Sõnale pilveke leiti 31 luuletust
Pilveke ja Päikene
Taevalaotuses on näha
Pilve Päikesega koos,
vahel Pilv see nutta tahab,
taas siis päikene on hoos.
Pilveke see vahel nutab
rõõmust üle Päikese,
oma piisad maha jätab
toitvad, rõõmuläikesed.
Päikesel on omad tujud,
vahel veidi kuumemad,
taevalaotuses kõik sujub,
päevad saavad kaunimad.
Eal ei tohi tülli minna
Pilveke ja Päikene,
kuumust tuleb juurde liiga,
müristamas äikene.
Päikene see läheb ära,
öises ilus tuleb Kuu,
Pilvekese varjus särab,
jahedust loob öine tuul.
Siiski Päikene see ärkab,
taevas särama see lööb,
Pilvekene teda mä .....
Tasa nutab pilveke
Täna taevas pilvine
tasa nutab pilveke
peitu pugend päikene
kurvalt siutsub linnuke
Tuul veab tuules vihmapiisku
üle ilma laiali
mesimummil lilleõiel
raske lennata taruni
Päevas täna vähem sära
jõuaks juba õhtuni
homme kindlalt päike särab
süda mulle ütleb nii
Inglike valgeke
Inglike valgeke!
Lasku mu rinnale!
Lasku mu hingele lähemal!
Inglike valgeke!
Valu tappev mu südamel!
Puuduta mind ja mul kergem saab!
Inglike valgeke!
Algab uus päevake!
Loetud tunnid on lähedal!
Inglike valgeke!
Valu annab järele!
Nii kõrgel ja kerge on pilveke!
Vikerkaarel
Kiikusin vikerkaarel,
silmad kinni,
meeled valla lastuna,
ühelt kaarelt teisele kõikusin,
taevalikku õndsust seal nautisin.
Värviline uni silmalaugudele tuli,
pilvekene pehme padjaks mul oli,
tuuledki kokku võtsid end,
ja algaski vikerkaarel
mu esimene lend.
Linnudki kõrgel, aupaklikult tiirlesid,
kogu taevas oli vaba,
vabaks nüüd sai ka,
mu hing ja mu süda..
Avatud silmad
Meil avatud silmad
Aga vaatame mööda
Näeme kõike
Aga ei näe
Kas me silmad kohtuvad kuskil mäel
Kui ma just ei maga ja und ei näe
Ei näinud ma sind
Ei vaadanud sind vaid - seda teist
Ei märganud sind vaid - seda teist
Teiselpool mäge kumas tundmatu maa
Miks keegi ei raputanud mind - ei ärata
Mööda vaatasin või läbi
Ehk vaatasin sust läbi
Olin pimedaks tehtud
Öös kumas kuu
Keegi raputas, tõmbas mind kaasa
Käskis ärgata, valguse poole vaadata
Avasin silmad, et vaadata
Kartes ise silmi avada
Öö silmist oli kadunud .....
Rõõmus vihmapilvekene
Vihmapilvekene väike
teeb rõõmsalt oma käike
oma kastekannust ta
kallab märjaks kogu maa
Vihmapilvekene väike
rõõmupisarate sees
värskendab ja kastab lilli
loodusele rõõmu teeb.
Vihmapilvekene väike
krabistab vihma aknale
vihmakrabin ei tee haiget
suigutab tasa unele
Tule, tule lumekene...
Tule, tule lumekene,
kata valgeks maa,
ära lase pimedusel kaua viibida,
ole minu helbekene,
sula südamel.
Tule, tule lumekene,
puudel helkima,
võta nutupilvekene,
lumeks muuda ta.
Tule, tule lumekene,
luigelaul on teel,
puista lund mu igatsusse,
ehi minu meelt.
Tule, tule lumekene,
ära muuda meelt,
kingi valgeid lumehelbeid,
silmal ilu tee.
Tule, tule lumekene,
kata valgeks maa,
ära lase pimedusel
kaua viibida...
Veidikene kurvavõitu näib
Pesas üks linnukene tuttu end sättis,
siutsus kuni magama jäi.
Hommikul päikesekiir pesasse piilus,
linnupesa sai soojust ja valgust täis.
Õhkõrnast pilvekesest vihma tilkus,
linnupojuke sai janu täis.
Linnukesi sügis kutsub,
terve ilm on kära täis.
Kes on Sull liiga teinud?
Kes on Sulle liiga teinud
minu väikene lill,
et nõnda nukker ja pisarais
on Sinu silm?
Kas keegi pritsis Sind üle mürki täis sõnadega,
et oma hellas hinges sellist valu
pead kannatama?
Minu kaunis õienupukene
ava mure oma südamest
tahan Sulle kui päikene soojust anda
ja kui vihmapilvekene Sind ma kasta,
et põletav tunne kaoks Su südamest.
.
