Sõnale reaalsus leiti 127 luuletust
Kahtlused* (üks sahtlisse unustatud lugu)
Ise ma olen veendunud
et ma ei oska kirjutada
midagi ei saa osata
mis tuleb nii loomulikult
loomulikumalt kui hingamine
Ei ole mul kohati rütmi ega taju
luuleanalüüsigi pidid parandama
tunnustatud kirjanikud linnast
kes aitasid teha ära kirjanduse kodutöö
võimalik, et mulle lihtsalt meeldib jutulõnga keerutada
meeldib sõnadega mängida
ja otsida neile erinevaid kujundeid
luua värvikaid pilte
ja siduda ennast hetkedesse
või kinnitada need hetked
pakkepaelaga
võimalik, et ma olen papagoi
kes korrutab kõike, mida ühiskond räägib
ja siis läbi oma soolav .....
Proua Kuu
Proua Kuu ilu
kahvatamas sinu oma ees.
Ta langetab oma helehalli pale,
et silmata
seda taevalikku valgust,
millega isegi jumalad võistelda ei suuda.
Valgust,
milles mina nii tihti
sinu teadmata peesitan.
Proua Kuu põlvitab aupaklikult Sinu ette,
laotades Su silmi tähed,
riputades kõrva planeedid
ja loovutamas osa endast -
tehes seda ilma igasuguse kahetsuseta.
Ta asetab Sinu ihule
rüü, millesse tikitud
kuldniidiga piirideta armastus,
hõbeniidiga igavene andumus.
Proua Kuu kirjutab
sinust sümfooniaid, harmooniaid ja meloodiaid,
sosistab need tundelisel .....
Aprillist oktoobrini
Ma ootasin Sind terve nädala
Sa ei teadnud
Ma isegi lugesin päevikus päevi
aga Sa ei teadnud
Ma mõtlesin, et kuhu Sa kaudsid
Kuhu Sa kadusid mu päevade virvendus,
mu energia andja, mu südame löögisageduse tõstja?
Ma lugesin päevi.
Mis juhtus suvel,
oli must auk ja keha kõngemine,
ma muundasin ennast varjuks
mis jäi armastuse toitainetest ilma,
mis otsis lohtutust kurbadest armastuslauludest
ja püüdis endale tõestada,
et see pole päris...
Ma ei teadnud, et Sa tuled.
Aga Sa tulid ka sügisel.
Sul oli ju võimalus loobuda
ja ma arvasin, et Sa teed seda...
.....
"Elu klaasist majas"
elu klaasist majas
sa arvasid, et mulle meeldib seal
nagu roos istuda kupli all
ja oodata oma isandat
mingi ajani oligi see ustavalt tore
seni kuni valed hakkasid mind tuimestama
ja siiruse presumptsioon enam ei kehtinud
fantaasia võttis avatari kujusid
millest väidetavalt tundeid pidin vaid usaldama
aga hoolimata oma idealistlikust maailma pildist
ja salvrätikuga pühitud roosade prillide tolmust
tahtsin saada midagi elavat enda kõrvale
mitte Universumi Loojat
eile kuulasin teadvuse sagedustest loengut
iha on energiat kitsendav sagedus
samas kui julgus alustab energia .....
Meie hetkene ühiskonna pilt minu silmavaate kaudu
happeline elu soodustab happelist keha
toetudes Dr Riina Raudsiku teooriatele
ning elupõlisele praktikale
meie kõige vingem kiire elu narkootikum
on kofeiin ja kui arvatakse, et see ei ole
narkootikum siis lugege "Why we sleep"
ja proovige elada ilma rohelise tee või kohvita
linnavurled ütlevad, et ei, sellises ühiskonnas
sellise töökoormuse all hetkel
pole see absoluutselt võimalik
jah, maamajas ahju küttes ja lõunauinakuid tehes
miks mitte
kusjuures peaksime püüdlema aluselise elu poole
see hoiab ära haigused
see hoiab keha tervena
meil on küll meditsiin arenen .....
Istu oma emotsioonidega
nägin täna tund aega vaeva,
et istuda oma emotsioonide rüpes,
et olla armastuse mulli sees
ja saada teadlikuks,
mida ma tegelikult tahan
ja miks on nii, et fantaasialoos
me mõtleme ainult esimest sammust
ja maagiliselt justkui ükssarvik
peaks pärast sammu kõik laabuba
sain aru, kui kaugel olen ma reaalsusest
mis mõte on visualiseerida
ühte sammu
kui ma võiksin ehitada kogu loo
kogu unenäolise linna
aga ma ei suutnud seda
ma olin lihtsalt selles hetkes,
kus olin Kodus ja kõik oli hea
kõik oli täiuslik ja rõõmus
ilma tülideta
ilma nääklemisteta
ilma pool .....
Nailbomb - World of Shit
Viha on reaalsus
Viha on reaalsus
Viha on reaalsus
Kas sa ei tea, et Jumal vihkab?
Viha on reaalsus
Viha on reaalsus
Viha on reaalsus
Kas sa ei tea, et Jumal vihkab?
Vägivald on see, mida te kasvatate
Rassism on see, mida te kasvatate
Viha on see, mida te kasvatate
Mida sa minult ootad?
Viha on reaalsus
Viha on reaalsus
Viha on reaalsus
Kas sa ei tea, et Jumal vihkab?
Viha on reaalsus
Viha on reaalsus
Viha on reaalsus
Kas sa ei tea, et Jumal vihkab?
Rahu vend, mine perse, siga
Ma ei vaja sinu võltsi sõprust
Vabadus on hunnik sitta
See on sitt maailm
Viha .....
Armastan Sind
Sa ütled: "lase lahti", ma ütlen, et
ma ei lase
Sa kordad ennast veel ja see tundub nagu mäng
Sa tahad mind eemale visata nagu rõõmsa kutsika,
kes oma peremehega mängima on tulnud
Et Sul pole aega,
et Sul pole aega selleks naiselikuks segaduseks
ja tunnete mölluks ja oma pea kaotamiseks
Sa kardad
Aga kas ma vähem kardan?
Samas milleks armastust karta, kui armastus on meie põhiolemus
Samas seda peaksin mina teadma, kes ma Sind olen eelnevates eludes
hüljanud, välja jätnud ja kriipinud Su südant ja hinge
oma kriitiliste sõnadega ja mõistmatusega
Mul ei olnud si .....
"Aheldatud armastus"
Ma ei tantsi Sinuga kui Sa mulle oma südant ei anna
Ma ei suuda, ma ei suuda
Siis ma võtan võtme ära,
Ei ära võta võtit ära
Manipulatsioonid, manipulatsioonid
Olgu, tantsime, unustame
Eksleme
Miks peaks olema Sinul tahtmist kõndida minu südame keerdtreppidel?
Sest ma armastan Sind
Muud põhjuseid ei ole
Aga Sa manipuleerid minuga kangetel toonidel
Aga manipulatsioonidele vastatakse manipulatsiooniga, täheke
Sa tahad võtit, ma tahan südant,
Kõik tahavad midagi
Suletud aias (Persia tõlkes “suletud aed”)
Limiteeritud mõttemustritega maailm
Illusioorne paradii .....
Mu peas on terve maailm
Mu peas on terve maailm, mida keegi ei näe.
Ma oskan varjata seda, mis mul mõtteis.
Välja olen mõelnud terve maailma, mis eksisteerib vaid mu peas.
Keegi ei näe, keegi ei tea.
See maailm pole püsiv, ta muutub ja kasvab koos minuga, ta on minu hästi hoitud saladus. Ta paistab väike, kuid minu jaoks on ta kõik.
Mu peas on paik, kus saan endiselt tunda lapselikke rõõme.
Või kasvada vanaks, olles ise veel noor.
Ses maailmas on unistused reaalsus ja reaalsus unustatud.
Päris elu käib siiski minuga kaasas,
tusase tujuga on sealgi torm.
See on aga okei,
Sest lill .....
oma lastele
Aitäh, et te mind oma isaks vastu olete võtnud, kõigi oma täis- ja teravnurkade, iseärasustega.
see suurem on kui
sõnade poolt sisse piiratud
mingi tükike reaalsust
elu ja aega päeva
taeva alla tulev
hommikune puhtevalgus
see kõrgem on kui Eiffeli torn
põhjatum kui Mariaani süvik
sama elus ja tühi kui Universum
iga kord on see isemoodi
mis paneb tegelikkuse paika
lase sel ära kaduda
vahel õnnestub endalgi
aduda mis see siis om
nii kui om
¤
Kui kaovad imetlejad ja klaköörid,
siis tuhmub sädelev karjääripeegel.
Julmrünnakul reaalsus nagu puuma
sul rapsab pihust juhtimisenöörid.
Veel kehtimas on igivana reegel,
et hiilgvel kestal sees ei ole tuuma.
Suur võsavikat niidab. Lõikjalt lööb
neid võsundeid, kel päikselt pöörat pale.
Kes pugend pakku võimupiiri varju,
jääb vormituks ja sültjaks kui amööb.
Ning esiplaanil laiab väär ja vale,
mis sest, et MINA sellega ei harju.
Uskumused
mõned surevad ära suurest hirmust,
et nad ei saa hakkama oma kolakambrites tuulutamisega
et parem on ennast põletada
kui fööniksina tuhast tõusta
mina nii ei arva
olen käinud surmadžunglis
seal ei ole midagi nii kiiduväärt
et kipuks tagasi
nautida elu, seniks kuni seda on,
mida alandlikumaks elu sind teeb,
seda tänulikum iga hingetõmbe ja lilleõie eest oled
olla alandlik
ei tähenda,
et lased kellelegi endast buldzooseriga üle sõita
vaid lihtsalt lased ennast õpetada ja kanda
ja ei aja nina püsti, kui tead õiget vastust
sest iga vastus on muutlik
nii na .....
Vastamine
ma enam ei vasta
võid ju vaadata ja ihaldada mind
aga ma enam ei vasta
mitte et ma ei tahaks vastata
vaid kiirus võtab üle kogu mu keha
ja ma lihtsalt elan lihtsurelikku elu
kus peaks olema mul mingi ambitsioon
aga ambitsioon ilma südametäiuseta on tühine
sestap
ma kuulaks Su muusikat, Su raadiosaateid nüüd
nad teavad, et kuulaksid,
neil kõigil mingi oma story Sinuga,
nii et ealeski ei kahtlustaks nad midagi ja see ongi hea
olla nagu kameelion
igas seltskonnas vastavat värvi nagu vaja
aga rebane ei saa ju ennast pikalt peita
eriti enda saba
ma mõistan nüüd, .....
Süü?!
Süütunnet ei ole,
kui Sa tead mida tahad
kui seljas on puhtaks pestud riided
ja su süda on aus ja tõene
eelkõige iseenda vastu
et mitte moonutada tõde
viha ja vimm pole minu teema
jah, võin ägestuda, aga ma ei näe mõtet enam sõjakirvest vedada
ilma, et see muutust ellu viiks
küll olen ma neid kirveid juba vedanud ja loopinud ka
mida vanemaks saad, seda rahumeelsemaks muutub igapäevane samm
mul ei ole vaenu ega vimma
mul ei ole aega isegi mõelda,
sest muu reaalsus võtab oma koha, et luua uut
nauditavamat ja postiivsemat elu
ma ei otsi negatiivsust igast terast .....
Kes ei tea, ei tea
Nad ei tea,
ja see ongi hea,
mulle isegi meeldib, see peidus orava mäng,
see kus midagi on aga samas nagu pole
nagu miraaž
Sa ei teagi, kas see on päris või hoopis midagi varjatut
inimhinge müsteerium
Kõik teed on avali, kõik teed on õieli
Vali millist tahad,
isegi kui mõdu enam poes ei müüda
Need, kes suudavad loendada ainult Sind sinu viimaste elupäeva tundide järgi
kas nad tõesti tundsid ja teadsid Sind
või oli see ainult farss nende peas, nende kujutelm
nende reaalsustaju
nende võime näha seda, mida nad tahtsid näha,
isegi siis, kui nende nähtud mas .....
Narkomaan
Mind nagu polekski siin,
olen alati keegi teine.
Kirbe kanepiving ja morfiin
tundi kakskümmend neli mu eine.
Kõrva sosistav ebajumal
viib mõistuse, pingutab närvid.
Ses neoonsete toonide kumas
pole öid ega päevi, vaid värvid.
Igavest und soovin ilmsi.
Jätke mind rahule, palun!
Valgus vastikult pimestab silmi
reaalsuse sunnitud valus.
Suigatus
Hommikune suigatus,
nii mõnus on.
Poolärkvena, ikka näen ma und
Sajab paksu laia lund,
valge on kõik maa.
Suigun valge lume peal,
õnnesurinas, nii heas.
Vahest suigatus on parem,
kui üks piinav öö.
Suikudes hõljud maa ja taeva vahel,
reaalsustunne kaob ja kaob.
Vanaema kiiktoolis...
tuleb suik peale imehea.