Sõnale reaalsus leiti 127 luuletust
..
Avan silmad ja valgust näen,
kuid hinges valitseb tühjus ja valu..
Tekib küsimus kas tõusta või mitte?
mõtetes mõtlen ma siiski mitte
Ning siis ma Püüan uinuda, sest ei suuda ärgata.
kui ma ärkan, purunevad kõik mu unistused.
Ning pean leppima reaalsusega
kuid, leppimine reaalsusega on tappvalt valus,.
ma leban voodil unistades.
et kas või üksainus unistus saaks teoks.
kuid ühel, hetkel käis pauk.......
ma tõusin ja avasin silmad
ja selle hetkel nägin
ma, et see pauk, haavas mu südant..
ma elasin, kuid see see valu südames
sundis mind kõik unistused maha .....
Armuke
Üks varjatud pilk
Ja teeseldud reaalsus
Üks hiline suudlus
Ja kaotatud teadvus
Üks ühine kirg
Mida lihtsalt ei peata
Üks üksindushirm
Mida ette ei teata
Üks loobumispüüd
Ja kasutu tõrksus
Üks ahhetushüüd
Ja mõistuse nõrkus
Üks sõprusemärk
Veel üks janune suudlus
Seljast libisev särk
Nönda valelik truudus
Üks valgenev päev
Ja ühised lepped
Üks segadusmäng
Ja kaduvad hetked.
"Jälle hommik"
Viimane nädal enda eest pole kandnud hoolt,
öösiti olen ärkvel ja päeval jälle magan.
Unereziim sassi löödud elu poolt,
mis vahepeal karm, kuid õiglane.
Suunan oma silmad ma taevasse,
pilved mängeldes lahkuvad,
ilusale ööle ruumi teevad,
mu pilk tugev kui liiper kinnitatud maasse.
Armunult silmitsen neid säravaid tähti,
samas linnatuled vaikselt süttimas.
Valus reaalsus tagumas jalaga perse,
kohusetunne, nimetagem seda nii.
11.11.2015
Galaktika
Kas on universum kaos või on hoopis kord?
Igast põrkumisest tekib uus reaalsus
Täheseisust määratud on olukord
Me pole ainsad kujundamas oma saatust
Kui eksisteeritakse ühises galaktikas
tuleb arvestada selle lihtsa faktiga
mis teoorias on kõige parem taktika
ei pruugi töötada niisama lihtsalt praktikas
Oma rõõme, kuid ka muresid ta jagab
Vahel mossitab, kui põhjust, siis ka pragab
Igavesti nüüdsest sinu kõrva taga
Nüüd su abikaasa nohisedes magab.
Küll sa näed võib vahel tühjast tõusta riid
Sõnavahetus või vaikimisprotest
Oled haiget teinu .....
Sürrealistlik sügis
süntesaatori nuppuderivi
sügavaid helisid peidab
süngemaid basse ja kiremisi
süper-reaalsusse heidab
sügises kohtuvad kirevad toonid
sületäis kirjusid lehti
süsipimedal ööl ühes hoovis
süütusest Pirjo sai lahti
süda nüüd rahutult pluusi all klopib
sünkjas on nutetud pisar
sültjasse soonde seerumit topib
süstal on vana, kuid visa
sünnitab soojuse, valgustab teed
sütitab veenid ta kehas
sügis saab mööda, siis jäätuvad veed
süüdi jääb süntekatehas
-Tiina Nuum-
Armsale inglile
Iga sinult saadud kallistus
õrn nagu ingli puudutus.
Reaalsustaju kaob
sind õrnalt suudeldes.
Ma teen kõik sinu heaks,
mida iganes soovid.
Ja et sa seda ka teaks-
siis sinust ma hoolin.
Armastus Sinu vastu
iga hetkega vaid tugevneb.
Saab unistus teoks,
kui meist sünnib legend.
15.10.2009
Peavalu
Poolik, tühi poolik seisab põrandal
Elutuba sassis, eilset joomist koristan
Aspiriin, loodan tõesti, et see aitab
Vastikustunne depressiooni vaikselt suurendab
Aeglaselt, vaikselt, reaalsustaju kaob
Lagastatud voodi ilumoodi vot ei kujuta
Uimas, pohmas olek mõistust üles poob.
Kalleim ravim
Ühel suvepäeval mu pilk jooksis su ilu karile,
kiilus kinni kui uks, mis enam kunagi ei avane.
Jälgides sind nagu tummahammas, seistes keset teed,
minust möödusid minutid või hoopis tunnid olid need?
Ei tea, ma üldse ei mõista, mis minuga toimus,
alles loidu eel reaalsus koitis ja mu pea toibus.
Tundsin taas valu, mis sind nähes olematusesse taandus,
nüüd kui rändtirtsu parv viljale ,mu hingele, ta maandus.
Kuidas tiirlevad probleemid ümber mu pea, kui raisakotkad nad nokkimas mu masendusest kõdunenud liha,
varsti, üsna varsti, kui nad lõpetavad oma sööamaa .....
Te parem...
Te ärge karistage neid, kel mõtted siirad,
kes julgelt välja ütlevad, mis tunded sees
kes heade sõnadega reaalsustaju viivad
ja tunnevad end nagu kalad vees.
Ehk parem peatuge ja mõelge miks siis teie
ei taha näha unistusi häid,
ei taha tunda, öelda välja headust
miks mured ainult vaevavad te päid?
Kas elu on siis nõnda palju parem
kui salaja me armastame teineteist,
ja kõik see mis läbi elatud on varem,
on painajateks muutnud mõned meist.
Igaühe jaoks on keegi, keegi, keda väärid
Armujoovastuses naeratasin
ja kogu maailma tänasin.
Leidsin sinu, kellega olin õnnelik,
valdas mind armupalavik.
Tahtsin maailmale hõisata,
Sinuga ükskõik kuhu lennata.
See kõik oli nii imeline,
Kuid saatus on keeruline.
Olen murtud ja süüdistan end,
liialt püüdsin ja tahtsin sind.
Hüppasin üle varju lootes,
et tuled mu poole joostes.
Nii ootasin, proovisin kuis oskan,
muutsin end, õppisin su kohta.
Üritasin olla igati perfektne,
Nautida iga koosveedetud hetke.
Kõiki mu päevi täitis igatsus,
ilma sinuta olla oli katsumus.
Äkki reaalsus lõi mulle päh .....
Mul on unistus
Mõtestan lahti elu, istun pingil paberit vaatan
mul on unistus, kui Luther Kingil 63´ndal aastal,
Kas peace ilutseb sildil, vastus on jaatav,
Tolerants domineerib, süütab pirni
kuna ammendund on elulaad laastav.
Vaata! oleme liialt kaugele läind et naasta
on liiga palju saasta, liiga palju igal aastal
neid kes kirbul hoides meid, hoides käes pidemeid
silmadel sidemeid, propageerides demokraatiat
nii meedia keeris see masse hüpnotiseerides
Rasse diskrimineerides, nii rahvast provotseerides
Sõjaks mitte rahuks, toolileenile ma nõjatun
mõistes et mulle see pähe ei mahu.
T .....
Mõnikord ma leian
Mõnikord ma leian end mõtlemas, mõnikord lihtsalt unistamas;
unistamas, missugune võiks olla ideaalne reaalsus
Mõnikord ma leian end alla andmas, mõnikord lihtsalt ebaõnnestumas;
unustamas, kes ma praegu olen ja kes ma olema peaksin
Mõnikord ma leian end küsimusi küsimas, mõnikord neile ise vastamas;
arvamas, et tean neid ja oskan neile hästi vastata
Mõnikord ma leian end joonistamas, mõnikord kirjutamas tõde;
uskumas asjadesse, teadmata, mis need lõppude lõpuks on
Mõnikord ma leian end kuulamas, mõnikord lihtsalt rääkimas;
teadmas kõike, mis on, ilma, et .....
Hingeunelm
Kui oma käe sa ümber minu sead,
röövib see minult silmapilkselt pea.
Tahan suudelda sind koheselt
või hoopis suurelt ja loheselt.
Sinu nägemine - see on unelm
ja mu põskedel sirab punelm.
Oled mu vastu nii hea,
muudkui sammud looja sea.
Sinu puudutused lõõmavad mu kehal
ning mu huultel kenalt.
Need kohad on mulle pühad,
mida sina ainult sügad.
Sina oled mu peremees
ning minu vere sees.
Sinu lõhn lennutab mind meeltesegadusse
ja siis jälle sügavatesse merelainetesse.
Pean pöörduma tagasi reaalsusesse
ja pühendama end geniaalsusesse.
Sina .....
Naine
Naine ...
Sa oled kui mustadest pilvedest raamitud päikeseloojang kesk sooja ja punakat kõrbe.
Su hääl nii mahe ja rahustav, just nagu merelainete kohin, mis vallutab kuulaja hinge ja tuhmistab mured.
Sind kirglikult rinnale surun ning põsel siis tajun su meeldivat, paitavat sõrme.
Kuid kurbus mind tabab, kui pisaraist läikiva näo su juustesse surun ja teadvustan seda, et peagi sa sured.
Ma silitan sind ja su jahtuvat nahka, veel siidiselt mõnusa survena tundub su lõtvunud, kuumav figuur.
Üks karje mu rinnast siis kostub kuid tühiseks sosinaks kustub siin kosmos .....
Kummalisus.
Igal hommikul ärgates,
justkui uinuks uuesti.
Uinuks taas,
kalklikku kergendust otsides.
See reaalsus on karmim
kõige kohutavamast unenäost.
Karmim vigadest,
mis olen sooritanud õigesti.
Uppudes maagilisse võltslikkusesse,
justkui näeks ma viirastust,
su nägu,
su varju,
su häältki kuuleks,
Ikka veel nii valelikult siirast..
Vaatan taaskord
su varjundis olevatele silmadele silma,
Reaalsust kärpides,
vaatan korraks kõrvale,
mida pidasid nüüd silmas?
Kas murtud sõnadega külma,
surnud jäikust tooma tulid?
Või nende elutute ridadega
soovitud unelmat purustama tulid?
Tundub nagu .....
— Maivis LInimloomus
Ajas tagasi vaatamine ei näita sulle reaalsust, ainult möödunuid ja moonutatud pilte näha sa saad, oma tühist algust.
Langev täht sulle ei sosista ega ütle "tule, kanna mind oma kätel, sest lõputuna kõik algab taas".
Pika ja talumatu ajavoona elu paljudele vahel tunduda võib ja sageli endilt me küsime "kas elasime kingitud elu pikalt ja põnevalt, mida muuta me suutsime, kas tulevased põlved ka mäletavad meid kunagi olemast"?
Mis on saanud meist nüüd, kui meid jälitab vaid kõle ja külm materiaalne hüüd, kuhu on kadunud meie hoolivus ja head .....