa
Sest Tema ei luba
Jah, Tema, see kõige-kõigem
Ta tähendab mulle liiga palju
Ma ei saa Temast loobuda
Ma ei taha Temast lahkuda
Kohtusin oma Päikesega just siis, kui olin valmis
Igaveseks
Sulgema silmad ja kaduma siit ilmast
Aga nüüd
Iga minu rakk mõtleb Talle
Iga osake tantsib valsirütmis
Ja Hing
Tardub...
Seiskub...
Lakkab töötamast, kui ma näen oma Sõpra
Mõtted keerlevad Tema ümber
Iga hommik
Iga päev
Ja õhtu
Ei saa sõba .....
Igaühe jaoks on keegi, keegi, keda väärid
Armujoovastuses naeratasin
ja kogu maailma tänasin.
Leidsin sinu, kellega olin õnnelik,
valdas mind armupalavik.
Tahtsin maailmale hõisata,
Sinuga ükskõik kuhu lennata.
See kõik oli nii imeline,
Kuid saatus on keeruline.
Olen murtud ja süüdistan end,
liialt püüdsin ja tahtsin sind.
Hüppasin üle varju lootes,
et tuled mu poole joostes.
Nii ootasin, proovisin kuis oskan,
muutsin end, õppisin su kohta.
Ãœritasin olla igati perfektne,
Nautida iga koosveedetud hetke.
Kõiki mu päevi täitis igatsus,
ilma sinuta olla oli katsumus.
Äkki reaalsus lõi mulle päh .....