Sõnale siiras leiti 63 luuletust
Maailm on minule võlgu
Maailm on minule võlgu
tuuled ja tormid ja päikese
maailm maksta võiks minule
intressideks seikluse väikese
Maailm on minule võlgu
nalja ja naeru ja nutud
veidi võiks maksta ta minule
õhtused veetlevad jutud
Maailm on minule võlgu
tahtmised tunded ja ulmad
ajataks maailm siis veidigi
viivisteks hingedes pulmad
Maailm on minule võlgu
iha ja võimu ja jõu
puruneks voolaks ehk millalgi
kogujal põrsaste põu
Maailm on minule võlgu
väärtused aated ja au
maailma käendaja anna siis
üks siiras ja imetlev "vau"
Maailm on minule võlgu
sinu su silmad su k .....
Kes on mu tüdruk?
Jaanipäeval leidsin oma sõnajalaõie
lahutamata paar oleme meie
pruunijuukseline ja rohesilmne tibi
kaunilt väristas tantsul oma koibi;
Eros tulistas nooled meile mõlemile
tunded kisusid tormile
ja samal ööl sain nikku
see õnnistus on tulevikku;
väga hästi tunneb minusugust meest
nüüd vanaema, ema, õe ja armukese eest
ta kiindumus on nii siiras
mind mu perest ta ära piiras;
nii hiljem suhtes kahetsesin ...
kui üks päev ta majast välja läksin
minu äraminekut keelas
virutas pähe ja luku taha keeras;
ärkasin kinni seotuna
ta pilk tundis nii elutuna
.....
Metsmesilased teevad karu kolbas mett
Pealkiri räägib sellest
mida ükskord metsas nägin
ei lähe kaunis pilt meelest
loege isuga, millest räägin;
Pärnumaa metsad on paksud
eriti Läti piiri ääres
panin jalga matkatossud
saada rohelusse on veres;
ning sumin andis mõista
kuidas kihab elu ilma inimeseta
mesilane kolbast koduna ei välista
teevad mett ilma takistuseta;
loodus on imeline
ühe käega torkab ja teisega paitab
sellel on vaim mitmetahuline
oma algust ja lõppu mõistlikult kasutab;
ei saanud pilti ma teha
aga mu jutt on siiras
oli ellu tärganud surnu keha
vaade metsa rüppe mind haara .....
Ema
Sa soojalt kallistad ja kunagi ei küsi
Mu tegudele mingeid seletusi.
Su helge pilk ja naeratus nii siiras
Sa lahkeid sõnu ütlemast ei piira.
Kuis suudad olla sa nii õigel ajal?
Mul toeks, kui ma seisan raskel rajal...
Ei soovitusi jaga... kurje sõnu kõla
Vaid tugev toetus, mis kannad enda õlal!
Kas suudan olla tänulik ma Sulle?
Su hoole, siiruse ja hingetoe eest...
Mu kallis, Ema! Hüppan sinu järgi tulle!
Ja toon su süles välja külmast veest!
Vihm
Edevus, su tegelus, mu ees kõik nad vedeldund,
ajud pärsitult, päris hull, läbi närinud,
need pärdikud vaid mänginud- reaalsust ei väärinud,
hing käärinult, taga ajasid vaid sääri ju,
teesklesid väärikust, äriks sai ligimesi kattev muld,
ähib ja sügavamale end mähib- palumatta andestust,
timuka kirves justkui inglid taevast langenud,
see aju rakendus, möödus kasutult, paadunult,
õiges suunas iial ei sammunud, sõnad ei haakunud,
mõistus ei taastunud, ütles, et on vaba...
kui manipulatsioonile oli allunud, armetu!
Ma kisendan oma veritsevate kopsude põhjast .....
Silman sind
Ma pole leidnud end, pole ammu otsinud,
ennast valedega pole moosinud, ei tunne seda jooksikut,
enda eest joosta pole mul, pääseda ei suuda,
kedagi ei muuda, keegi mind niikuinii ei kuula,
lasen lihtsalt puhtalt, puhtaks, hoidmas suunda,
vaid siiraste hulgas, kes üksteise radasid ei nurjand,
vaadates kõiki teisi üsna kurvalt, jooksmas surma,
ei mõista mis oli, mis on ja mis nõnda võib tulla,
kulla , sõber, ja inimene, kuldan maskis mõra,
ja kirjutan sisemise, et jõuda sinuni, jah just sinuni,
kes sa eest endal lidusid, tasaselt nüüd kuulatad,
kaasa õõtsudes kiikusid .....
Miks laulab puuris lind
Eile justkui nägin sind,
Ehk seda ette kõigest kujutasin,
Selja tagant lähenesin, kätt puudutasin,
ütlesin: "oma vihmavarju unustasid."
Sa ehmatasid, nägin kui juukseid piisad immutasid,
võtsid tänamata varju ja minna kiirustasid, rinnus kratsis,
Kaela sadas lagin, varsti kadus ka su vari paksu halli,
Seal ma seisin, pisaraid vihm peitis, kadusid kui su leidsin..
Kuulatasin, kõneles südame taktis kitarr mu kõrvaklapist,
järgi ei jooksnud, minna sul lasksin,
pole haavad paranenud veel armiks
Eile justkui nägin sind,
Kas see olid sina või pettis silm?
Eile .....
Maski beebid
Loovus pole mõeldav, seda tohterdamata haava põetan,
vahest lõikan kui kõlan õelalt, kuid tõsiselt mind ei võeta,
enne kui neile selle irve näkku olen kõrvetand, põlvi,
iial ei kõverda, sõber sa, ma muust ei mõtle ka,
maailma parandamas sõna sõna haaval, indiviidi revolutsiooni,
endas kavandamas, poeeti südames iga tähe nahal avastamas,
kui kukud polnud ma parastamas, kui hukkud vannun, et
pole ma naeratamas, vaevamas end vabast, kaevamas,
et päästa mu rahvas, kuid mis see soov sind aidata maksab?
kui tõde vähesed kuulata jaksand, solvavad mu unistusi,
edasi sel .....
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....
Sisaliku Sisin
Segadus, tekitab ainult segadust juurde,
Ja see segadus, tekitab vägivalla,
selge meel sellist emototsionaalsust ei valda,
Tunne, mis seest sõnadesse välja soovib pääseda,
kuulen suhet mis lugend, et pean päästma ta,
kuid käest ei ta soovi haarata, ehk see on uhkus,
edevus, ehk on see kurbus, mis tema jaoks etendus,
saades tähelepanu, igast valust, igast sõnast kasu,
et neid ära kasutada, tõe pasun tuli pasundama,
ei ta taha..ei ta taha, kartmas seda hala, kartmas,
mis juhtub kui teolt nad ta taband, siis salgab,
siis algab, nii aralt,piiludes läbi sõrmede vaatas,
mi .....
Igavesti Laps
Nagu isa, kellel jalas lapse kingad,
ei suuremaks ma kasvand, liivakasti äärel,
tasakesi su mudel autot vaatan,
endale teda tahaks, kuid tean, et sa ei annaks,
nii, et häbenedes oma ette mängin sõrmedega,
ehitan liivalossi, mille sa kindlasti lõhud ära, tean,
et ei tule järgi mulle ema, ega ka papa,
kui päev läheb pimedusse, kujutuslikus papp karbis magan,
vahest süüa tahaks,külmast pääseda sooja,
siis jääksin ma vanaks, kes mind vaes last ikka endaga kaasa haaraks,
näitaks maailma, õpetaks kauneima,
oleks sõber, kui pole maandavat laulu leida,
aitaks tellisei .....
Truu alati
Visioon, ehk aade, mida keegi kanda ei suutnud,
Tundmus mis ammu ahnuses neil surnud, kurbus,
mis mind ei murdnud, ühena olin kuid sellena ei tundnud,
kui lahkun loodan, et olen kohas kus vähem inimesi,
kohas kus pole ühtegi kes vaid meelehead teenib,
kohas, kus sind kohtan, kohas kus mind hoida oskad,
ning ka näha, ilma, et silmadest alalõpmata voolaks,
enam ma ei oota, ega sinunimel ei muutu, aega raiskasin,
ja kujutasin ette, et läksin hulluks, kuid see minusse ei puutund,
vahest ehk valuga toime tulla ei suutnud, kuid ma ei kukkund,
nurjatusse, pettusesse kus vaid kurjuse .....
K6iksus
Kuristikult alla, vaba langus mind kandmas,
Polaarsust ei valda, ei usu head ega halba,
Vaid rahu sõja keskel tahtmas,teda ei tule,
Seda vaid kartmas, Pole loll kes teeskleb tarka,
vahest lihtsalt tead, et tuleb ülbikutele kesta anda,
Olen kõigest mina, suutmata lõugu kinni panna,
Tean, et see mind üks päev tapab, kuid tuleviku nimel,
Kavatsen oma eripära vabaks lasta, seni kuni jaksan,
Kõik on ühesugused, kõik on ühe suurused,Üks on erinev,
Juhatatud tuule keeristest, taeva kõrvetavatest leekidest,
kui vaid silmakirja-paber raha ja oma edevust teenite,
Iial pole sull .....
Aju väsinud, kuid päris hull, see kui pähe määrinud, seda häälikut mis uue värsi mul, sättinud, nõnda hästi ju, et kui väärikust, pole nad närinud, taas tähtis jutt, käsitlus miski mis ei pätistu, kaua neid nokkis nuppe näpitud, iid siin on täpitud, las sisisevad rästikud, mu üritus su mõnitus, mu südikus sulle tõrvikuks, mu mõtlikus, könnil muld, kõndiv juust, K kuus, pajatamas luulusid, avastamas tundmusi, mis surusid kui suundusin, tühja jutu kurjus stiil, tuuldub siin, nii, et väga viis, muundub kuueks, tseeni muutev, julm vend, mäletad ehk? Häälestan teid, .....
— M KTõhus
Kõige sügavamatest lukus südame soppidest,
Läbi sügav vee valulikest hoopidest, kurjad,
kes siin resideeruvad ebaõnne mulle soovides,
sisemises must mis igavesti vaid poolel teel,
hoobeldes, põgenes, vorbib end uus tekst,
siirast austusest, laulu muster, tugevat tundes,
enesekindluse munder, kriipivat häält sulg teeb,
kastide kaupa vihikute pabereid tabades, avanen,
seisan püsti, sülgan vabaks ideed, vaid kõnelen,
vaim õige sest, kellekski ei mõtlend end, võitlend,
ei kukkunud kõrgelt, võimed, kasvamas mõõtmed,
las kõik põleb, las kõik kõrbeb, vastu taevast là .....
Kui Kuu Muutub Roheliseks
Kui kuu muutub roheliseks, leian oma palged ja see isend, visandamas sureval ilmel kirjed,
viimas meelt, enne kui kõrvale keerad teelt, hõikan vaid, et leiaks end, mõistes kes,
ja mis kus ja millal, tõde tõuseb hinda, kuu rohelist valgust kiirgab, ei ükski siiras, piirand,
mis juhtuma hakkab, tumedad varjud nurjatutest haarand, pean ma oma pattudest vabaks saama,
aitab draamast, käimas hargieluga kaasas, vaatan, ja tasaselt oma palved saadan, samaks saamas,
vappumas kõik mis saanud armsaks, suure pauguga või vaikuses saatan, kõrist haaras, lahti lasta,
ei ta tohi, pisar silmil .....
Loovuse Loovutus
Riimikunn, äratan su, Riimimis tund, pärandan uut, pätakad kasvatab pruut,
milleks on teadmatuse teadmised, headuse-kurjuse võrdsuse seadmised,
head teed ei soovi ükski mees, head meelt, saan kui kostub see,
Pühendatutelt, üle vaatusel, sõrme vahelt lipsaval vabadusel,
tõmbe muster, pükstest leian ideed, milleks on need, ammused,
mis kokku meid tõid, ok see oli raha ja õis, vast mitte see mida lõin?
välja rögastatud tõrv, kulissi taga peidus on sõim, kas ma võin?
Natukene riimida-pihtida, tasaselt skilli lihvida, igapäev aina,
kõrgemale sihtida? Kas võin? Kas luba .....
Vaikiv tänu
Kui öelda tahaks nii mõndagi veel
Mis pakatab siirusest ja tänutundest
Kuid hinges on hirm ja mõtlik on meel
Kas vaigistada mõttesoov või liigelda eksiteel?
Kui tahaks tänada inimest eksisteerimise eest
Kuid üks osa enesest vaikib, sest kardab
Mälestused ja hetked ilmuvad erinevatest aegadest
Kas võtta risk, teades, et mõni oht võibolla ähvardab?
Olgugi et tegemist pole mitte midagi negatiivsusega
Ei morbiidsuse, nukruse ega sünge maailmaga
Vaid headusest ja siirastest soovidest tulnud kirjaread
Kas tekitan vastupidise reaktsiooni ja kukile kooruvad vead?