Sõnale silmad leiti 977 luuletust
Sina
Kui ma Sind ükskord nägin,
Sa olid särav ja päikest täis,
kuid päikesest ei näinud ma läbi,
enne kui torm see üle meist käis,
kaotades sära Su silmist
mustade pilvede taha,
see hetk küll oli vaid ilmsi,
kuni lõpuks ma vaatasin maha.
Siis võtsid Sa kinni mu käest,
paitasid hellalt mu põske,
Sind taas kord ma päikeses näen,
kaovad udusse pilved nii rõsked.
- Tarmo Selter -
2022
Kolmekordselt
Sind ma näen kolmekordselt
Sind, su peegeldust ja su peegelduse peegeldust
Ennast kahekordselt
Oma peegeldust ja peegelduse varju
Sest iseennast ei näe ju keegi
Kuidas ta ka ei vaataks
Kui ma saaksin näha kord elus
Omaenese silmi
Kas ma taluks nende igavesti juurdlevat pilku,
Mis küsib, mida siin teen?
Kas ma suudaksin oma silmade küsimisele vastata?
Ehk ongi parem, et näen ennast vaid kahekordselt
Sest vaevalt ma kolmandat talukski
Kas kolmas sinagi talub?
Nemunas
Need olid sinu silmad
teispool laia Nemunase jõge
teispool musta magamata ööd
Miks olid enne helged- täna julmad
miks heledad nüüd endas kandmas nõge
kui vaatangi- miks pilgu vette lööd
Sa teadsid ju et anda polnud voli
mul ennast sul ei sel ei teisel ööl
ma ise nutsin ilma seatud kombeid
Su nutust auras mustav veteväli
siis aga astud vette- kandis vool
su meeleheitel rahulikke tõmbeid
Need olid sinu silmad keset jõge
mis andsid mulle julgustavalt märku
need silmad mis veel viimse pilgu saatsid
Nad kutsusid: "nüüd tule sina siia ka kui sõge"
ma .....
Palun ärge lahutage...!
Vaikne kustumine vahel
võtab vähe aega.
Korraks seisatad - ja juba
suits see tõuseb taeva.
Pikalt põlemine aga
nõuab liialt jõudu!
Iga hommik ärganuna
lisaks toob vaid õudu.
Kuskil keskel toimub pidu
- seal, kus vaikus, rahu...
Sinna usku, armastust
veel küllalt juurde mahub.
Ärge palun lahutage
enne õiget tormi!
Hinged raju vajavad,
et ajada end vormi.
Keerisega kaasa minnes
rängalt kukud maha...
Keskme tummas vaikuses
näed nähtamatu taha.
Aja silmad avatud on
keset sinu laupa -
ootustega, lootustega
liitud hetke kaupa.
/Mari*Uri/
Armastatu
Iga kord kui pilkan su silmi,
kujutan meid niidul vaatamas pilvi.
Paitamas hellalt su juukseid,
Lootmas, et miski ei lahuta meid.
Iga kord kui sind puudutan
või sulle omast lõhna nuusutan.
See võtab mul jalust nõrgaks,
kuid ka halvima päeva teeb parimaks.
Iga kord kui sind rääkimas kuulen,
tundub mulle nagu loeksid sa luulet.
Sind vaadates kauvad mu mured.
Kui keegi peaks võitma su südame, ma suren!
Lootuste laegas
Pea kuklas,
vaatlen tähitut taevast.
Päikegi tiirutab
teisel pool maakera.
Vähe paistab siit
maapealsest kosmoselaevast -
nii kord aheneb süda,
kord silmatera.
Lapsena vaagisin,
kumb tähtsam on,
hingest silmad või elune süda.
Nüüd tean -
vist oleneb ilmadest.
Mõlemad täitmas on
piiritut lootuselaegast...
Koitudest ehani.
Näen seda
sinugi silmadest,
tunnetan südamest.
/Mari*Uri/
Külmas
Pragisevad külmakanged sammud,
kargelt matab tuule ehe rõõsk.
Soojendavad inimhinge hirmud,
veel enam kuumab iha-armulõõsk.
Sädeleva lume puistes hõlmad
tõmban koomale, et pisut kaitsta end.
Ebalevalt sulged oma silmad,
et ei uputaks su mõistust tärkav ind.
Huuled tunduvad nii pehmed - veidi kuumad,
külm jäetud nukralt omapäi.
Tuul tormab-pühib kuskil eemal,
nii on või hoopis nõnda näib.
Puudub
Ma mäletan kellegi teise mälestusi
Need ei kuulu ju mulle
Ma heietan kellegi teise lugu
See lugu ei räägi hoopiski minust minust
Minu enda elu on kuskil mujal
Kuskil teiste omade all
Kõik need elud on minu peas
Enda oma neist enam ei erista
Kellegi teise mõtlemisi mõtlen
Kellegi teise sõitlemisi sõitlen
Mingid teised elavad mu peas
Ma näen peeglist kedagi teist
Mu silmis peegeldub teiste valu
Ma räägin kellegi teise juttu
Kes ma ise olen teiste kõrval?
Mis minus on üldse mina?
Igatsus
Sind igatseda on privileeg.
Nii näib, et oluliselt pikeneb aeg.
Ning see tunne küll kõrvetab,
on tunne – aeg sootuks otsa saab,
kuid ei suudaks iial sellest loobuda…
Lasen sekunditel, minutitel, tundidel koonduda.
Ei väsi ootamast, mil
mu silma vaatab su silm.
Hoiad sama tugevalt oma pilku minul,
kui tugevalt oma käsi ümber minu ihu.
Ümber minu ihu, mis on kõrbenud…
Kõrbenud ihast olla andunud,
ihast Sinu keha järgi, mis mandunud.
Mandunud igatsusest olla mu käte vahel…
See kõik on justkui looduse poolt ettenähtud.
Ma näen ja tajun, kuidas minu läheduses .....
Aita mul minna
Tunnen, et see õhk minu ümber lõppeb otsa.
Reaktsioon tekib, kui lämmatad tunde nii ehtsa.
See kõik on võrdeline, kui kägistaksid mind.
Aga palun, tee seda, kui see rahuldab Sind.
Annan Sulle vabad käed, tee minuga kõike.
Kõike, mida soovid, isegi kui see on lahtilõige.
Meeldiks see, sest igal juhul, isegi kui valvan
õhk lõppeb igal hommikul, kui silmad avan.
Ma olen sellest nii väsinud, lausa jõuetu.
Vaimne seisund on olematu ja kui, siis armetu.
Lihtsam olekski Sul teha üks, kaks, kolm… lõiget,
et mitte kuulda enam ühtki mu appihõiget!
Palun tee seda ja las .....
Keelatu
Sa tuled lähemale,
oled juba liiga lähedal.
Su silmades on omapära,
pupill ei oma maksimummäära.
Ütled mulle “neela!”
Miks ma ennast ei keela?!
Aga miks ma peaks….
Peagi kõik muutub heaks.
Nüüd ma palun Sind
Hoia paigal mind
Hoia paigal mu käsi,
need Sind puudutamast ei väsi.
Talitse mu mõtteid,
kontrolli mu andmeid.
Olen kaotamas enesevalitsust,
tahan näha Sinu agressiivsust
Tõmba mind ja pigista mind
mu huultega kaetud Su ihupind
See tunne on nii kuradi võimas
kehad kui aatomielektrijaamas
Tahan Sind saada,
Sind taevasse saata.
Aru ma ei saagi,
põ .....