Sõnale rvid leiti 189 luuletust
Tädi Sofia jõulud
Elas kord üks töötu naine
kellel 2 poega, kes närvidele käivad
nendega madal on suhe ja maine
suhted päris mädad nagu näivad;
et riigilt raha saada
võtnud järeltulijad endale
aga paljuga vaja arvestada
näiteks, et pole elu olla Sofiale;
see eriline päev emale ei loe
mingid tüütud pühad tagasi
õues pakane ja toas pole ka soe
jõuluõhtu pole naljaasi;
lapsed pärivad "millal jõuluvana siin"
nii vastikult, et vahtu suust jooksnud
katsu nendega olla, paras piin!
mõlemad raudselt täis joonud;
ajumürgitus platseebot loob
näiteks hõbekellasi pimedas hel .....
Ole särav
Veidike tibutab vihma,
lehti veel puuoksalt langeb,
tuuleiil toomas on siia
hetki, mis külmad ja karged.
Värvid kõik kadumas vaikselt,
masendus võtmas on maad,
loodusel olla nüüd laskem,
sära enda seest leidma pead taas.
Ole särav kui hommikupäike,
veel soojem kui suvine tuul,
nii maailma süttimas väike
rõõmuleek, mis varsti on suur.
- Tarmo Selter -
2022
Placebo
Mu rokktoober sai juurde tina
ja vaimu sügise pimedusele
käisin konserdil mina
ergutust viimase tööpäeva õhtule;
soojendus küll jama ja saal väike
kuid heli parem, kui eelmine kord
paistis tuli laval nagu neoonpäike
värvid, kollane, roheline, lilla ja sinine;
gootika sobis see õhtu
juurde suure särgi osta
sain hesburgeri kõhtu
ja siis jälle karata;
meedia kirj. et esitlus jäi nüriks
aga, ei tea, mulle sobis
ehk seekord jäi hitte väheks
aga atmosfäär mind kaasa hoidis;
mu särk paraja suurusega
ja peal kõik konserdi ajad
sügis ristis mind nootide .....
Sügis on turtsakas teismeline
Sügis on turtsakas teismeline
Kord on ta särav kui armunud naine
Pillub värve siia sinna
Ärgitab päikest laiemalt naeratama
Mõned linnudki laulma meelitab
Meri peegeldab ta sillerdavat õnne
Siis ühtäkki purskab lohutamatult nutma
Ulub kui üksik armuvalus hunt
Ja päike peidab ennast pilveteki taha
Kartes sekkuda
Tuul püüab lohutavalt leelotada
Kuid asjatult ja vaikib peagi.
Siis on ta jällegi osavõtmatult hall
Ei ühtki emotsiooni kivisel palgel
Värvid on järsku unund
Korra kuuled vihmakrabinat katusel
Peagi vaibub
Ja taas on jäine mask ta näos
On see .....
Kollane
Kollaseks muutunud on kõnniteed,
seal, kus pikk puudeallee.
Kollast värvi on kõikjal veel,
rukkipõld on kollane.
Päikeseketas kollaselt käib,
kollane kuu kasvab ja kahaneb
sinises taevas,
kollased tähed ümber kollase kuu.
Kangastub kollane tähelaev_
Millal kord lõppeb
see valu ja vaev?
Taevas põleb
Taevas põleb nüüd hommikul tihti,
kui öösel on härmatand´ maa,
mis katmas on öökülmas pruunistund´ lehti,
öötaevas on selge kuukaar.
Päikesetõusud nii kirevad näivad
just siis, kui on vaikus maa peal,
viimsedki linnud nüüd kaugusse kaovad,
ehk rahu nad leiavad seal.
Naudi taevaseid tähti ja päikesetõusu,
väikseid külmasid hommiku eel,
mis Sinuni jõudmas on silmade kaudu
ajal, mil oled Sa teel.
- Tarmo Selter -
2022
õuntekorjajate kätes
tähtede tuulte päikse vihma
poolt tuhat korda kallistatud
kuu poolt valgustatud
rändate nüüd kastidesse
korvidesse purkidesse
keldritesse moosideks
ja veinideks ühes õunas
miljardeid aastaid loomist
saaks krõmpsutada
hammastega lõunaks
tänuks nelja ilmakaare poole
veel kummardada
siis mahla pühkida lõualt jõuad
Mälestus
Vähi natuur on nii kütkestav
mälestuste varasalve hoidja
allveehoovustes ujuvatele kaladele
ideaalne paariline
kuni sõnn lääb tantsu
ja kombineerib selle
tulise skorpioni kirega
Julie Andrews ja Andy Willams
Kuu Jõest kuni Do-Re-Mi-ni
Üheksandas Pilves koos
Bryan Adamsiga
lenda linnuke lenda
tunne ennast voolavana
nagu Celine Dion
igavaiku radadel kõndida
Kõrbe Roosist kuni
Tuhande Leo Coheni
Sügava Suudluseni
On meresüda,
mis tuksub vaid asjaosalistele
peotantsu kingade klõbina saatel
kuni bordoo voodilinad
vahetuvad elava elamusega
vikerkaare vär .....
Kas Sa tahad?
Kas Sa tahad tulla talveõhtul siia,
lastes lumehelbel paitada Su pead?
Kas Sa tahad tulla kevadõhtul siia,
värskes roheluses mõtted on nii head?
Kas Sa tahad tulla suveõhtul siia
valgel ööl, mil eha koitu kohtab taas?
Kas Sa tahad tulla sügisõhtul siia,
saatjaks lehevärvidega kaetud maa?
Kas Sa tahad ennast unistustes kanda,
luues hetki, mis ei iial unune?
Kas Sa püüad elus endal kõike anda,
et kõik ilu Sinus süttiks elule?
- Tarmo Selter -
2022
Maailmapilt
Värve segab muutuv maailmapilt
varjunurkade ampluaas.
Halli pliiatsijoonist näeb napilt,
kinni klõpsatab pinali kaas.
Pintslitõmme, ja kõrbest saab lamm,
hüüdu lajatab ehmunud tüll.
See pastelsete toonide sulam
silmakirjalik, lääge idüll.
Mitu erimõõtmelist tahku
üles sulatab värvide vool.
Kihid ükshaaval hargnevad lahku,
pildist alles jääb OREOOL.
Sügis
Sügis kullast lehtedega
vaikselt siia liigub,
tuuleiilis vihmadega
kergitamas tiibu
linnud, olles jälle teel
kaugele sinna,
kuhu hallad järele
ei saa iial minna.
Suvi öiste külmadega
lehed värvib need,
jahedate ilmadega
vaikselt rajab teed
sügisele, kes nii vargsi
tulemas on külla,
suvi see ju lahkub varsti,
et siis jälle tulla.
- Tarmo Selter -
2022
Ilus uni
Nii ilus kuulata ja vaadata oli unes...
Kuidas seda edasi anda ma saan?
Päike tukkus mägede süles,
ilm õitses ja õlmitses maa,
kastetilgad värelesid lehti täis okstel,
linnud mitmehäälselt laulsid,
hõiskasid kevadet taas.
taevas suples vatises udus,
värvides mängles vikerkaar.
See uni oli nii valge,
nii helge, selge ja nii klaar.
Kui ärkasin, kadus kõik nii äkki,
meeles enam ei olnudki...
Kuid tunne hea jäi südamele alles
ja kestis päeva lõpuni.
Sügise öine hõik
Ärgates öösel krabina peale,
öine vihm see koputab aknal,
andes märku, et aeg liigub sügise poole,
vihmapiisku klaasi peal vaatan.
Puulatvades mängimas tuuline iil,
pilverünkadest langemas piisku,
puulehtedelt öises pimeduses nii
on rohelus minema viidud.
Sügisvärvides varsti on päikese pale,
mis peegeldub südamest, silmist,
sulgen akna ja vaikides magama lähen,
teades, varsti näen kõike seda ilmsi.
- Tarmo Selter -
2022
Sügise nutulaul
Suvi sulgenud on uksed
pimedale, kõledale sügisele.
Sügis ikka mõnest uksest
otsib väljapääsu teed.
Ulub, vingub, pisaraid valab,
suvi, miks mul nõnda teed?
Las tulen oma värvidega
puudel lehed kirjuks teen.
Sulle, kallis suvekene,
kingin pihlamarjadest keed.
Las ma maalin rukkipõllud
kullavärvi kollaseks.
Las ma ketran vanal vokil
heietan aegu ammuseid.
Ei ma poe nüüd sinu sisse
kurval meelel tahan olla vaid.
Imetlen sind ikka suvi
alati on rõõmus meel.
Mulle loodud nukrus hinge
tihti kurb on südamel.
Mihhail Kõlvart
Õues tööd tehes kuulame
üks vene mutt mind ähvardas
ei meeldi, et puit lõikame
Kõlvarti kutsuda lubas;
kes pöördkannaga mulle
peaks lõuga andma
aga, mutt, mul uudst sulle
sa ei tea kuidas mina hakkan murdma;
ei loe see, et jõuab jalgu vehkida
kui olla meer väärib kriitikat
TLT draamast ei saa vaikida
ja kuidas peab vene kuluutirile eetikat;
su rõve aksent ning kuidas Eesti lipu viinud
linnavolikogu saalist kolikambrisse
ju siis oma kissis silmadega ei vaadanud
et jäi tunnistaja mälusse;
arvasin, et Savisaarele pole vastast
ikka ja jälle Keskerakond Ta .....
Sügis
Kui hommikul vara ärgata,
vaata vaikides ringi,
kas tõesti on juba märgata
sügise loodavaid kirgi?
Kas on hommikuses udus
tunda näol karget õhku,
loodus, mis on veel elus,
vaikides haihtumas õhku.
Sügis õrnalt lehti paitab,
värvides loojanguvärve,
nii suvele vaikides näitab,
et sügis vargsi saabub jälle.
- Tarmo Selter -
2022
Narkomaan
Mind nagu polekski siin,
olen alati keegi teine.
Kirbe kanepiving ja morfiin
tundi kakskümmend neli mu eine.
Kõrva sosistav ebajumal
viib mõistuse, pingutab närvid.
Ses neoonsete toonide kumas
pole öid ega päevi, vaid värvid.
Igavest und soovin ilmsi.
Jätke mind rahule, palun!
Valgus vastikult pimestab silmi
reaalsuse sunnitud valus.
Ahoi, kapten!
Kuuroltlinnas Haapsalus
on USA autode näitus
oli kaabusi, ja mees kandmas kilti
konserdi ajal tehti kõigest pilti;
publiku seas naistel ka kaamera
kes ilma lollitamata ei naera
uhkeid mälestusi loovad
ning mind pilti tegema paluvad;
mil nad jälle naeravad
siis nad vaevalt teavad
kuidas rahva sisse end pargin
et kähku salaja ühe veel tegin;
kaamera püksi pistsin
oma kaptenist pildistasin
siis vidina tagastasin
ja "Ahoi!" juurde ütlesin