Sõnale siiras leiti 62 luuletust
Kõik on üksi-vähemalt pole selles ma üksi
Lõputu potentsiaal; lõhutud kildudeks vaas; kokku korjan kõik killud maast;
Öelge teie mulle üks kordki; mis nüüd saab; mootorit kokku jooksutand;
üksik rahvast täis inimväli ulatumas nii kaugele kui taeva kaar; näeb silma paar;
raisatud aastad; ilma ühegi viljata; hoian sõnu lihtsana; päevani mil talt kirja saan;
kingin talle potensiaali-portselani-et uuesti ebakindlana võiks mind maha pillata;
õnneks pole see miskit uut; kaksteist aastat hoides nägu naeratamas- õnnetult;
lohutus sõbra suust; paistab, et see mis mind vastu kaljusid lainetega paiskab:
On lõputu; e .....
Maskeraad
Su emotsioon nõnda kaunis;
Ma sellest alati knock outis;
Mu ego loom kui ergonoom
Oliiv rohelises audis:tõega;
Peletan vampiir-ekonomiste;
Kes mu võhiklikkust naudib;
Laenake maski või kinkige siiras;
Kuigi kõik mis sees: peegeldub pinnal;
Olgu neetud see kõike nägev silm;
Kuratlikult sind igaviku põrgu põhjas;
Su kantsis kepiksin;olgu neetud need;
Vallutajate tavad; tapsid esivanemad;
Ja lapsed panid kartma: nukitsamees;
Rohima igavesti tagasi kasvavat maltsa;
Et nuumata sigu; soovite kõik muutust;
Kuid nõnda töödates villid vaid pihus:
Villin su kindlust pudelis .....
Tõeline sõber; see ei valeta.
Puuduta lage; mingu vittu su aru lage;
Tunne; sa oled lihtsalt nukk; kes ei kuule;
Ega suuda faktidega toime tulla; trulla;
Laisk; rutiinist välja suutmata murda;
Näed vaid ühte suunda: süda mädaneb;
Sa ei suhtle iial puhtalt; enest haletsev;
Näitab kademeelt; tehes nägu kurba;
Sõbranna pulma; suhted kõik tunnete puntras;
Tõe hukkand; memuaarides; kõik õige;
Miski ei läinud tal luhta; küll aga teistel;
Elu aeg segaduse treener; ta siiras pilk nii veenev;
Haarad tal käest; et ei nüsiks oma veene;
Tegelt sind pettes; tehes sinust pehme;
Nuumatavad tapamaja sead tema .....
miks
Miks näppad
suuri kupüüre
võõrast südamest -
aga oma südamest
ei loovuta sa sentigi.
Miks otsid kaastunnet
kui Su silmis on
vaid viha -
põlgus -
armastuse vastu.
Miks näppad
suuri kupüüre
võõrast südamest
et rahuldada naudingut
et täita oma ego ruumala
-
lõbu pärast...
närbuvad
kärbuvad
need kes
tahaksid
siirast
-
ning Sinu südant
mis on niigi võlgades
ja teiste jagu.
--------------------
olen armastanud sõnadeta
olen armastanud sõnadeta
sind nagu oleksin tundnud
oma elatud ja elamata
päevad ma juba sind.
sinu pehmes iseloomus
siirastes silmades
ingli naeratuses
südames suures
positiivsus
päikesesoojus
emotsioonide
perfektselt
üdini hea
naine kõige
selle all
mu jaoks
on peidus.
olen armastanud sõnadeta
sind sest olen tundnud
kõiki neid ilusaid hetki
kõiki neid omadusi ma
armastades sõnadeta sind.
sõpruse puiestee
seal õhtuse lava ees
kus mängis lemmikbänd viise
tundis teiste valu see
elust laulev muusikust mees
sama lihtne ja siiras ise.
teiste liikmete saatvad pillid
tekstide ja meloodiate loojad
parandades elust tekkinud villid
luues südametesse lootused soojad.
muutes mõistvaks argielu piinad
neile kes ei saanud sõnumist aru
kel lohutust täitis õhtused viinad
silmis möllamas mässumeelsus maru.
neid ei huvitand kuulsus ja raha
vaid tahtsid jagada enda olemust
jättes raskemeelsusena elumõtte maha
otsides eksisteerimiseks tähendust.
seal seisin publikus vaikselt .....
Armastust otsides.
Vahel tunnen ma siirast rõõmu,
vahel mure mul südant kriibib,
vahel maitsta saan kibeduse sõõmu,
vahel hirm mu põue hiilib.
Vahel tunnen naeratuse maitset,
vahel pisaraidki tunda saan,
vahel viha eest ma vajan kaitset!
Kuid millal armastust ma tunnen taas?
Õnnesoove
See sünnipäev, sinder, on selline päev,
kus õnnest sul kokku kantakse mäed
ja suurima rõõmuga ulatab käe
ka see, kes sind iga päev näeb.
*****
Olgu sul päikene südames,
tulgu, mis iganes tuleb.
Saatjaks olgu sul eluteel
tuli, mis südames põleb
*****
Ta tuli ja ta silmis naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid ta käes.
Läbi lume nii kahlates tuli
naerdes – su sünnipäev!
*****
Ole õunapuu õite valgus,
mitte lõpp vaid alati algus.
Ole kastanikà .....
Meil on...
Ma ainult veidi su kallistust vajaks,
Veidi su lähedust tunda ma tahaks.
Olen sinuga aus ja siiras,
Loodan et see pole liiast.
Ei riku mu tuju vihmane ilm,
Ja ka mitte ükski vihmane pilv.
Sinuga vaid head tuju jagada ma prooviks,
Loodan et see ei jää ainult sooviks.
Pistaks sulle särava päikese südamesse
Ja rõõmu peidaks ära sulle põuue
Ja siis läheks,
Sinuga koos suure vihma kätte õuue.
Tahan et sa teaksid;
Elult soovin ainult rahu,
Ei tea miks osadele inimestele see pähe ei mahu,
Sinult ei oota ma palju,
Ja ma ei otsi ka peavarju.
Ära heitu,
Kui .....
"Kiisupai"
Me kohtumine oli kui muinasloos,
Romeo ja Julia.
Armastus esimesest pilgust,
süda sulas kui jää su ees.
Liblikad lendlesid sul kõhus,
see tunne nii hea.
Oli armastust tunda õhus,
see pikaks ajaks püsima jääb.
Kui armastus kaob,
siis mitte päriselt.
Ta vaid hetkeks,
sest sisimas ta ju ikka jääb.
Mulle meeldib su hääl ja su pilk,
isegi natuke su iseloom.
Meeldib su hellus ja soe süda,
sina oledki mu suurim soov.
Mulle meeldib, kui igal õhtul kaissu mul poed,
turvaliselt mu embuses oled.
Halvad unenäod eemale peletan,
et ilusad taas tulla saaks.
Sa u .....
Sa tulid..
Sa tulid ja Sinu lõhna
sai terve me tuba täis.
Sa tulid vaid hetkeks, vaid viivuks
justnagu ei olekski käin'd..
Kuid see, mis Sinust jäi maha
see nii tõeline näis
Sinu lõhn hõljus kõikjal mu ümber
justkui Sa polekski läin'd..
Sind hingates tajusin, tundsin
Su lähedust siirast ja head.
Ukse sulgudes avaneb kuskil
uus uks me jaoks - Ma tean.
Oh, sõber!
Kas ehk sõprus pole
muud kui imetlus.
Imetletavate iseloomu
endasse imemise püüe.
Ka sellegi taga peitub
egoism, kui ma ligimesest
miskit ei oota ega
pane ta õlule täitmata
jäävaid kohustusi.
Ei eeldada kellestki
miskit ei tohiks.
Puhas siiras hetkeime
me vahel kui säde
helgatab.
Kui mõttevahetuses
elektrilained me peade
kohal välgatamas.
Apaatiline tundmus
läbi õhu.
Loojang mu teel
Vaatan, nõnda kaunis see,
loojumas mul silme ees...
Mõtlen mingeid mõtteid ma,
nendeta ju me ei saa.
Pea on ikka mõtteid täis,
kes küll minul nendes käis.
Seda ei tea keegi veel,
kui vaid ainult päike mu teel.
See hetk on imeline,
nii aus ja siiras,
ta lihtsalt mu vaate aknast sisse piiras.
Kuid annan selle andeks ma,
sest ilusaim kaaslane oli täna mul ta!
laul linnust
ma laulan teile linnust
veel arglik on ta samm
nii siiras tiiva viibe
küll kaunis on su lend
puult puule aina rändad
nokk uhkelt viltu peas
nüüd hüüan sulle teele
laul veel saatku sind
ma laulan teile linnust
kes elab minu sees
ta pesa soe ja õige
õnn päästab lendu end
kui oled väga kaugel
sind ikka meeles pean
viin tervitused teele
küll kaunis on su lend
Ebamaine täiuslikkus
vaatan hetke ajatöös
iga tema põhjatut lohku
heidetud sooja varju
kummailiselt köitvat
kumerust, segatud värve
kiirgavat kunstiteost
lõikuvaid tahke
siirast lihtsameelsust
hingestatult kummituslik
vaim, sisukas skelett
üks tervik
kodeeritud sõnadega-
ole see, kes sa oled
ebamaine täiuslikkus
Muinas jutuline armastus!
1) Algas kord üks ilus armastus,
Mis oli justkui kaunis muinasjutus.
Sel ajal olid suured ja ilusad tunded,
Mis olid sama siirad valguse kiired.
ref: See armastus läks läbi tormi ja rõõmude,
see sügav tunne võitis kõik raskused.
See suur armastus läks läbi erinevate radade,
see sügav tunne võitis kõik vaevused.
3) See armastus oli ilus ja hea,
mis nüüd unistustes püsib.
See munasjutuline armastus lõppes pea.
mis nüüd mere peegeleduses püsib.
4) See armastus oli täis hoolitsust,
ning keerukaid keerd käike ja kuristikke.
Kuid see samune kiindumus näitas .....
Kummalisus.
Igal hommikul ärgates,
justkui uinuks uuesti.
Uinuks taas,
kalklikku kergendust otsides.
See reaalsus on karmim
kõige kohutavamast unenäost.
Karmim vigadest,
mis olen sooritanud õigesti.
Uppudes maagilisse võltslikkusesse,
justkui näeks ma viirastust,
su nägu,
su varju,
su häältki kuuleks,
Ikka veel nii valelikult siirast..
Vaatan taaskord
su varjundis olevatele silmadele silma,
Reaalsust kärpides,
vaatan korraks kõrvale,
mida pidasid nüüd silmas?
Kas murtud sõnadega külma,
surnud jäikust tooma tulid?
Või nende elutute ridadega
soovitud unelmat purustama tulid?
Tundub nagu .....
— Maivis L