Sõnale saatus leiti 331 luuletust
Saatust teenimas
Tean mida teha, kui vabat aega palju
ja kui ei meeldi jääda üksi koju
suvi alles ees ja saab nalja teha
ette panen meigi ja musta riietan oma keha;
jooksen mööda rohelust haigla poole
seal olukord patsientidega kole
polnud keegi enne mõelnud ideest
et võõras haigetele mängib vikatimeest;
koputan vikatiga aknale ja lehvitan
või neid oma voodite ees teretan
külastan neid, kes teel loojakarja
kui on viimaseid sõnu, panen kirja;
Postimees kirjutas, et arrteeriti 1 hull
meedias nüüd kihab suur mull
politsei oli mu eetika kohta aru pärimas
vastasin, et olin saatu .....
Viirastus
Nad kõnnivad seal, salamisi hääled sosistamas peas,
keegi ei tea, mis paberile veab need read, arvavad head,
kuigi juhtideks kasu ahned Orwelli sead, minema peab,
oodates bussi siin peatuses, read ise enesest tulles, sulle,
kes sa ei kuule, ega ära ei tunne, krimpsutamas kulme,
kui heli tungib läbi kuulme, läbi hämaruse, tänavalaterna,
punakas kumas hõõguva tule, lähedale-lähedale su juurde,
rinnus surve, silmuse sulgeb, kirjuks muutes, pihus muster,
mis hirmu tunneb, maast madalast, õudustest magalas,
närvihoogudest end tabamas, kui karjus kui sajatas,
kaela sadamas, .....
Volbriöö unenägu
On taevakumm täis pikitud taas nõidu
kel luuad talvetolmust puhtaks aetud
silm aplalt sihib kusagil ehk leidub
mees nälpsata kel süda õhtuks praetud
Ju paistab kaugelt üle õhtusina
me saatuse me tuleriida leegid
kui hetkel õue pistad oma nina
sind luua selga kohe haarab keegi
Ma hämaruses hiilin- siunan oidu
ei olnud minna varem- vist jäin hiljaks
Ah märkasid paar Mustvee linna neidu
ma juba lennus hooletuse viljaks
Mind viiakse- ma nõiatantsu ringis
mu ümber lugematul hulgal voorib
kadedaid kes ilma- kuid ei kingi
mind kellelegi minu nõiamoorid
See pà .....
Mõistmine
Oleme vangideks omaenese meeltes
räägime kõiksugu mõistmatuis keeltes
kõik vaatajad näevad ja mõistavad meid
aga ise ei mõista me ennast ei ei
Usalda korraks end maailma kätte
leiad sealt enese mõistmise lätte
kaovad meist eneste maailmad kurjad
saatuse silmad pole enam nii märjad
Nüüd rõõmsad on endised elavad surnud
nii õnnelik olla kui eneses armud
ühtäkki on maailm nii lihtne ja selge
me näitame päikesel varjatud külge
Me räägime maailma lihtsates keeltes
me maailm on avatud armastus meeltes
me mõistame eneseid mõistame teid
aga teie ei tah .....
Peatus nimega Elu
Hing hetkeks peatus,
astudes kõrvale rajast,
mis igaviku poolt seatud,
sõltuvalt ruumist ja ajast...
Hing hetkeks peatus
peatuses nimega Elu,
otsides omale saatust
kehas, kus valu ja võlu...
Hing hetkeks peatus
vaid selleks, et olemas olla,
püüdes endas ilu ja headust
läbi eluea vaikides kanda...
Hing hetkeks peatus
selles peatuses nimega elu,
igal peatusel on oma vaatus,
oma hetked, tunded ja melu...
Hing hetkeks peatus,
et minna siis edasi ajas,
kui elus kõik tehtud, mis seatud,
nüüd edasi minna on vaja...
Igal hingel on oma peatus,
peatus nimega Elu,
.....
Andrus Veerpalu
Sa olid minu lapsepõlve kangelane
aga nüüd Eestile teinud häbi
sinust saanud vastuoluline tegelane
konverentse sa enam ei läbi
mil Venemaa su pattu taga ajanud
uskusin, et sa olid süütu
olevat meelega nad halba rääkinud
neid kuulata oli tüütu;
aga tõde lõpuks süttis
ning ära kodumaalt põgenesid
hirm sinu vaimu nottis
materjale aastatega sagenesid;
nüüd jääd teenetemärgist ilma
sportlasi alati analüüsitakse
usu mind, kui saatus vaatab silma
et juurde vanglakaristust garanteertiakse
Tinder
Telefoni palju kiusan
Tinderis on mul kasutaja
oma ellu naist tagasi vajan
aga sellest saanud aja raiskaja;
tõesti arvan, et selle loonud juudid
peab ostmist ära kannatama
seal on puudu erandid
et kusagile jõuda, pead maksma;
ning mul matche olnud palju
aga naistega on alati riske
seal igaühel on nagu paks kolju
nendega suhelda on raske;
pole vahet, kuidas seal end vaevad
sinu saatust otsustab skeem
isegi, kui ausalt südame avad
tähelepanuta jäämine on probleem;
see äpp pole sõpruse otsimiseks
jääge pigem facebooki või twitterisse
Tinderis panustatakse su .....
Tupealune
Koeraga jaluta
ja sa tube korista
liiguta mööblit, kui vaja
ja ehita naisele uus maja;
ära teda vihasta
ära teda kurvasta
su huuled pruunid perset musitates
nii on elu meest domineerides;
ei saa semudega välja minna
sest naine kamandab sind sinna - tänna
sellinne saatus on hullem, kui surm
see pole õige mitte üks põrm;
sa oled tupealune
pole metsloom, vaid oled kodune
kui tänagi oma iseseisvust ei püüa
äkki annab oma vittu õhtul süüa
Ralli surmaga
Mehed, minu eas ja keskeas
mis küll ometi toimub teil peas
maanteel kaitseingel ei pea vahti
"till püksi ja punuma" ei kehti;
ära ületa piirkiirust, igavene idu
hädaohuta sõites ära lidu
eelkõige mängid enda eluga
see on ralli surmaga;
ongi parem, kui sellised avariis
põhjas pedaal hauda järgmise viis
mul kihutajate saatusest suva
kraavi sõites olgu müra kõva;
või et jää lausa rekka alla
seegi kuulub vikatimehe meelevalla
kihutates pole siin midagi võita
miskit ei sega teil normaalselt sõita;
mu pardakaamera neid filmib
uudiseid sigatsemis .....
Loomad rooli taga
Piirkiirust ületada ei tohi
nii seatakse teisi ohtu
kui olla juhm, ära juhi
seadus neisse hästi ei suhtu;
mul pohhui mis neist saab
pangu jah masinaga pauku
mis saab, seda saatus teab
viskame mulda nende hauaauku;
mul autos pardakaamera
ning oskan lõuga anda
kaua ülbitsejad ei naera
sest "ässad" liiklust ei esinda
Lunastus
Ükskõik kuhu kaen, sütitab mu tülgastust
ma põlen vaenulikkusest
ükskõik kuhu siin lähen, tunnen ahastust
sest see koht kajab ebapühadusest;
põrgu on tühi
sest kõik meie deemonid on siin
mis tuleb, minevik seda ei pühi
oma lunastuse täide täna viin;
kaasas padrunid, siin pole tagasi minemist
kodus laual enesetapukiri
alustan koolihoones lõpupäeval tulistamist
sütitan nurkade taga tinakiiri;
õpilaste kehad vedelevad elutult hallides
tean, et keegi niikuinii mind ei armasta
verine kättemaks tuleb sallimatuses
püssituli lõpetab selle kooliaasta;
saad .....
Retsept Tžumaal
Kaua kirjutanud, ajusid liigutanud, piilund kuhu kiindus valu, kus virkus lasub, laulmas oma laulu, mis taeva poolt mu soontesse voolama pandud, kaob raskus, lapsepõlv on naasnud, tugev tukse rütmi kaldub, kus iga sõna nii haakuv, see mu saatus, edendada jaksu, teha teed kui Ta kõrgemalt laskub, need ideed on andnud austust, meel mis selgineb igakord kui mõistan apaatsust, positsioonilt taandund, troonilt mis pähe soonib, kuulsin vaid valskust, vaid muusika millese ma armund, tähelepanu, väledalt kaduv, lähedal asub, vähemalt astun, tähendan kasvu, alla pole andnud, ei iial, isegi .....
— M KPunased vastlad
Talvel kohati liiga libe
ja koroona ajal lapsed õues
sõita siin teedel väga kibe
täna on kuri saatus surmal põues;
jäi ruttu nina otsa esimene
ta seisis limonaadi juues
lendas too vastu maja seine
pihta kerega sai juba teine;
kojamehed ruttu tööle
ja sohvril silma jäänud pole
nii sai ratta alla kolmas
ainult taevataat seda aimas;
neljas, viies ja kuues
pikad linad murtuid elusid luues
hei hõissa, vastlad
tänasest jäävad lasteta emad-isad;
nüüd seitsmes ja kaheksas
verest punane on lumi äärelinnas
on soolikad rataste all
üheksas sööstnud õhku .....
Eluetapid
Igal eluetapil algab uus
ja lõpeb vana.
On ka vanast aegu,
mida ihkad tagasi.
Uuelt,aga saada,võtta,
kas õnnestub see alati?
Kõik ei ole meie teha,
puruneda lootus võib.
Kellelgi võib olla kama,
või siis saatus soovib nii.
Tugevust on elus vaja,
olla kui kännujuurikas.
Elu nõrgad murrab maha,
talla -alla surub nad.
Väetina me ükskord ilma sünnime,
abi vajame.
Elupööriste vintsutada
ja hammasrataste pureda,kui jääme,
abi otsime.
Jõulutäht
Saturn ja Jupiter end ära
teineteise sisse peitsid
Loodud jõulutähe säras
inimsilmas ühte heitsid
Kallistavad inimhingi
miljon miili pikal käel
Inimkonna saatus ringi
pöördub võlutähe väel
Kõike masendavas hetkes
maa ja rahva saatus pime
Süstib lootust taudi kütkest
päästa pööripäeva ime
Pläust
Tindine vihik, täpne on sihik,
Kinniseid silmi, äratades,
see kõigest pindmik,
Silmis on miskit, mis viib mind,
triivin, vaikselt nillin, siiski,
olen teel, tõe juurde, kuhu ei vii,
ükski tee, ükski süsteem, ükski,
kultuur ükski ideoloogia,
kõik nad upuvad veel,
tormidele vastu pidamatta,
üksteist süüdistamas, küüditamas,
küünilisus hõimu kultuuri taband,
jumala juurde järjekorra sabas,
kui käed ta mulle esimesena avas,
ei tahtnud ma midagi, tahtsin vaid,
teada mis teda haavas, kas saan aidata?
Kas võin kaitsta ka? Kas võin lajatada,
sahmaka,neile kes p .....
Nägemused
Ma teadsin ammu ette seda,
mis teised teadagi ei taha,
mu hing on veidi sensitiivne,
tunnetab ja aimab ette.
Vaatan, naudin ümbritsevat,
elu selgemini näen veel,
iga vihmapiisk saand kalliks,
iga kuldne päiksekiir,
laskmaks mööda elu halli,
saabund kompamise piir.
Tundes oma saatust ette,
ei või olla õnnelik,
siiski süda rahus tuksub,
hingepõhjas rõõm, kurbus,armastus.
Ei ma loe horoskoope,
ega sirvi kaardipakke,
elust ükskord lahkumine,
tuleb nii või teisiti.