Sõnale raudtee leiti 13 luuletust
Raudne eesriie
Ta tuli kolistades öösel
Nüüd seisab poolitades linna
Nüüd seisab vagunites diisel
ei lase üle raudtee minna
Ei saa ümber ega üle
pikem on kui mõisa köis
Piiluparti rongis pole
keegi vaatamas just käis
Ei saa lapsed minna poodi
Ei saa ka need kel haige pea
Raudtee vabastuseks loodi
Facebooki grupp ka õige pea
Mitu päeva suhteid lõhkus
rong mis keeldus jalust
minemast ja kaikus õhtus
karjeid noorte armuvalust
Vanad meenutavad aega
mil elud olid rongitud
Kuis üle raudtee naabri aeda
sai suvaliselt longitud
Eesriie tulnud justkui rauast
kui jälle k .....
"Hiinlase õnnetus"
Jäkid vanal ajal tegid nalja
kui võõrtöölised surid plahvatuses
ei tulnud kaevandusest kedagi välja
ka muid asju juhtunud raudteede ehituses;
sellest insidendist tehti kollasest rassist vanasõnu
kuid kusagil mujal mandril asi muudmoodi
laevameeskond tundis sellest mõnu
kuidas "kogemata" lõige kaablile meres loodi;
raudselt venelaste kiusamist nad pealt õppinud
naabrite moodi selle insidendi meelega tegid
välisministeerium spiikri sõna andma kutsunud
et misasja selles vastaspooled nägid;
Soomele tegid pilukad üles ausale uurimisele
ja Eesti omakorda abi saada ta .....
Mõtteid....
hindasin üle
ma võin olla pöörane
meie suguvõsa meesliin läheb edasi
kraadi võrra targemalt
samal ajal kui mina põimin sellesse
ulmeliselt pehme naiselikkuse
võin elada, olla kus tahan
homme istuda Dubai tänavatel kui vaja
või joonistada kõrbes liivale
"Väike Printsi" miraaže
Ma ei pea enam muretsema,
mis saab selles sugupuust edasi
mul on uuringud tehtud,
mul tuleb ainult vastu võtta
"Alkeemik" läheb teele ise
mina olen see, kes aeg ajalt ennast meelde tuletab
kas Veronika otsustas surra
või miks ta ümber mõtles
ma ei mäleta,
ma lugesin tookord ne .....
The Psychedelic Furs - Love My Way
Armee tantsupõrandal
See on relvaga mood, mu arm
Ukseta ruumis
Suudlusest ei piisa
Armastus minu moodi, see on uus tee
Järgnen, kuhu mu mõistus läheb
Nad panid meid raudteele
Panid meid kallilt maksma
Selle eest, et naersime neile näkku ja tegime seda omaviisi
Nende silmade taga on tühjus
Kõigi nende südametes on tolm
Nad tahavad meid kõiki lihtsalt varastada ja lahutada, aga mitte
Armastuses minu moodi, see on uus tee
Järgnen, kuhu mu mõistus läheb
Armastus minu moodi, see on uus tee
Järgnen, kuhu mu mõistus läheb
Nii et neela kõik enda pisarad, mu arm
.....
Küüditamine
Kes pisaraid küll kokku
oskaks lugeda,
mis mahajäetud kodutallu
mulla all,
mis peidus vagunites
sügaval
Ei võõra käsi paitand
lapse põsekest,
kui lapse pisar voolas
ja valu karjus imetava
ema südames
Siiani veel naise vari aknalaual,
käsi põsakil,
umbrohtu kasvand
raudtee rööpad,
maha maetud jäljedki
Viimane pidu ...
Meil minemisel , alati suur rutt,
jääb poolikuks hüvastijätul jutt.
Jättes inimesed kes sulle kallid,
oled nendega vaevu keda sallid.
Kas hetkel pisut vale oli arusaam,
või liialt ligidal asus raudteejaam.
Nii kiirelt kodust viis sind rong,
tagajärjeks aastaiks, vangi kong.
Pidu seal veel jõudmata sul alata,
peatas elu kauaks mis siin salata.
Võõrsil eksid , pahe laial - teel,
kitsa - raja õige , leiab sinu meel.
Hansi!!!
Elav-elu
Piparkoogi, piparkoogi piparkoogi mees
vupsab välja tundmatust kui õige mees
silmis põleb tuli, põues hõõgub vimm
laual põleb küünal, käes tal õng ja lant
laual noad kahvlid sätitud on reas
ikka püüab konksuga ta kalu liua pealt.
Piparkoogi, piparkoogi, piparkoogi mees
tunneb ennast justkui või sees
pipargoogi mees nii vapralt mööda raudteed läeb
eemal terendavad karamellimäed
võitleb kui mees, võitlus on ees
kuni maandub üksikkongi
tapamajas number kuus.
Piparkoogi BLUUS
maandus tapamajas number 6
Milleks?
                        Milleks ?
1) Milleks vahel elus on just nii,
    Et aeg süngeid pettumisi rutuga vii,
    Miks lihtne lausuda neid ilusaid sõnu,
    Millel kadumas tulevikus oma võlu.
2)Â Milleks vaja luua need illusjoonid,
    Ja samas varsti lõhkuda emotsioone
    Kui valida oleksid võinud teise elutee
    Mis oleks viinud sind üle raudtee
   Â
  Â
3) Milleks vahel kaoks aeg tundmatusse,
    Millega lõhutakse endi ees klaase,
    Ning üksindust puistata nii südametesse,
    .....
Ma tahaksin....
Ma tahaksin pead peksta vastu kiviseina
Kuid pole seda erilist paika veel leidnud
Ma tahaksin sõrmenukid lüüa veriseks
Kuid hiljem tekib raskusi nende varjamisega
Ma tahaksin vajuda veepõhja
Aga mul puudub julgus
Ma tahaksin mööda minnes kõndida kihutava auto otsa
Kuid samas ei taha teisele tekitada kauakestvaid süümepiinu
Ma tahaksin žiletitera suruda tugevalt naha sisse ja
vaadata, kuidas veri voolab mööda käsivart alla
Ent ma andsin sõna, et ei tegele enam oma pahega
Ma tahaksin langeda kaljult alla
Kuid mulle ei meeldi piinarikas surm
Ma tahaksin nö .....
"Moment of Peace"
Istun siin, raudteerööbastel,
kus me kunagi sinuga olime.
Mõtlen sellest noil rööbastel,
kui ilus siis veel kõik oli.
Kui meeletult hea mul oli sinuga.
Aga nüüd olen ma siin üksinda.
Sind ei ole enam.
Ja kui ei ole sind, ei ole vaja ka mind.
Panen kõrvaklapid pähe
ja kuulan viimast korda seda laulu.
Laulu, mida tavaliselt koos kuulasime.
Mäletad, kus Hutzkyd koos jooksid...
Ja siis ühtäkki...
laul sai läbi...
nagu meie koosveedetud aegki...
miski pole igavene.
Ma kuulen rongi häält
ja vaatan tagasi.
Rong on suur ja võimas.
Enam pole tagasiteed selt .....
Ãœhiskond
Ilusate mõtetelinn oli vist ju tartu ?
aga meie ?
Lähme ära Harku.
sest seal kõik me tuttavad,sõbrad, nagu üks pere.
lähme - lähme - ütleme neil tere
aga enne, läbi Lasna - Stop maardus
tirime naisi linnapealt nagu kalu veest Mart Laagus
puud on raagus
õhtu saabus
nüüd
ma langen taevast nagu lennuk piloodita
kui sa ise täpselt ei tea
ära palun meile soovita
kalamajas esimest korda getsi said sa proovida
peale esimest mahvi
sa kukkusid üle parda, uppusid, oled vardas!
Selg sirgu, ära karda
august välja aitab iseloom
seega võta teekon .....
Enne jõulu
Askeldati ammu juba
jõulutaadi majas.
Asju täis said ait ja tuba
neid tal kõiki vaja.
Seal on laevu- kõrged mastid
rodu raudteeronge,
kirjud pallid- kompukarbid
küpsiseid ja kooke.
Jõuluõhtul siis kui lakkab
askeldus ja kära.
Kuu see vaatab metsa takka
tähistaevas särab.
Kes seal hiljukesi astub,
kes käib teed veel pikka,
see on jõulumees kes tuleb
kaasas kingid ikka.
Haldjalikult lapsik
Näha kauneid,
punavaid põski.
Imelise naeratuse
läbi udutava loori.
Purunenud mustad,
müürid silme ees.
Halvad patud,
mis põrgulikult keelatud.
Ãœle siniste silmade,
leekiv tuli sätendav,
madaldab kaunimagi,
rohelise heinakõrre.
Valge kahvatu piha,
mis nii lumi valge.
Paljastab iga detaili,
sel sametisel ööl.
Lumekad juuksed,
lendlevad läbi tuule.
Päike soojendab lume,
andes pruunika jume.
Madal hääletoon,
nii kaunilt õrn.
Tasa vaikselt püüdes,
mõnuleda pilve pehmuses.
Lind nii magusalt,
laulab läbi taeva sina.
Vaikses metsasalus,
lendl .....