Sõnale reaalsus leiti 127 luuletust
Ööloom
Aju jahvatab ja jahvatab,
joon öösel kohvi,
kuigi ei tohiks
Mu silmad on tagurpidi,
näen enda sisemust,
seal on palju arusaamatust
Minu missioon siin elus?
Ma ei tea
Mul on aeg-ajalt deja vu hood:
olukorrad, mida olen näinud,
muusika, mida olen ennem kuulnud
Muusika, mida mitte kuidagi ei ole võimalik olnud
mul kuulata,
aga kuidagi väga tuttavad
Olukorrad, mida olen unenägudes näinud,
need ketravad kuidagi reaalsusesse
Võib-olla näen mustreid asjades ja sündmustes
ning need mustrid eksisteerivad ainult minu peas
Ma ei tea,
ma olen ööloom,
nagu kassidki
Is .....
Unenäo unistus täituvas reaalsuses
Sa oled mu unenäo unistus
Mida maises elus näha ma saan
Sa oled mu unenäo nägu
Keda tunnen ja tean
Sa oled mu hinge võbelus
Peegeldus maailmade taga
Sa oled mulle kõik
Ka siis kui mu teadvus magab
Sest magades loodan ma sind kohata
Vahest südamest ohata
Ohata südame põhjast
Tunnete tulva
Trotsida sinuga koos maiset surma
Sest meie armastus elab eludeüleselt igavesti
Siin ja seal…
Ta elab koos sinuga ja minuga hingeääres ja selle põhja peal
Ta on alati meie käte vahel
Puudutuse sees…
Ta on sinu ja minu huulte soojuse leek
.....
Õnnekoht (2018)
Kaugel, kaugel maailmas,
kuskil, kus ei ole olemas aega,
on olemas minu unistuste laegas
Vajub pea padjale,
tõusen ma kaugele, kaugele
Silm muutub uduseks,
teed ja tänavad muutuvad koduseks.
Kaob ära reaalsuse kuppel,
tulevad esile uued mõtted
Saavad olema tegemised,
mis ei ole leidnudki mujal esinemist
On olemas see koht,
kus puudub hädaoht
See minu õnnistus, see minu õnnekoht
Kadunud
On ajataju kadunud,
tunded kaoselised,
on inimesed adunud,
et kõik võib olla minev -
kodud, asjad ja siis veel
lähedased eluteel.
On reaalsustaju kadunud,
vaid järgi jäänud hetked
ning ajalugu kordunud
me kõigi eluretkel.
Ehk varsti koidukumas taas
on päiksekiired säramas.
- Tarmo Selter -
2022
Ema ja poeg
Ema saadab läbi kardinapisarate
teele oma ainsat poega,
poega,kel aastaid kaheksateist vaid
Sõjakoledusi vaatama ja mõõtma,
mis täna nii uskumatu näib.
Reaalsus vaatab mõlemale näkku,
ema pead noogutab vaid.
Rahu ajal minna päriselt lahku,
normaalne see küll ei näi.
Poja rasked sammud astuvad teele,
tal rüht on sirge ja kindlameelne.
Huulil Ukraina hümn nüüd kajab
ja tuttavad on kõik kodurajad.
Ema soolasambana
jääb koduõuel ootama...
Kurb koolimaja
Taas koolimajad sulguvad
Jääb maha õpetaja
Mitu korda aastas peab,
teretama koolimaja?
Kas sügisel saab lilli tuua,
oma armsal' õpetajal!
Täna jälle hirm on põues
Hirm mind ahistab
Pole see ju õige tunne,
see tunne pole hea...
Kahjuks ongi kõik reaalsus,
ehk tänamagi peab...
Küll elu ise õpetab
Käidud teid ja radu kinni kasvatab.
Varjude Varjud
Lootmata muutusele, siin hullude keskel,
mannikuleeritud, pedereeritud, peedistund,
ühiskong, tüli toov, su ülikool su prügi kroon,
süttinud, mu hääl ei küündinud, püüdlikult,
süübinult, müüdistus, enamikul reaalsusest..
Mürgistus, lahti laskmata, armu andmata,
kaval mõistus ennast üle kavaldand,
kaotanud avara, see oli alati vaba maa,
kuigi käest anda ei taha sa, maast madalast,
orjusesse meelitati meid kõiki rahaga..
elu tagamaad, aga sedasi ei avastand...
Mis hoiab löömas seda südant?
Mis süütab aknal selle küünla?
Ma ei tea..ei tea.. kuid teada .....
Vihm
Edevus, su tegelus, mu ees kõik nad vedeldund,
ajud pärsitult, päris hull, läbi närinud,
need pärdikud vaid mänginud- reaalsust ei väärinud,
hing käärinult, taga ajasid vaid sääri ju,
teesklesid väärikust, äriks sai ligimesi kattev muld,
ähib ja sügavamale end mähib- palumatta andestust,
timuka kirves justkui inglid taevast langenud,
see aju rakendus, möödus kasutult, paadunult,
õiges suunas iial ei sammunud, sõnad ei haakunud,
mõistus ei taastunud, ütles, et on vaba...
kui manipulatsioonile oli allunud, armetu!
Ma kisendan oma veritsevate kopsude põhjast .....
Silman sind
Ma pole leidnud end, pole ammu otsinud,
ennast valedega pole moosinud, ei tunne seda jooksikut,
enda eest joosta pole mul, pääseda ei suuda,
kedagi ei muuda, keegi mind niikuinii ei kuula,
lasen lihtsalt puhtalt, puhtaks, hoidmas suunda,
vaid siiraste hulgas, kes üksteise radasid ei nurjand,
vaadates kõiki teisi üsna kurvalt, jooksmas surma,
ei mõista mis oli, mis on ja mis nõnda võib tulla,
kulla , sõber, ja inimene, kuldan maskis mõra,
ja kirjutan sisemise, et jõuda sinuni, jah just sinuni,
kes sa eest endal lidusid, tasaselt nüüd kuulatad,
kaasa õõtsudes kiikusid .....
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....
Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu
Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu,
Päikese rammul, käimas su kannul,
Teadmised taevasse vaadates saanud,
Massi hüpnoos igavesel retkel ei saatnud,
Reaalsusest ja tegelikkusest saanud saatus,
Kui tehti mida õigeks peeti, mitte mida tahtnud,
Häält kostumas seest tasaselt kuulatan,
Kriban värssi ja ta sulle puhtana ulatan,
Midagi muutmata, Minasid tundmata,
Nähes Midagi Enamat kõige tuumana,
Midagi Elavat, vaatamas meid ja Ta kurvastab,
Nii palju valesid, Nõnda palju endale te lubamas,
Kui su silmad näeksid sama mida mina; sa kurvastaks,
kuid nüüd tead, mida ei saa j .....
Puhas Kurjus
Puhas Kurjus
Jah ma olen puhas Lurjus,
Ego aurudest nii purjus,
Iga Tundmus, Tunnetes Surnud,
Puhas Kurjus
Sellesse ma sündinud, röövlid olid kõik ülikud,
kohtunikud, timukad aadliku kaarikus,
Seadus ja Karistus, lihtrahva sallimatus,
Iga päev kus toimub tseremooniana mu matus,
Iga viha hoog kätte tasus, aususe vastu,
kõlasid lasud, alla pilvedelt korra veel laskun,
teil end rüvetada lasknud, võtsid kõik,
mis ma olin pakkund, lohistasid kui taskutesse,
enam ei mahtund, vähesed kes vastu,
pakkusid kaaslust, tõe kuulutaja kukla taga,
kõlasid lasud, üks hukkunu, k .....
Lootus armastusse
Ma loodan palju,
Armastust mida ei tule,
Aga mina ikka loodan!
Ehk ei pea enam lämbuma,
pisaratesse.
Mis tekivad kui mind tabab reaalsus,
et sa ei viitsigi
Mind armastada
Mind tähelepanna
Mulle ilusasti õelda.
Sa saad vihaseks kui räägin tõde
Tekib tüli..
Ja siis ma lepin
Et ma armastan sind
Ja ohverdan end...
Kõige pisem
Vaikivatest tähtedest tuhanded;
Vabadust endiselt mulle lubades;
eksisteerib meel värssides puhastes;
Puhates; uhab sealt seest; julmad ideed;
Mis ema kurvaks sul teeks; suunata veel;
Rumal mu keel;miski sütitav sõnadega mängides;
oma sooja embusesse mind mähkides;
tundes end taas väikeselt, siin väiklases;
ajal mil päikese õrnad vihud piilusid pilvedes;
hirmudest sai tee mis kasvatas kurja seal sees;
Kurjam mu meel; enese ja maailmaga võideldes;
Võitjaks ei saa jääda keegi muu kui koletis eneses;
vesteks saab skeem; mis tõelist alati põdedes;
eneses ei leia rav .....
Mats ruudus [2]
kui arvad, et ta hakkama saab siin Reaalsuses;
see puudu su teadvusest; kui kitsarinnaliselt maailma seirad; Tegelikku eirad;
Vaata ringi; elus on enamus veidrad; ees kõikjal seinad; ootab poissi vangla;
kui ei õpi teenima ta leiba; ema hool; ema hoor; ema koob; ema on tore LOOM;
kui ta vaid meest oskaks toetada ja hoida; ehk saaks ka peres kõik korda,
sa parem tormi rahunemist oota; mitte mässa selle vastu; lõhud kodu ja;
varsti polegi vägivalla eest pääsu; sest emotsioon on julmem kui rusikas;
vaevalt sa seda enesele tunnistad, kui neid teravaid sõnu läbi ta südame tulista .....
Kui jää sulas ja suits hajus
Ahh, et see et teised on sellised õigustab kõike?
Mulle tehtud; teen tagasi koguaeg võrdlen?
Uhkus on see mis ajab uppi; neela see alla;
Me kõik peame sööma oma keedetud suppi;
Ja kaotaja on see kes kavatseb alla anda;
Kui lähed mine; kui tuled tule; Su otsuseid ei austata;
Kui su meelekindlus kõigub tuules; Alalõputult:
"Mis oleks parem, mis mõjuks; mis oleks kavalam."- Ta juurdles.
Suhted pole mäng; läheb viimnegi nõnda su juurest;
kedagi ei huvita; sest sind ei huvita; kuidas keegi ennast tunneb.
Paistab, et ei kasvanudki kunagi suureks.
Kogu see suhete .....
Detailemotsioonide ohtlikkusest
Sellised lihtsad argised detailid
nagu voodi all luusiv tolmurull
sinine froteerätik
või murtud nurgaga ärtu emand
võivad äratada tohutu hulga
tundeid ja mälestusi
panna südame puperdama
või tuua näole totaka naeratuse
Nüüd mõtelgem selle peale
kui palju neid ilusvalusaid
asju ja maitseid ja aroome
me ümber on
Ja kui kõigisse nendesse detailidesse
unelema laskuda
on oht paralleelreaalsusesse uppuda
Elada detailemotsioonides on sama hull
kui võtta nõelatorget surmatõvena
igavesed jõulud
täna valgeid helbeid imedeks sajab
kuu nagu klaaskuulina öös helendab
armuline rahu mida inimhing vajab
tähtedes peidetud lootus sätendab.
täna unistusi armastuseks sajab
me südamed soojalt naerma ajab.
kaunistustega ehitud elumajad
küünlad valgustanud eredalt
kallite elurajad.. pimedad ajad
jõuludes mil viibid perega.
täna soove reaalsuseks sajab
rõõmust silmad nutma ajab.
igale kingipakile nimi antud
kedagi kusagil ootamas keegi
tunnetes nõnda sügaval kantud
elus endas süüdanud on leegi -
leidmaks õiget õrnas eleegias.
täna ennas .....