Sõnale pilved leiti 299 luuletust
Sügavustes
Kobad pudeli järele.
Kuukad põhjani.
Võtad teise ja kolmanda.
Seos sooviga juba kadunud.
Ei mäletagi, miks üldse hakkasid.
Teised vaatavad juba kõõrdi,
ise sa juba ei näegi seda.
Mis toimub seal pinna all,
kui pea kohal loksub promill?
Kas ainult teiste arvates oled põhjas
või ise ka tead seda?
See vahe on üsna imelik -
hõljud pilvedes, aga
tegelikult oled põhjas mis põhjas.
Sügavustes kinni
kui süvamere kala.
Pime, külma närvi ja
kalakõhuga.
(23.8.2022)
Ootusärevus
Miskit minu hinges toimub,
süda ärevalt, ärevalt lööb.
Ei saa magusast tundest lahti,
ootusärevust täis on päevad ja ööd.
Nüüd ta jõuab, aina jõuab,
lähemale südamel.
Valge ingel taevas liigub,
kiigub lumepilvedel.
Minu süda on nii vaba,
rõõm on valla tunnetel.
Ei ma rahus enne maga,
kui saan olla jõuludes.
pärast näitust
läheb kortsu
vähkremisest ase
tunde magada ei lase
Konrad Mäe maalidel
suviste Saaremaa
pilvede hõõgumine
Norra sügavsinised mäed
nende värvide põlemine
mis kesta võib hommikuni
neist välja tulla lõpuks aitab
akna taha aias õunapuu okstel
alles jäänud lehtedele langev
esimene valge märg lumi
nii lõuendil kui taeva all
ära olnud suvi
Tasakesi sügis läheb
Tasakesi sügis läheb
välja koduväravast,
puudel on veel mõned lehed,
raagus oksad pudedad.
Sügissaak on salve saadud,
põllul muld vaid mustendab,
linnulaul on vaikseks jäänud,
kõrvus tuul vilistab.
Pilved rasked mõjutavad
ängi südamel,
mõtteid nukraid tuleb juurde
pimedatel õhtutel.
Hing on kurb, et läheb sügis,
mis nii soe ja lahke on,
miskit rebeneb küljest,
miskit sureb hinges.
hüvastijätt Tartuga
ka siis kui mind ei ole
enam siin läbi linna
voolama jääb Emajõgi
Peipsi poole teel vees
on suvepäeval suured
valged pilved tea
mu hing neid vaadates
õnnest kiljus
pilti aastatuhandeid mis
vastu vaatab veest
mu käsi katki tegema
ei tõusnud meel nõudnud
kivi jõudnud
endaga ent mitte inimene
päevagi ei möödu
kui kurgus poleks
tõe ja ilu janu
rinnus elu pärast valu
see ei lõpeks endale
palud suu
hääletult vahel anub
mis oleks inimene
ilma nendeta
kirik ilma kellata jõgi
ilma kraavi oja veeta
lilled oma õitsemisega
ise saavad hakkama
järv kalade hoidmisega
tuul pilvede vihmaga
ent mitte endaga inimene
kellelt küsida kui kaua veel
Tunnen
Päike vaikselt öösse vajub,
sisemuses justkui tajun,
et ei mõnda päeva saa
päikest jälle näha taas.
Tuul see toomas uudiseid
vihma-, lumeküllaseid,
sügis jääkristalle loob,
lehevärve sekka koob.
Loojangutes halle piire
tekitamas kauged pilved,
nõnda oma hinges just
tunnen talve tulekut...
- Tarmo Selter -
2023
lillede õitsemisest
lillede õitsemisest
jäämas juba oled ilma
puudel lehtede kahinast
valgetest rünkpilvedest
mida otsida unustavad
peagi silmad justnagu
polekski neid enam ilmas
mida on mul peale hakata
aina varasemaks päeva
tuleva hämarusega
hea et maja taga alles on
mändide igihaljas käharus
sügavas talves lumiste
okste ehmatav vähratus
haned lähevad öösiti
lõpmatus sügisöös
miljardite tähtede
miljoniliste km-te
kõrguste leekidega
vesinikupilvede põlemine
mu pea kohal
hanede tiibade vilin
kaagatused parve
kooshoidmiseks
talve eest tundrutest
äralend
kuhu on inimesel peita end
säärase universumi eest
säärase kaose eest
oma arutuses mille
ise vallandab
11. 10. 2023
Linnas on kõle
Linnas on kõle ja vihmane päev.
Pilved on tumedad ja hallid.
Lombid on märjad ja külmad.
Seda on võimatu näha,
Ja vihma sajab
Taevast alla.
Ja see langeb raskelt.
Kõnniteed on üle ujutatud,
Tänavad on segaduses
Ja autod liiguvad aeglaselt,
on külm päev.
On november.
See ei peaks olema
Aga kevad on liiga kaugel.
Sume ilm on masendav
Vihmavari on märg.
Ja kasukas on läbimärg.