Sõnale see leiti 5030 luuletust
Ikka see hea ja kurja ahel
See mis olnud tõde
Murdub puruks
Kaduval on oma kalmistu...
Rohtunud hauad
All möödunud ajad
Kõik ajastud
Puhkamas mullas
Olid kord
Valged ajad
Vaevades sajand
Sõjad ja rahud
Mõistmata tahud
Targad kuningad
Õilsad hinged
Kuid alati pinged
Pooluste vahel
Ikka see hea ja kurja ahel
Ei lõpe
Ei kao
Olematusse vao
Aina see sama
See surmatants
Me südameis
Avatud kants
Kui seda poleks
Kui ometi poleks
Kuidas siis
Kõik saaks
Ja oleks...
30.03.22
Lootusrikkalt
See heinakuu
Alles viimane päev
selleks 31. juuli pühapäev
see heinakuul ilu
muidu ülejäänud ilm vilu;
ainult lõpp ja algus
püsis soojus ja valgus
kõigest 3x saanud ujuda
sest ei saanud vihmaga sujuda;
või siis tuules rannal seista
sõpradega liival hõista
kui see heinakuu meenutas sügist
nüü pääsesime septembrikuu vangist
Kõik see sõja kole...
Üks väheldane mees
Kohver käes
Käib ringi
Ta ringi käib
Sest ohtlik näib
Kõik väljaspool
Ta ringi
Ring tõmbub koomale
Jääb vähemaks tal õhku
Hirm pigistamas kõhtu
Ta teab
On kätte jõudmas õhtu
Enne kohutavat ööd
Siis valgeks lööb
Näeb oma kätetööd
Ja haige mõtte vilju
Ta unedes need ammu
Arst kaasas igal sammul
Ta kaardimajad
Kõik on kukkund kokku
Nüüd kõnnib kohvriga
Et värisege pehmod
Siin kõnnib mees
Kel kohvris teie surm
Ma vajutan
See karje tajutav
Kuid kartjaid enam pole
Kõik juba nähtud
Kõik see sõja kole
On hirmul lõpp
.....
Ilm see nädal
Üllatavalt paremini läinud
päikese ja soojaga
kui prognoos halli lubanud
polnud võrrelda muu Euroopaga;
loodetavasti ka jaanipäev ilus
mis muidu lõket teha meelitab?
kui sobiv ilm õue kutsus
seni suviselt meid kallistab;
sest, kui just kaunis õue tulla
saab jälle üritusel tüdrukutel KEPPI
:3
Mis see üritus annab?
ETV näitab täna konsertit
Amsterdamis Ukraina toetuseks
see riik võitlevat kõigi eest
pool 11 õhtul on alguseks;
korjatakse raha haiglatele
ehkki sõjatehnikal vaja arendust
Twitteris ülem kirj. jälgijatele
mis masinast on puudust;
sentimentaalne pool on võitlusviis
väkk - see Conchita laulab seal isegi
aga sõda peatab ainult siis
kui militaarabi ja NATO eeliseid välja tegi
Ära vaata mind. Vaata mind. Mulle meeldib see.
Ära vaata mind,
ma olen häbelik.
Sellele vaatluse tähelepanelikut andes,
kui olen väsinud mode'is
mida sa otsid sealt pilgust?
Mida jälgid mu kehahoiakust?
Miks on Sul meeles need asjad, mida oleme rääkinud?
Vahel mõtlen, et parem oleks äkki Su mälu kustutada.
Aga ei, ajalugu läheb sügavamale veeni, Sa tead rohkem,
sest enamikust nendel aegadel olid Sa kohal või
ma ise soovisin neid hetki Sinuga jagada.
Ja Sinu veatu mõistuse puhul,
ei saa ma ühtegi tõde varjata.
ka see lill on kadumas
Kullerkupp
ei uskunud
nägema pean hakkama
su kolme miljoni aasta
vanuse õitsemise hukku
ei pisaraid ei
kurbuse nuttu
pelgama olen hakanud
inimest
talle ütlemata jätnud
oma emalt saadud nime
kartma et
taeva all hakkab olema
järjest rohkem pime
vähemaks jääb aina
elu imet
millal see maailm
USA-s lasti enne tundide algust
maha 19 last ja kolm õpetajat
millal see maailm
vihkamast väsib
arutuna enam
saatusi ei räsi
nii oli see siis
kui mu nabanöör lõigati katki
nüüd hall varsti on pea
kelleltki pole küsida
keegi ei tea
edasi elama sellega pead
hommikuvalgus
päeva alguses
emana kummardu mu üle
hoia mind oma süles
vii mind endaga ühes
*
see pole luuletus, vaid tänu
Lembit!
Ma olen väga tänulik, Sulle, nende imeliste värsside eest. Oled andnud mullegi julgust olla avatum ja helgem. Olgugi, et tajun: oled pidanud välja tulema sellisest mustast august, mille ära talumine ja üle elamine nõuab aastaid.
Su viimane luuletus annab tunnistust sellest, et oled lastekodus oma lapsepõlve ja poisiea pidanud elama. Tean pisut, mida see tähendab.
Su värssidesse võib armuda. Aga ma ei tee seda. Ei luba seda endale. Kui oleksin noorem ja vaba, poleks armumisest ilmselt pääsu. Nüüd aga olen väga rõõmus, et saan Sinuga luuletuste abil kohtuda.
.....
See reede ...
Isegi hommik minuga julm
sest astusin vasaku jalaga maha
see reede kortsutab kulm
kõigil, kel päev oli paha;
tööl hoidsin kinni paarimehe käest
vee peal oksi koristada
lubasin tõmmata tervest väest
kui saanud ta juba kalastada;
siis läksin nurga taha pilve tõmbama
teised rassisid minuta edasi
hakkasin koogiga matsutama
aga lehma sitt oli see pruun asi;
sugulase kodus kostis kära ja müra
vanemad naist mehele ei lase
hiina restoranis sõi toorest härja türa
ja nüüd ta sellest rase;
töölt koju sõitsin
Repinskile otsa masin kihutab
nii aknast vaatasin
.....
Olen see, kelleks loon ennast olevat.
Arenda ennast, areneb ka maailm.
Ava ennast, avaneb ka maailm.
Usu endasse, usutakse ka sinusse.
Arvatakse, et ma olen kõva sõnavõtja ja lobiseja,
tegelikult mulle meeldib hoopis kuulata.
Ma kuulaks hea meelega ja olen kuulanudki palju
Jordan Petersoni kõnelusi elust ja olust.
Ma ei karda oponente, ma ei karda vaidlusi,
ma ei ole kakleja, ma võin olla väitleja,
aga iga hea väitlus,
peab olema põhjendatud.
Ma kindlasti ei tule ära võtma kellegi mehelikkust,
seda pean aeg-ajalt meelde tuletama,
selles kehas ma olen naine ja selleks ma ka jään,
mul ei ole minge .....
Kuhu kadus see naine?...
Kuhu kadus see naine...
Kes hinge kinni hoidis,
kui paps mind kiigutas?
Seesamune, kes lasi minu pisaraist,
enda särgi üle valada.
See, kes suhkruvett tegi öösel...
kell kolm.
Kuhu kadus see eevatütar...
kelle dubleerija soovisin,
iga hinna eest olla?
Iga inimhinge silmad ruumist,
talle olid suunatud.
Kuhu kadus see naisterahvas...
kes sünnitas mind?
Kes toitis, hoidis ja armastas?
See naine, kes valsi sammud,
mulle õpetas...
Nüüd temast alles jäänud...
vaid elus kest.
Tükkideks portselan, mis vajab...
liimimist.
Liim või mitte, kas ta...
nüüd jääbki ka .....