Sõnale rts leiti 423 luuletust
I
Nothing more,
nothing less
but a memory, clouding my lungs.
Once so vibrant, now faded to dust.
The faint beating of broken hearts,
left under a layer of betrayal and regret.
Emotions,
that have been superglued to a place long gone.
Burnt flags.
Ruined childhoods.
Alliances that brought chaos.
Secrets that brought death.
Junior Wells - Little By Little
Ohh, ohh, oh
Kallis, terve öö väljas, hommikuni
Naksad kõige peale, mida ma ütlen
Vähehaaval ma kaotan sind
Seda ma näen
Tasapisi libiseb sinu armastus minust eemale
See, mida sa teed, kullake
Sa tead, et see pole õige
Huvitav, mida sa teed, see võtab terve öö
Vähehaaval ma kaotan sind
Seda ma näen
Vähehaaval libiseb sinu armastus minust eemale
Sa tunned vastikust, kui proovin sind suudelda
Ma arvan, et ma ei vaimusta sind nagu varem
Vähehaaval ma kaotan sind
Seda ma näen
Vähehaaval libiseb sinu armastus minust eemale
Tasapisi libiseb sinu armastus min .....
Mida sa tegid
Inimene
mida sa ometi teinud oled
see et sa elevandist sääse said
ja külmkappi asetasid
ei tähenda ju
et kõik korras oleks
Elevandi sussid on ju
külmkapi ukse ees
see reedab
see reedab
Ülejäänud tagajärgede jaoks
et mis on tualetis
ja mis minu hoolega hoitud
portselanikogust alles on jäänud
nende jaoks pole sõnu
Nende jaoks lihtsalt pole sõnu
mu hinge Sa ei tahtnud
mida oli Sul peale hakata
tüdrukuga kes pärast
lume sulamist
kõnnib ojaga kaasa
et näha kuhu ta järves vulab
peoga joob ahnelt märtsisina
sellest jääb joobnuks
kui raagus mets muutub
heleroheliseks vineks
rahutuks teeb tal une
ööviiuli õitsemine
valges juunis
meelt sellest
ta lahti lasta ei suuda
tunde võib vaadelda
kiilide lendu ja mängu
siis kui järvel
kullendavad kupud
õnnetundest näoli
viskub kaldal kummuli rohtu
ole hull või kurb
elu veelgi rohkem
saab katki minna
varemetes veelgi rohkem
külad linnad
oma kohta pole enam
kodus uksel laual voodil
lillel vaasis raamatuil riiulil
uksekellal jalamatil
nikeldatud noal ja kahvlil
portselanist teetassil
voodi alla peidetud
kümneid kordi vannitatud
tuttu pandud nukul
teiseks saavad ema põsemusid
õe ja venna kallistused
sõnal suust nüüd mis tuleb
aja vihkamisse suleb
kõike valitsema hakkab surm
kalk ja morn
ole hull või kurb
Movember
5 aastat tagasi
jookseb lugu sedasi
kuis november oli algamas
ja estraaditäht Üllar arsti külastamas;
kiidetakse Jörpa karva
mida näha sellist harva
need juuksed ja rinnakarvad
isegi need vuntsid - voh, mis ise arvad?;
istub medõe ees
vastakuti kuulus lauljamees
tohterdamas Jörpat neiu
kes nagu leidnud peiu;
ütleb medõde: "Oh Üllar, kui kaunis habe
näete selles välja nii kabe
oskate enda üle hoolitseda
tohib ma paitan ja kammin seda?";
"Aga palun!", vastab Üllar
kes on täiusliku vuntsi eksemblar
neiu kammima meelitab
kui oma šortsid maha viskab;
.....
Sügis on turtsakas teismeline
Sügis on turtsakas teismeline
Kord on ta särav kui armunud naine
Pillub värve siia sinna
Ärgitab päikest laiemalt naeratama
Mõned linnudki laulma meelitab
Meri peegeldab ta sillerdavat õnne
Siis ühtäkki purskab lohutamatult nutma
Ulub kui üksik armuvalus hunt
Ja päike peidab ennast pilveteki taha
Kartes sekkuda
Tuul püüab lohutavalt leelotada
Kuid asjatult ja vaikib peagi.
Siis on ta jällegi osavõtmatult hall
Ei ühtki emotsiooni kivisel palgel
Värvid on järsku unund
Korra kuuled vihmakrabinat katusel
Peagi vaibub
Ja taas on jäine mask ta näos
On see .....
ühe öö read
Ühe öö read
nagu päev valgusest
täitub taeva alune
elu heldusest
see sinugi sees
muutub helluseks
tänuks olemise eest
aidaku meid selles
hinge puhtaks põletav
leek ka ajas
mis veel alles ees
*
kõik muu kui on
ära olnud
taas jõuad elu ilu valuni
tänagi seda endale
palusin
*
mis oleks õite ilu
kui poleks nende
puhkemist närtsimist
ööde kõrvetavat vilu
hingel sellega
toime tulemist
seemnete pikka ootust
vihmast märjaks
saanud mullas
enne kui päike
õied üle kuldab
*
nii palju surmi
üle elada
veel jääda el .....
Ulguv puukuur
Küttehooaeg on alanud
paraku puudega, kui elekter kallis
hookus - pookus, selleks raha kadunud
seega on soojaelu vanas rollis;
olin vanaemaga kuuri ära laonud
lõhkusin puid ja ette tassisin
mind varem ära minna lubanud
siis ma toa poole vantsisin;
hiljem tagasi õue tulin
uks veel lahti, nii vaatasin
ei kostunud vastust, kui hüütsin
ju siis kuuri lukku keerasin;
kui pime taevas ja õues külm
hambaid pesema kõndisin
läheb kortsu mu kulm
kuna õudsaid hääli läbi akna kuulsin;
püha vett kaasa võtta mõtlen
võtan kirve ja tõstan krusifiksi ette
ise kurjuse .....
Naeratus
Just nagu suvepäike sillerdaval veel...
su naeratus mu murekortse silus.
See naeruvirv jääb oma leebes ilus
nüüd hoidma soojust minu hapral hingeleel.
Hetk õnne vahel pöördub. Pääsu otsib meel
ja ootab naeratust ses argses ilus.
Neist sõnadest, mis mõttesopi vilus,
on raske leida õigeid, tõrgub keel.
Hing sumeneb kui suure lumma eel-
sest avaneb me südamete värav
ja tasanduvad konarused teel.
Su kaunis naer on pärlendav juveel
ses elulabürindis- kirkalt särav.
Jääb hoidma soojust hapral hingeleel.
Topeltapp :D
Tinderis on issanda loomaaed
juhtub seal igasugust nagu näed
on mehi, kes otsivad salasuhet
ja naisi, kellel pole suhtlemisest vahet;
jäänud silma mõni roosakarva
selliseid on leida harva
eriti veel, kui jookseb kaabel ninna
sest keemiaravi vaja minna;
temaga jääb puudu pikk pühendumus
ja mõttes on see katsumus
et kui viimasel ajal kohtuda
saab väheke aega abielluda;
sellisele neiule on issanda õnnistus vali
aga patsiendina ei tea, kus on nali
sest ta rasedaks tegemine on viimane etapp
kuna ära surres on see topeltapp;
ehk 2 surma 1 hinnaga
laskem minna aga
.....
Sügis kolab ringi
Sügis tallab mööda metsaradu,
korvi korjab seeni ilusaid,
kärbseseened jätab kaugel maha,
korvis kohta pole mürgistel.
Sügis kummikutes sohu astub,
jõhvikad ja pohlad meelitavad seal,
kuigi kummikutes vesi lirtsub,
tasakaal tal püsib mätta peal.
Sügis pähklipuul pähklitega mängib,
orav pessa pähkleid veeretab,
vinge tuul ladvaokstel kiigub,
pilvist vihma alla tibutab.
Sügis aias uitab ringi,
järelkärus küpseid õunu veab,
aidauksel vahib ringi,
saak salvedesse saama peab.
Nõnda sügis tuulab mööda ilma,
kolab aias, metsas, mere peal,
tahab jääd .....
Sügis
Sügis, sind ma nägin eile,
kuulsin öösel vingumas.
Puudutasid minu hinge,
sa oledki päriselt olemas!
Oled pisut nukrameelne,
kuid särts on sinus olemas.
Küll natukene hilja tulid,
vaikselt ja salakavalalt.
Aga täna oled ilus,
soe ja lahke meelega.
Midagi nii väga tahaks,
oma hingest sulle kinkida.