Sõnale ras leiti 2243 luuletust
Vaatan sind... mõtlen kui... ammusest ajast
Vaatan sind
pilkasest pimedast ööst
mõtlen kui oleks sind ...
mul oleks trööst...
Vaatan sind
ilusam tähtede särast
küsid mult millal ma...
ütlen et pärast...
Vaatan sind
veetlevam päevasest päikesest
ütled et ootad mind...
unistad väikesest...
Vaatan sind
kenam ka kahvatust kuust
sõnad et unistad...
vaikus mu suust...
Vaatan sind....kuulan sind...
pulsilöökide kajas
lausun et mina sind...
ammusest ajast
Valge sulg
Esimene asi, mis äratab üles
on linnulaul tinavile asemel
hing sees ja meel alles
atmosfäär teisel tasemel;
hauad dekoreeritud moonidega
lahkunu omakstel need rinnas
pärast nelja aasta tundidega
on rahu määr kõrges hinnas;
maailm põles, aga seeme mullas
mudaväljakust uuesti roheliseks
kolmas ja neljas ratsamees mõllas
industriaalne kurjus oli eeliseks;
kas on au pärast elu olemas?
mis neid lahkunuid mäletab
15 miljonit hinge puhkamas
mõni rõõmus mõni igavesti kipitab;
moonipõllul nähtud varje valgeid
nagu fantoomid rahutud
iga osapool tänab julgei .....
Peidan valu 15
Aaahjaa, isade päev tulekul
ning lapsed tegid mulle kingituse
ja õige päeva hommikul
pean ära väikese seikluse;
movember on meestele
pole laual ei rasv, suits ja viin
neid jätta pühadele
mehe tervis tähtis siin;
Tallinnas on palju stuudiod
jooga, massaaž ja muud
neist räägivad raadiod
ja reklaamidel kõigil naerusuud;
arvan minagi, et saan abi
valutav selga keegi korda teeks
noorus ju läbi
olen muutunud kreeka eeks;
ajasin end maoli maha
teenus lubas head tööd
mingi tüdruk tuli mu taha
kandis punase ristiga vööd;
siis kadus ära ja tuli tagasi
mi .....
üks ammu ununenud
mind õhtu valgus
alati on lummand
mis põllul odra
aias kressid teiseks teeb
see öö ja päeva habras piir
mis kaua õhtus kumab
öise pimeduse eel
mil valgus üles tõustes siit
läheb ära hämarusest
tuppa viib sind lambi kiir
mis süüdatud sai õhtu pärast
Igavene paradiis
Ühel päeval kui ma suplen rahas,
olen rahuldatud ja elu poolt omaks võetud -
õigesti elajate nimekirja kantud -
astun hommikukohviga oma ehitusvigadeta terrassile,
jalad lääpa tallamata tuhvlites,
aukudeta aura lajatamas vastu õuekase oksi.
Vastan laste kõnedele sealt terrassilt, kes helistavad selleks, et öelda,
et olen neid õigesti kasvatanud ja alati ära kuulanud
ja et nad suplevad rahas
ja on elu poolt omaks võetud.
Ilma parasiitideta kass tuleb gurmee-einet lakkuma
ja ma teen talle oma sõrmustatud käega pai.
Ta on korrektselt vaktsineeritud ja
õigeaegselt kastr .....
kuni rohi roheline
seni kuni maja ümber
aias põõsa all
rohi roheline
talv veel verre tule
endaga too kaasa
maa jäise tardumuse
silmapiirini valge lume
kevadeni raske une
päikse asemel ta
põleda vaid laseb
toas lambi tulel
meel kuni viskub
taeva alla tulnud
kevade puhastustulle
lahtisi silmi nii arutult
julgelt
Tõdemus
kui sa oled läinud läbi linna
seljas maotu moefopaa
võtnud sõna teemal
millest tuhkagi ei tea
Ihaldanud meest
kes sind eriti ei taha
müünud pandimajja
oma kulla maha
kimund bussijaama taga
kanget punast Westi
mõeldes kuidas sulle
liiga teha lasti
otsind lehekõdust taga
kadund hambakrooni
pärast pidu mille käigus
see sul lahti löödi
siis on tegelikult korras
siis on kõik ok
kuigi vahel ehk vaid tundub
et siiski pigem ei
Ma taha olla nigu Ahja jõgi
ma taha olla nigu Ahja jõgi
katõ tuhandõ katekümnekolmanda aasta keväja
et panõ tävve pasaga Saesaare tammist alla
niikaua ku toda viil om
ja minno om pallo ja ma ole vatunõ
a kiaki panõ õi süüs
pühäpäävähummokutsõ matkaja kaesse
ja pildistäse …
ja sõs- mõne käänäku takan kaugõmbal
olõssi ma jälki sulnis ja vaga
kinmähe uman sängün
vulisõsi müüda porikarva pervist
kos om pallo Ehini-vanaemehe sinilollilehti
nigu olõssi ma ei tuu jõgigi
kiä inne tan mauras …
stta tuu tamm
26.03.23
Taivaskujan
Oleg Pitjukov
Päris koletisel pole näha sarvesi
juttu sellekst, kes kahejalgne
ei murra teda tuli, vasktoru, jäävesi
nii ta pole isegi inimene;
mitu eluagset karistust
esialgu pidi saama hukatud
aga hiljem muudeti seadust
ja nii Olegi elu sai päästetud;
maksumaksja pidi ta perset
palju kordi hoidma
arreteerimisi mitmekordset
oleks vaid seadus pidanud teadma;
et psühhopaat ei muutu kunagi
saadeti Venemaale, lasti välja
et kahurilihaks saaks temagi
kuid sellega polnud nalja;
see raibe laadis endast pildi üles
pärast 6 kuud rindel
laibatükeldajal on alles
iha tal tappa, .....
Salatõbras
Elasivad suured sõbrad
kandsid palgeil sõbrasuhet
üks ent oli salatõbras
varjas tegelikku tahet
Salasõber salatõbras
kuid ei teatud kumb on kumb
isegi ei teadnud sõbrad
üks on tõre teine lemb
Ükskord prahvatas ent vimm
ootamatult otsas sõprus
suhtevaikus- tumm on tumm
levis hoogsalt salatõprus
Elasivad salatõprad
kõrvuti kui ennemuist
üks neist siiski tahtis sõpra
sala armastada teist
Pettunud on salatõbras
sala sigatseda vanded
avastades salasõbras
salaigatsevad tunded
Kõik on jälle taaskord sõbrad
õhtust öösse kannab lemb
üks on siisk .....
TÜTRELE VI (LAPSEPÕLVE SAMMUD)
Kuhu kadus pisitita
alles olid siin...
Särasilmne väike plika -
sokkides on liiv.
Ise vaatad raamatuid
ja välja mõtled lood.
Vesivärvi maalinguid
mul järjepanu tood.
Lapsepõlve sammud viinud
juba lasteaeda.
Tihti olen järel käinud -
sa hüppad rõõmust kaela.
Ootamatult saanud suureks
oled armas laps.
Tänu sulle jäänud nooreks
on su kallis paps.
Kirvetöö
Kui töö maksab hästi
siis sellese ka kirja panen
ei saa midagi minna valesti
uue objekti nimel janunen;
pole vahet, kas päev või öö
ikka ustava riistaga käin
olla puid lõhkumas on mu töö
mõnda kohta kauemaks ka jäin;
mõeldakse palju, et miks
ma nii hilja ka tagasi tulen
mõne tõsisema raietöö autoriks
ja seda ainult mina olen;
nad annavad mulle numbri kätte
täiskuu paistab taevas
ja kui astun sinu ette
on uus kirvetöö mul kavas;
nad helistavad ja saadavad
mõrtsukas oma ohvri teraga klobib
ning nad pärast mõrva maksavad
on palju verd ja pappi, .....
Tühjus hinges
,,Kas kõik on korras?" küsisite,
ma ütlesin jah, et te rõõmsad oleksite.
See küsimus lasi pisarad valla.
Kõik langeb iga päevaga rohkem mäest alla.
Tunne on nii tühi, miskit hinges puudu,
tunnen, nagu see kõik kunagi ei muutu.
Kõik justkui vihkaks mind.
vahel olen ainult tõde soovind,
kuid tõde on valus olen õppind.
Kõik on järsku nii keeruline,
öeldakse, et see on ajutine.
Ma olen nii väsinud, kuid und pole,
aga see väsimus küll unepuudusest ole.
Kaaren
31 oktoober, 1994, tõuseb käsi välja hauast
täna sajab ja linn on öötuledes
ärgatakse kättemaksu pärast
ja ollakse linnas kurjusega võideldes;
mees, kes surematu ja hingeloomaks
on kaaren, Ericu see tema kõik
seega võtku jõuk kuriteod omaks
kostab musta linnu hõuik;
ees grimm ja kätes mõõgad
T-Bird, Tin Tin, Funboy ja Skank
jõugus mõrtsukad, ärimehed ja vaqrgad
Eric Draven on peatamatu tank;
ei saa mitte puhata mulla all
ohvrid ootavad õigust
selles linnas, mis must ja hall
täna õhtul palju pahandust;
ei tee viga ei kuul, kirves, tuli ja pomm
arm .....
endaga ent mitte inimene
päevagi ei möödu
kui kurgus poleks
tõe ja ilu janu
rinnus elu pärast valu
see ei lõpeks endale
palud suu
hääletult vahel anub
mis oleks inimene
ilma nendeta
kirik ilma kellata jõgi
ilma kraavi oja veeta
lilled oma õitsemisega
ise saavad hakkama
järv kalade hoidmisega
tuul pilvede vihmaga
ent mitte endaga inimene
kellelt küsida kui kaua veel
Siit tuleb päris valu
Minu silmad on mustad
igast tundest ja arusaamast
mida külvad, seda lõikad
alati puudusi igast päevast;
istudes ei saa rahu
peaks olema õnnelik üksinda
aga, kui ma vaid teaks
kuidas olen kaotanud enda;
usun kogu süüd naise õlgadel
kuidas päriselu killustunud
mittemiski parane haavadel
kui me mõlemad haigetega sündinud;
kuid ta ikka tahab näha mind
kirjutas sõnumi jälle
"Ma tulen, sest armastan sind"
ehk loeb ühine sõlm ikkagi talle?;
kuid kas ta valmis teadma
minu tülgastust?
niipea mu koju seadma
annan sõna, mida arvan Eeva tütrest;
sõnad kui .....
ÖÖS
Mina. Sina. Öös.
Kahekesi koos.
Vaikselt lähestikku.
Teineteise hingeõhku
hingates ja tundes.
Vihmasadu.
Nii märg.
Piisk su ninal.
Tilkus.
Lähemale. Sina.
Nihkud.
Aeg kadus.
Mõistus hajus.
Sina. Mina. Meie.
Huuled. Sõrmed. Reied.
Mõnus.
Pärast vihma.
Piinlikkus.
Ja vabandused.
Sina ei.
Mina ei.
Ei tahtnud me.
Ja kogemata...
Peites tõde.
Meie kohta.
Siis kui algas sadu.
Olid märg.
Juba ammu enne seda.
Empaatia tekkimine *
Ma kartsin,
et ma ei saa kunagi enam oma kätt liikuma
nii nagu vanasti
kurbuses istudes,
iseenda valu trotsides
iseennast kohati isegi haletsedes
tõuseb see teadlikkus, mis võib tunda inimene, kelle jaoks on see lõplik
ja iga valu hetkel see tundub sulle lõplik
et nii jääbki
et parem - kui teistele andmise käsi -
pandi seisakusse
ei ole kunagi nii palju EMO vahet jooksnud,
kui sellel aastal
ustavate arstide käe all
ometi, ma ei kahetse midagi
aga see tänulikkus, mis sellest võrdub,
seda on raske ilma pisarateta kirjeldada
kordagi ma ei mõelnud,
miks minuga, p .....